Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR Voorimees TÕNU TAMM Hietzingi kasiino peremees TIIT TRALLA, VILLU VALDMAA
Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine Krahv Bitowski Rostislav Gurjev Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna Kagler, tema isa, karusselliomanik Teo Maiste Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk Josef, krahvi kammerteener Andres Köster Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura Voorimees Kalju Karask
Claude Monet Ketraja e Vesiroosid Katkenud lõng Claude Monet Ilja Repin Alasti maja Francisco Goya 14-aastane 14-aastane tantsijanna Gabrielle tantsijanna (skulptuur) Auguste Renoir Gabrielle (skulptuur) Edgar Degas Auguste Renoir Edgar Degas Russalka Viljapeade Amandus korjajad Adamson Jean-Francios
Edouard Manet Eine murul Palkon Olympia Naine papagoiga Claude Monet Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree Auguste Renoir Gabrielle Sisleyde abielupaar Aerutajate eine Esimene õhtu väljas Jeanne Samary Jeanne Samary Pärast suplust Suplejad Edgar Degas Ratsavõistlused Helesinised tantsijannad Tantsuklass Kummardus publikule 14-aastane tantsijanna Absindijoojad
mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses AUGUSTE RENOIR Renoiri huvitas peale maastiku ka "Ood lilledele", "Vihmavarjud", inimese, eriti alasti inimkeha "Aerutajate eine" kujutamine EDGAR DEGAS Ta pöörab tähelepanu valguse "Priimabaleriin","Tantsijanna oma probleemile, maalib heledate pahkluud masseerimas", ,,Absint" toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust AUGUSTE RODIN(skulptor) Talle on väga oluline mitte ainult "Calais kodanikud ", "Mõtleja ", kuidas, vaid ka see, mida on "Suudlus"
tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Aleks Aasaru Loo Keskkool Maurice de Vlaminck Tantsijanna Maurice de Vlaminck Hiina astrid Aleks Aasaru Loo Keskkool
Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega * täielik vabadus ainestiku ja luulevormide valikul * esmatähtis stiilikujund * ekstravagantsed ideed * tormiline eluviis Sõit Moskvast Volgamaale 1921. a ameerika tantsijanna Isadora Duncani Reisimine mööda Euroopat Hukatus , koduigatsus 1923. a naasis Venemaale Polnud enam moes depressioon Parimad ja siiraimad värsid Sõber, hüvasti, muleesonminek Sindmakaasaskannan südames. Tunnennüüd, etükskilahkumine eisaa lõplikollaiganes. Nüüd, kusme ei kohtu, palunainultühte: ära ole minupärastkurb. Sündidamaailmaonniilihtne. Sündimisestlihtsam veelon surm. 1925. a poeem " Must mees" luuletaja traagiline ja avatud
Edgar Degas pärit jõukast Pariisi perekonnast; sai hea hariduse; kuni 40nda eluaastani ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv tantsijanna (skulptuur) Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada?
Lääne-Euroopa. Realism jaguneb: Barbizomi koolkond, Opositsionäärid, Skulptuuri areng, Vabaõhumaali levik Skandin. Impressionism: Sai nime sõnast impressioon- mulje, kuna jäädvustas hetke Realismi edasiareng. Kunstivool, mis tekkis Prantsusmaal 19. saj. II poolel. Tüüpiline on vabaõhumaal, jäädvustamaks lühikest meeleoluhetke Hetkelised muljed ümbritsevast elust ja loodusest Maalisid esemeid, maastikke, linnadest inimesi. Eduard Monet- "Eine rohelisuses", Edgar Degas- "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas". Renessanss: Itaalias 1400, 15saj. Vararenessanss Itaalias 1400-1500. Teised Euroopa maad 1500. Kõrgrenesanss 1500-1530 Eestis 1600. Uuekunsti voolud Fovoism - 20 saj. Pariir 1905. Kasutati erksaid värve ja hoogsat maalilaadi. Dekoratiivset laadi kunst. Assju ei maalitud tõelistes toonides. Pildid värvirohked ja elujaatavad Vincet van Gogh Abstarktsionism 20 saj.Esemete kunst. Kasutatakse punkte, jooni ja pindu
sõjaväeteenistuse, töötab laeval ja põllu peal. Abiellub sisemaa viiuldaja. Kuid kõrgelt hinnatud neiuga. Lõpus leiab end, aga tagasi muusikule sellest ei piisa, ta Turjalt, võtab omasuguse vaese sooviks oma kunstile sügavamat tüdruku kellega lapski olemas ning tähendust. Lapse-põlvesõber Kaie mõistab, et ehk oligi seda maal Skalle on samuti edukas olemist vaja selleks, et õiet ja tantsijanna, talle kuulub viiuldaja puhtalt tunda, et ta kuulub rannale. süda. Pärast Pariisi tagasi jõudes leiab Maarva end kodust ja avastab oma missiooni. Peategelased "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Turja Hannes- pere noorim Joosep Maarva- taluteenija poeg, töökas ja tugev randlane poeg, kõrgelt hinnatud viiuldaja Suureõe Niida-rikka talu tütar, ning helilooja.
üsna kauge loodusest (tema huvi looduse ja maastiku vastu piirdus hipodroomiga). Kujutas meelsasti Pariisi kohvikuid, varieteesid ning balletti. Just tema noorte ballettitantsijate lummav võlu on toonud talle tohutu kuulsuse. Teda huvitasid keerukate liigutuste tabamine, füüsilise pingutuse ja keha kujutamine. Degas oli virtuooslik joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Teosed: Klaas absinti (1876), Tantsutund (1873-1876), Tantsijanna lillebuketiga (1878), Lavaproov (1878-1879), Sinised tantsijannad (1898-1899).
20. sajandi skulptuur Skulptuuris moodsakunstivoole konkreetselt eristada ei saa, sest skulptuur arenes maalikunstist eraldi. Tinglikult saab jagada kaheks: looduslähedased tööd ja abstraktsionistlikud tööd. Enamasti on skluptuurid suuremõõtmelise ja lihtsa vormiga. Esimesse rühmitusse kuulub Ernst Barlach (1870 - 1938) Õppis Hamburgis, Dresdenis ja Pariisis. Tegelenud graafika ja keraamikaga. On teind figuure inimestest, mis on lihtsustatud vormiga kuid ära tuntavad. "Pime", "tantsijanna". Tellimustööna valmisid mitmed monumendid Põhja-Saksamaa linnadesse. Nt. Hamburgi. Hitler kuulutas ta tööd mandunuks kunstiks ja sai näitusekeelu ja teoseid hävitati ja lõpetas elu enesetapuga. Samasse rühmitusse kuulub ka inglise skulptor Henry Moore(1898-1986) Õppis Londonis, tegeles lisaks skulptuurile ka maalikunstiga. Enamasti tegi monumentaalseid massiivseid figuure, mille forme ta üha enam lihtsustas ehk abstraheeris. Esialgu oli meelismaterjalid pronks ja kivi,
köetud. Tahtsingi minna vaatama midagi kerget ja lõbusat, sest ka varasemad operetikülastused on jätnud toreda mälestuse. Kuna Mart Sander püüdis taastada 1930-ndate aastate õhkkonda, siis lavakujundus ja kostüümid ei olnud ülepakutult uhked, vaid vastasid ajastule. Markii Aristide (Mart Laur) saabub abikaasa Madeleine´iga (Pirjo Püvi) pulmareisilt koju Nizzasse. Markii oli enne abiellumist elanud lõbusat poissmeheelu ja nüüd saabub talle telegramm endiselt kallimalt, tantsijanna Tangolitalt (Juuli Lill), kes nõuab kohtumist Savoy ballil. Värskele noorpaarile saabub külla Türgi atašee Mustafa Bei (Märt Avandi). Ta lubab Aristide aidata, et ta saaks ilma oma naiseta ballile minna ja Tangolitaga kohtuda. Mustafa Bei selgitab Madeleine´le, et kuulus helilooja Jose Pasodoble kutsub Aristide ballile. Madeleine teab, et Pasodoble varjunime taga peitub tema sugulane Daisy ( Hanna-Liina Võsa) ning saab aru, et mehed valetavad
Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. ISIKLIK Eri Klas määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 1966-1968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga. Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Peaaegu 20 aastat oli Eri Klas abielus näitlejatari ja tantsijanna Ülle Ullaga. Alates 1992. Aastast on ta abielus pianisti Ariel Klasiga. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti, neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. Aasta 20. aprillil põhjustas ta Tallinn-Tartu maantee 130.kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles sai üks inimene surma. TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989
, ,,Kust me tuleme?Kes me oleme?Kuhu me läheme?". Maalil ,,Oled sa armukade?" kujutatakse kaht tahiititari lihtsalt kahe elusolendina,kes on nagu kauge saare troopilised taimed ja puud looduse ning maaga lahutamatult kokku kasvanud. Alas- tiolekus näeb kunstnik inimese loomulikku olekut ja neis peitub ürgjõulisus ning loomulik värskus. Taas naaseb kunstnik kodumaale, kus ta saab väikese päranduse ning avab Pariisis ateljee. Gauguin satub pettuse ohvriks (tuttav tantsijanna röövib ta vara ja põgeneb) ja läbi raskuste õnnestub tal müüa mõned tööd, et sõita tagasi Tahitile. Seal ehitab ta endale vaiadele nn ,,rõõmu maja" ja elab koos 16.aastase kohaliku neiuga. Loodetud rahu ei leia kunstnik ka siit, kuna sümpaatia kohalike elanike vastu sunnib teda võitlema saarel valitseva ebaõigluse ja ülekohtuga. Gauguin viibib mõned kuud vangis, kus ta tervis halveneb. Raskelt haige ja meeleheitele viidud Gauguin sureb 8.mail 1903.a. Tahitil.
Realistlik kunst oli sageli üsna kriitiline, ta arvustas maailma, mis sallis sellist ebaõiglust. (Courbet' "Matus Ornans'is"; Millet "Viljakoristajad"). Impressionismis (19. saj. viimane veerand) kujutati loodust, hetkemuljeid, valgust, hajuvate piiride ja heledate värvidega, kergete pintslitõmmetega. Akadeemiline kunst on elukauge kunst, mis arenes välja klassitsismist ja mida õpetati akadeemiates. (Manet "Baar Folies-Bergcre'is"; Degas "Tantsijanna"). Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi. Historitsism on ajalooliste stiilide jäljendamine arhitektuuris. See sai alguse 1820.-1830. aastatel ja ulatus mõnel pool 20. sajandisse. Kui on tegemist vanade stiilide matkimisega, pannakse nimetuse ette liide neo- või pseudo-. Eklektitsism on mitmete erinevate stiilide liitmine ühe ehitise juures.
vabadust poliitiliselt ja sotsiaalselt Mõjutusi ka 1789 Suurest Prantsuse revolutsioonist E. Delacroix maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" 3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati
ilu mängib selles suhtes kõige väiksemat rolli. Paraku ei saa selle vastu midagi teha, sest inimesed tahavad kokkupuutuda ainult kenade inimestega ja nii on see olnud kaua. Hugo romaanis oli peategelaskeks mustlannast tüdruk esmeralda, kes oli tohutult ilus ja teda peetakse ka üheks ilu sümboliks kirjanudus maastikul. Hugo on Quasimodo ja Esmeralda loonud täielikeks vastanditeks. Esmeralda on noor lihtsameelne neiu, kes ei oska nöha inimestes halba. Mustlastüdruk on tantsijanna ning teoses on kirjeldatud kohti kus neiu tantsib ja kuidas inimesed jäävad seisma imetlema seda ilu. See näitabki, et kui sul on ilu on inimesed ka sinu välimusest võlutud ja suhtuvad sinusse hästi. Seega toob antud raamat ideaalselt välja vahe ilusal ja koledal ning kuidas inimese välimus on oluline. Tänapäeval saab juba sellele väitele vastuvaielda. Ühiskond on palju toleleerivamaks muutunud. Inimesed, kes on teistest erinevad ja võib-olla ei
kasutama Jessenini talupoeglikku idealismi (hiigelhonarid idealiseerivate luuletuste eest nõukogude võimust ja Leninist). Samal ajal muutus Jessenin kiiresti kriitiliseks ja irooniliseks uue võimu suhtes. 1918. a asub kirjanik taas elama Moskvasse 1920ndatel aastatel omandab S.Jessenin mürgeldaja ja skandalisti kõmulise kuulsuse, tema ümber tiirutab päeval ja öösel kärarikas setskond ometi jää poeet just siis seesmiselt üha enam üksi. 1922.a abiellub Jessenin kuulsa tantsijanna Isadora Ducaniga (1877-1927), koos tegid nad pika ringreisi mööda Euroopat ja Ameerikat ning läksid lahku pärast tagasipöördumist Venemaale 1923. aastal. S. Jessenini viimaseks abikaasaks jäi Lev Tolstoi lapselaps Sofia. Nende abielu registreeriti 18. septembril 1925, kuid purunes mõne kuuga. 28.detsembril 1925. aastal sooritas S. Jessenin enesetapu: poos ennast üles hotellis ,,Angeleter" lõiganud enne läbi veenid ja kirjutanud verega viimase luuletuse
ülakeha, väljapoole pööratud ning põlvedest painutatud jalad, mis löövad rütmi, kombinatsioonid tähendustega käemärkidest ehk murdadest ja väljendusrikas miimika. Bharatanatyam on füüsiliselt raske, pakub kordinatsiooniharjutamist ja ka emotsionaalset eneseväljendust. Tänapäeval tantsivad seda nii mehed, kui naised üle maailma, mitte vaid enam templitantsijad. Faktid bharatanatyamist *Esimesed ilmingud 2.sajandist, siis muutus see templirituaalide oluliseks osaks. *Tantsijanna nimeks, kes seda esitab - devassi (viitab jumaluse teenimisele) *19. sajandil oli bharatanatyami kõrgaeg *Tandžori kvartetina tuntud nelja venda peetakse kaasaegse bharatanatyami loojateks, nende tantse õpetatakse ka tänapäeval. *20. saj ülikud vaesustusid ja templitants keelustati. *Tänapäeval on see meelelahutuseks, mida esitatakse üle maailma Lõuna-India kultuuri tähistatakse järgmiste väljakujunenud tantsude läbi: Koodiyattam, Bharatanatyam, Oyilattam, Karakattam,
külastades leidiski otsitu kõige nähtavamalt kohalt ning sai selle kavalust kasutades kätte. Novellis olid pikad arutlused valemõtlemisest ja sellest, kuidas tuleks end uuritava mõttemaailmaga samastada. ,,Hüpikkonn" Üks kuningas armastas hirmsasti huumorit, kuid ta eelistas peene nalja asemel robustset. Nii oligi tal lisaks seitsmele nõunikule ka liikumispuudega õuenarr, keda kutsuti Hüpikkonnaks, ning kääbusest ilus tantsijanna, kes mõlemad olid talle kingitud. Kord, kui kuningas palus nende abi maskiballi korraldamisel, solvusid nad tema peale hinge põhjast, sest ta käskis Hüpikkonnal juua veini, mida too üldse ei kannatanud, ning viskas joogi sõbra kaitseks välja astunud tüdrukule näkku. Vastutasuks organiseeris hüpikkonn balli, kus kuningas nõunikega mängis orangutange (selleks olid nad kaetud tõrva ja linaga), meelitas nad selle koha peale,
ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Vabadus juhtimas rahvast" FRANCIS GOYA ,,Alasti maja" ; ,,Riietatud maja" FRANCISQUE POULBOT ,,Gavroche" kits
1991. aastal valiti ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt Eesti Rahvuskultuuri Päästmise Fondi (hiljem Eesti Rahvuskultuuri Fond) nõukogu esimeheks. Selle heategevusfondi nõukogu esimees on ta tänaseni. Isiklikku Ta määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 19661968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga (sündinud Redi). Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Klas oli peaaegu 20 aastat abielus näitlejatar ja tantsijanna Ülle Ullaga. Eri Klas on abielus (1992) pianisti Ariel Klasiga, kellel on eelmistest abieludest tütred Angelika Klas-Fagerlund ja Marion Melnik , mõlemad on Soome ooperilauljad. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti. Neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. aasta 20. aprillil põhjustas ta TallinnTartu maantee 130. kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles üks inimene sai surma. Politsei algatas kriminaalasja, kuid see lõpetati
Katrin Karisma mängis Bess Gallagheri, kes oli alati rõõmus, heatujuline ja heatahtlik pansionipidaja. Tema pansionis kogu tegevus toimuski. Ines Aru mängis Florence Wylerit, kes oli külm, enesekindel ja torisev pensionil pedagoog. Tema eesmärk oli veeta mõnus kahenädalane puhkus panisonaadis, aga saatus mängis talle trikke ja tõi ta teele ette uusi inimesi. Helgi Sallo mängis Sally Ann Sabatellot, kes oli natuke naiivne, vaikne ja tagasihoidlik endine tantsijanna. Tema päevaplaanis oli trenn iga tegevuse järel. Ta demonstreeris erinevaid tantsustiile ja -liigutusi, mis siis, et need tal enam eriti ei õnnestunud. Terje Pennie mängis Cora Browne´i, kes oli teistele mõtlev ja heasüdamlik, kuid pisut tüütu juveeliärinaine. Ta leidis enamustes asjades positiivseid külgi, ei tülitsenud kellegagi ja oli alati valmis abikätt ulatama. Tegemist oli komöödiaga kahes vaatuses, tegevus toimus tänapäeval. Etenduses
karistuseks teda avalikuse ees alandati, kividega loobiti ja piitsutati, pööras Claude oma kasupojale selja, kartes enda nime määrimist. Ülemdiakon oli vandunud tsölibaati, kuid vähe sellest et ta lubadusesr kõrvale kaldus, üritas ta sundida teisele isikule oma armastust peale. Ta ei andnud Esmeraldale isegi võimalust teda sallima või armastama hakata, sest neiu ei teadnud, kes ta on ja Frollo ei vaevunud ka ennast viisakalt tutvustama. Tantsijanna ja ülemdiakoni ainsaks kontaktiks oli Claude pidev sõim, mis mees tütarlapsele kaela kallas, kui too omale elatusraha üritas teenida. Ta sõimas vaest tüdrukut nõiaks, mis oli tollel ajal tõsine süüdistus, kuigi Esmeralda oli tegelikult täiest süütu. Kõige suurem patt aga Frollo hingel on Phoebose surma soovimine. Ülemdiakoni südamedaan armastas kedagi teist ning selle tõttu soovis mees, et tema rivaal sureks. Tal oli
Nad on erootilised,kuid mju kahandab see,et kehas on nrgalt rhutatud soolisust. Enamasti ei mngi rolli ka nod ja ilmed.Poosid osutavad teinekord sensualiseeritusele,kehad vhem.Dnaamika huvitab kunstnikku enam kui meelelisus,siiski on nii mnegi paari teineteise jrele haaramises alasti iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia asemele tuseb vitaalsus. Anton Starkopf on ka skulptor,ta on teinud ni mitmeidki skulptuure:"Siiami tantsijatar","Sbratarid","Tantsijanna","Naine kalaga","Flora","Andumus","Leda luigega","Madonna","Pieta".Maskuliinsuse ja hpertrofeeritud ju vrdkujude loojalt sai Starkopf tuke mnegi erootilise sugemetega naisakti joonistamiseks.Naised on pris atleetlikud ja vtavad monumentaalseid poose,kuid neis on ka teatud primitiivne ahvatlevus.Allakriipsutatud ilmekus ja sensuaalsuse varjund lubab tid paigutada ekspressionismi.1919.-1920.aastast leidub Starkopfil ka realistlikus laadis lembestseenide visandusi,mis annavad
Suplejad Edgar Degas (1834 1917) Prantsuse impressionistlik maalikunstnik ja skulptor. Ise ennast impressionistiks ei pidanud, kuid värvib siiski heledate toonidega. Kuigi ei viljele vabaõhumaali, pöörab suurt tähelepanu õhule ja valgusele (eriti kunstlikule valgusele). On suurepärane liikumise kujutaja. Lemmikteemadeks olid ratsutamisvõistlused ja ballett. 1. Ratsutamisvõistlused 4. 14-aastane tantsijanna (skulptuur) 2. Tantsuklass 5. Juukseid kammiv naine 3. Helesinised tantsijannad Neoimpressionism Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks. Neoimpressionismi loetakse ka püäntilismiks, sest kunstnikud kandsid värvi lõuendile punktitaoliste pintslitõmmetega. Kasutati ainult spektrivärve
kuidas tal pole enam kellegi käest küsida nõu ega abi. Selle luuletuse meeleolu on tõsine, sünge ja pisut isegi kurb. * Tuleverre võimuratas Keerleb, pöörleb pimeöös Karusellid, kiigenöörid karjatavad: hoia end! Valesõna salapööres Keerleb, keelitab ja kisub. Kingid kuradile küüne, käriseb ta otsast käe. Mitte nõnda, mitte sinna! Mööda nägematut nööri läheb üks tantsijanna, päevavari väriseb. Luuletuses käistletakse teemat inimese elutee. Kuidas ainult inimene ise saab oma eluteed kujundada ja vastutab ise oma otsuste eest. Autor otsib vastust küsimusele: miks on inimese eluteel erinevaid kiusatusi, ahvatlusi ja millest tekivad need takistused või kes inimese teele neid takistusi ette söödab. Luuletuse idee on selline, et inimene ise peab tegema valiku oma eluteel ahvatluste ja kiusatuste suhtes
õpetatud filosoofidele. 3.Naised Jessenini elus Jesseninit on kutsutud üksildaseks naistekütiks. Kokku oli ta oma lühikese elu jooksul abielus viis korda. 1912 sõitab ta Moskvasse, töötab Sõtini trükikojas ning abiellub sealse korrektori Anna Izrjanovaga, sellest abielust sünnib 1914 ka poeg Juri. 1917 abiellus ta aga piltilusa Zinaida Raihhiga, kellega tal oli ka tütar Tatjana ja poeg Konstantin. 2.mail 1922aastal abiellus Jessenin kuulsa Ameerika tantsijanna Isadora Dunkaniga. Dunkan oli mehest 17 aastat vanem ning teadis vaid üksikuid väljendeid, Jeseenin ei osanud aga ühtegi võõrkeelt. Nad reisisid koos Euroopas ja Ameeikas, mis jättis Jesseninile eriti masendava mulje. Tema viimaseks abikaasaks jäi Lev Tolstoi lapselaps Sofia
J.Kaplinski "Raske on kergeks saada", Tallinn Kirjastus, 1982 1.Jaan Kaplinskiga tutvusin läbi internetiartikli, mind köitis tema sõnakasutus ja mõtted inimese- looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast. Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetest ja mõtteid olemise teemal. Kaplinski on sõnaosav
Edgar Degas pärit jõukast Pariisi perekonnast; sai hea hariduse; kuni 40nda eluaastani ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv tantsijanna (skulptuur) Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena Tema töid: Kartulisööjad, Autoportree, Autoportree seotud kõrvaga, Päevalilled, Iirised,
sünkronisatsioon tehti Soomes Suomi-Filmi helistuudios. “Päikese laste” esilinastus toimus 3. novembril 1932 Tallinna kinos Modern ning film pälvis Eesti ajakirjanduses nii leebet tähelepanu kui ka ägedat kriitikat. Film läks erinevatel andmetel maksma umbes 25 000 – 30 000 Eesti krooni, mida finantseerisid Päevaleht, Theodor Lutsu Filmiproduktisoon ja Suomi-Filmi. Filmi stsenaristideks olid Alfred Rüütli, Theodor Luts ja Aksella Luts. Linateos räägib maalikunstniku Arno ja tantsijanna Helja suveromansist Eesti pankranniku maalilise looduse taustal. Nende romanssi sekkub ootamatul rikas preili Margot, kes meelitab Arno Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima. Helja jääb aga pankrannikule armsama järele igatsema. Pärast „Päikese laste“ edukat läbilööki töötas Luts Eesti Kultuurifilmis. 1928 – 1930 tulid ekraanile suured dokumentaal- ja õppefilmid „Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „Gaas! Gaas! Gaas
Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur "Danaiid" ,kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" ,kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 7 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/juugend.htm 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/juugendstiil_ahtisaar.htm 3. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/JUUGEND.htm 4. http://www.google
Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur "Danaiid" (1885), kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 1. http://209.85.229.132/search? q=cache:MTDCP_y0GYIJ:www.iffikas.pri.ee/Failid/RaM.spikrid.konsud/12.klass/Kunstiajal ugu/juugendstiil.doc+juugendstiil+kunstnikud&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox- a 2. http://www.miksike
Man Ray end maalijaks. Elades New Yorgis, moodustas Man Ray koos Marcel Duchampiga dadaismi Ameerika haru. Ta oli dadaistliku rühmituse Others kaasasutaja 1917. 1921. aastal kolis Man Ray Pariisi Montaparnasse'i kvartalisse, kus teda ootasid ees sõbrad Marcel Duchamp ja Francis Picabia. Seal töötades tõi Man Ray järgmise 20 aasta jooksul fotograafiasse hulga uuendusi. Pariisis veetis Man Ray suurema osa oma elust. 19401951 elas ta Los Angeleses abiellus seal 1946. aastal tantsijanna Juliet Browneriga. Man Ray on maetud Montaparnasse'i kalmistule. 2. Maal Keskkoolis omandas Ray 1904-1908 baasteadmised kunstist ja tehnikast. Pärast keskkooli lõpetamist alustas Man Ray teed kunstnikuna, sooviga saada professionaalseks maalijaks. Ta katsetas maalide ja joonistustega 19. sajandi stiilides. Ta oli juba avangardismi imetleja, kuid ei suutnud neid uusi stiile veel oma töösse integreerida. Kuid ta arenes selles suunas ning 1915. aastal
Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur "Danaiid" (1885), kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend
Kinematograaf oli rangelt salajane patent, küllaltki suur haruldus, nii et ka publiku kujundasid sel perioodil peamiselt jõukamad kihid. Vaatamata tohutule levikutempole oli kino tollal siiski ainult suurlinnade eeliseks. Nii või teisiti oktoobris 1896 ilmusid Tallinna Börsihoone saali seinale kinnitatud tahvlile maailmas sellist erakordset sensatsiooni tekitanud ,,elavad pildid": ameerika kiirrong, supelrand, kaks naisakrobaati, tantsijanna serpentiinidega, Pariisi Ooperiväljak... Kümne kinematograafia algaastaile iseloomulikku ,,elavat pilti". (Kosenkranius 1964) Joonis pilt esimesest filmist (http://en.wikipedia.org/wiki/Movie_history) Värvipilt Tänapäeval, kui digikaamera on vaat et igas peres, ei mõtle me kuigi sageli sellele, kuidas täpselt kaader ümbritsevast elust ühtäkki pildile tardub. Fotograafid on värvilisi
Abt Daniel siiski teadis, et mõlema nooruki kavatsused on puhtad ning laskis sel jätkuda. Narzissi ja Goldmundi vahel leidis aset tõsisem jutuajamine mille käigus Narziss ta omal moel äratas, meenutades talle tema ema olemasolu. See vapustas Goldmundi niiväga, et ta oli ema täiesti unustanud ning selle tagajärjel minestas Goldmund kabelis. Abt ja Narziss mõlemad arvavad, et Goldmund on just tänu emale selline, nagu ta on. Ta ema oli olnud tantsijanna ning oli ta maha jätnud minnes enda vana elu juurde tagasi ja jättes isa häbisse, seepärast Goldmundi isa suhtuski nii vaenulikult poja emasse ja tahtis, et poeg samuti suhtuks. Kuid kui Goldmundile meenus ta ema tõeline olemus, siis oli ta ääretult kurb, et polnud saanud temaga rohkem koos olla. Ema oli olnud talle väga tähtis, nagu päike ja kuu. Pärast minestusest väljatulekut oli temast kadunud see lapselik, mänglev, ebaehtne külg.
(mõnedel andmetel ka 17-aastane), jätkas ta oma eluteed iseseisvalt. 1920. aastal astus Kawabata õppima kirjandust Tky Keiserlikku Ülikooli, mille ta lõpetas 1924. Kawabata oli tugevalt mõjutatud Euroopa 20. sajandi alguse avangardsest kirjandusest ning asutas koos mõnede teiste noorte Jaapani kirjanikega uuendusmeelse kirjandusliku ajakirja Bungei Jidai (Kirjanduslik Ajastu). Kawabata esimene tuntust toonud jutustus "Izu no odoriko" ("Jutustus Tantsijanna Izust") avaldati 1926. aastal. Kawabata abiellus 1931. aastal ning kolis Kamakurasse. Teise maailmasõja ajal jäi kirjanik neutraalseks. Sõja järel ilmusid Kawabata kolm vast kõige tuntumat teost: "Yukiguni" ("Lumine maa"; 1947), "Sembazuru" ("Tuhat kurge"; 1951) ja "Yama no oto" ("Mäe hääl"; 1954). Kawabata uuendas Jaapani kirjandust, eemaldudes seni traditsiooniks olnud realistlikust stiilist. Oma varajastes töödes eksperimenteeris kirjanik sürrealismiga (stiil, mis on hiljem
ik talunik nik inimene ne haigehaigus, pimepimedus us (omadussõnast omadusnimi) treial al tantsijanna ·1 naissugu väljendav nna sõbratar, lauljatar tar Maailmavaate lus luterlus, katoliiklus, eraklus, väljendamine boheemlus Seisundi väljendamine mus andumaandumus,
laeva- või kanaliehitusele. Kolmandad hakkasid valitsema maa majandust. Preestrite pojad asusid tavaliselt oma isa jälgedes tegutsema ning nendele olid tavaõpingutele lisaks veel salaõpetuste kursused, kus õpiti põhjalikult lausumist, loitse ning ennustamist. Sumeri naistel jagunesid rollid vastavalt seisusele, vanusele ning isiklikele võimetele: naine kuulus kas kuningaperekonda, oli kodanikunaine, preestritar, nunn, lesk, lauljanna, tantsijanna või orjatar. Kuningaperekonnas kindlustas naine endale koha pärast seda kui oli sünnitanud meessoost järeltulija. Siis teda austati ja kummardati. Kuigi naine oli üldjuhul mehega võrreldes tagaplaanil, leidus siiski ka juhtumeid, kus naine sai endale mehe privileegid. Kõrgemast soost naised võisid tegeleda teaduse või kirjandusega, nad said olla näiteks ülempreestritarid. Kodaniku perest pärit tüdruk anti lepingu alusel pruudiks juba varases lapsepõlves
kunstikäsituse järgi täiesti mõeldamatul moel pead otsast. Piirjoontega esile tõstetud figuurid eralduvad foonil siluettidena.27 "Moulin Rouge'i promenoir'is" 1892 Peaaegu kõik maalil kujutatud isikud on äratuntavad, nii et juba ainuüksi seetõttu kuulub teosele Toulouse-Lautreci loomingus eriline koht. Tagaplaanil on kunstnik profiilis kujutanud ennast koos oma nõbu ja alalise saatja Gabriel Tapie de Celeyraniga. Taustal paremal seisab peegli ees juukseid seades tantsijanna La Goulue. Esiplaanil istuvad ümber laua mõned 24 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec 25 Henri Perruchot "Toulouse-Lautrec" (kirjastus Kunst, Tallinn 1980) (lk 85) 26 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec 27 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk35) Toulouse-Lautreci sõbrad. Toulouse-Lautrec surub
5 Kartna 1991: 144 6 Lindsay 1960: 14 7 Kartna 1991: 144 8 Kartna 1991: 144 4 Rooma pürgimise aastatel näitas David end tubli portretistina. Oli näha, et Davidit köitis inimene ise, tema ainulaadne isiksus, mitte aga aksessuaarid. David näitas natuuritruudust ja jõulist modelleeringut, mis jätkas prantsuse portreemaali parimaid traditsioone. Portreteeritavate hulka kuulus väga silmapaistvaid isikuid. Näiteks tantsijanna Guimard’i hävinud portree kõrval peetakse oluliseks ka Davidi onu Jacques Buroni portreed (1769) ja tema abikaasa „Madame Buroni portreed“ (1769).9 1775 pärast oma diplomi saamist, lahkus David Pariisist10 koos Henri Pierre Danloux’ ja õpetaja Vieniga. Teel Rooma peatuti Parmas ja Bolognas, et Corregio ja Carraccide freskodega tutvuda. 1770ndatel aastatel oli antiigivaimustus jõudnud kulminatsioonini ning antiikesemete kollektsioneerimine oli muutunud suurmoeks
24. Eesti kammeroopereid 1990–2000. aastatel. Kristjan Kõrver „Raud-Ants“ (2013) Tõnu Kõrvits „Tuleaed“, „Mu luiged, mu mõtted“ 25. Balletielust Tartu Vanemuises ja Tallinna Estonias. Tallinnas- 1920-130ndatel Gerd Neggo stuudios said ettevalmistuse mitmeid eesti väljapaistvamad tantsijad, ballettmeistrid ja tantsupedagoogid (Ida Urbel). Eugenie Litvinova erastuudios Tallinnas õppisid mh Rahel Olbrei, Anna Ekston. Estonias lühikest aega tantsujuhina töötanud vene tantsijanna N. Smirnova tõi 1914 lavale lühikese ballett- pantomiimi „Unenägu kujuraiduri töökojas“. 1922 lavastas vene baleriin Viktorina Kriger Estonias L.Delibesi „Coppelia“ ja tantsis ise peaosa. Estonia teatris pani aluse järjekindlatele tantsulavastustele, püsiva balletitrupi formeerimisele ja õpetamisele Rahel Olbrei. 1946 asutati Tallinna Koreograafiakool. Tartus- 20-30ndatel oli palju operetti ja tantsijad olid seotud selle žanriga. 1935 kutsuti
Muuseumi valduses on suur kollektsioon ameerika kunstist. Teoseid: Albert Bierstadti “Indiaanlased Fort Laramie ligidal,” Jean-Antonie Watteau “Perspektiiv, vaade läbi Pierre Crozat pargi puude.” New Yorgi Metropolitan – Aadress: 1000 Fifth Avenue at 82nd Street, New York. Omab Ameerika Ühendriikide kuulsaimat maalikogu. Teoseid: Ameerika disaineri Tiffany juugemdstiilis klaasaknad “Magnooliad ja Iirised,” Rembrandti maal “Aristoteles Homerose büsti ees,” Edgar Degas “Tantsijanna.” Muuseumi neoklassitsistliku fassaadi kavandas arhitekt Richard M. Hunt. Washingtoni rahvusgalerii – Aadress: National Mall Constitution Avenue’l 3. ja 9. tänava vahel, NW Washington. Eksponeerib paljusid euroopa kunsti tähtteoseid. Rahvusgalerii kogudest: Amedeo Modigliani naisakt, El Greco “Laokoon,” James A. Whistleri sadamastseen “Hall ja hõbedane: Chelsea dokk,” George Catlini loodud indiaanlase portree.
Sümbolismilt pärandas juugend veel androgüünsuse mehelike ja naiselike omaduste kokkusobitamine ühes inimkujus. Juugendi üheks lemmikkangelaseks oli femme fatale saatuslik naine, isegi laps-naine, kes meestele hukatust saates toimib lapseliku süüdimatusega, nagu sealpool head ja kurja. Parimaks saatusliku naise esindajaks oli Salome. Tema olemus tuleb kõige selgemalt esile "Seitsme loori tantsus". Richard Strauss (1864 1949) sai idee selle toomiseks ooperisse just Pariisi tantsijanna L. Fullerilt, kelle kohta on öeldud, et tema looridel oli samasugune erootiline funktsioon nagu juugend-modellide voogavail juustepalmikuil. Salome populaarsuse põhjustas paljude tolle aja valitsevate teemade sulandumine ühes isikus tants, iha, surm, tükeldamine, kristlus, paganlus, äärmuslik femme fatale, kes on nii neitsilik kui ka valitsev. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli ka naisvampiir tähistab ohtlikku naiselikku seksuaalsust.
, ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?". Maalil ,,Oled sa armukade?" kujutatakse kaht tahiititari lihtsalt kahe elusolendina, kes on nagu kauge saare troopilised taimed ja puud looduse ning maaga lahutamatult kokku kasvanud. Alastiolekus näeb kunstnik inimese loomulikku olekut ja neis peitub ürgjõulisus ning loomulik värskus. Taas naaseb kunstnik kodumaale, kus ta saab väikese päranduse ning avab Pariisis ateljee. Gauguin satub pettuse ohvriks (tuttav tantsijanna röövib ta vara ja põgeneb) ja läbi raskuste õnnestub tal müüa mõned tööd, et sõita tagasi Tahitile. Seal ehitab ta endale vaiadele nn ,,rõõmu maja" ja elab koos 16.aastase kohaliku neiuga. Loodetud rahu ei leia kunstnik ka siit, kuna sümpaatia kohalike elanike vastu sunnib teda võitlema saarel valitseva ebaõigluse ja ülekohtuga. Gauguin viibib mõned kuud vangis, kus ta tervis halveneb. Raskelt haige ja meeleheitele viidud Gauguin sureb 8.mail 1903.a. Tahitil.
Degas kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst või baleriine, ratsavõsitlusi vms. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Tema tuntuimad tööd: "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas" ja "Priimabaleriin". Alfred Sisley töödest hinnatakse eelkõige tema talvemaastikke. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ning aedu. Bulvaritel sõidavad ringi tohutud hulgad sõidukid ja jalutajad on kujutatud värelevate täpikestena. Üks tuntuim töö on "Montmartre`i bulvar õhtul ". Koos impressionistidega vaadeldakse ka Edouard Manet [eduaar manee] (1832-1883) loomingut
Istuv supleja - taust on väga tasapinnaline, vastandvärvilised varjud/peegeldus Jõe ääres - Camille Pizzaro Edgar-Hilaire Degas 1834-1917 Absindijoojad- ei kardeta tühja pinda, Vannis- laud ja tuba vastanduvad värvigamma poolest Neli tantsijat - Sinised tantsinad - palju teoseid baleriinidest Harjutustund/proov - näiliselt ei ole impressionistlik, aga palju tühja pinda ja õige ajastu Tantsijannad - jääb vaikselt pimedaks - värvid intensiivistuvad 14.a tantsijanna - pimeda mehe skulptuurid, bronksist päris kangast riided Degas rakendab fotograafiat oma maalikunsti abiks Mary Cassat 1844-1926 Loozis - August Rodin - keeruline paigutada kuhugi Calais kodanikud - pind on jäetud meelega krobeliseks Mõtleja - sümbolism, realism, ei ole antiikne Jumala käsi - sümbolistlik, realistlik, näitab, et suudab sama mida kõrgrenesanss Põrguvärav - väga reljeefne Puäntillism Täpitamine Georges Seurat Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel
annaabi.ee 
