raske ning kulukas eemaldada. Kõik riigid soovivad endale oma nafta varusid, et nendega rahuldada oma riiki või teenida sellega raha. Uute nafta leiukohtade leidmine tekitab eriti just suurriikides soovi neid oma valdusesse saada, see võib viia isegi sõdadeni. Uute puuraukude leidmine võib viia ka inimeste ümber kolimiseni. Inimesed peavad kuskil mujal alustama uut elu, mis pole kõigi kerge nii moraalselt kui majanduslikult. Naftat transporditakse tankeritega ja torudega. Tankeritega saab transportida naftat suurtes kogustes ja see on odav, kuid läbi torude naftat vedades puuduvad kogustel piirid. Mõlema transpordi viisi suureks miinuseks on üüratud reostused. Naftat tankeritega transportides võib nafta reostus tekkida laevade kokkupõrkel või tankerite lekkimisel. Õnnetuse tagajärjeks on merevee reostus, ulatuslikud rannajoone reostused, mereloomade ja –lindude hävimised ja samuti kalasaagi vähenemine
energiamajanduses? V: joonis õp. lk. 66 III Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? V: Taastumatud energiad annavad rohkem soojust, taastuvad aga väiksema efektiivsusega. IV Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? V: Tuul, vesi, maasisene soojus, loodete energia(tõus ja mõõn) ENERGIA LIIK KASUTAMISE PROBLEEMID EELISED Nafta (taastumatu) Suure kütteväärtusega, Tankeritega võib juhtuda tankeritega. õnnetusi, naftat tuleb puhastada ja maapõuest välja pumbata. Saastab pinnast, kui maismaal puurauk. Maagaas Keskkonnasõbralik, suure Plahvatusohtlik,
3.2. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Nafta · Kõige enam kasutatud energialiik · Peamine mootorikütuse tooraine · Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Mootorikütus Naftakeemia Ahjukütus Nafta transport mööda Nafta transport torujuhtmeid tankeritega Eelised Eelised Suurte kogustes, Suur kogust vedades kogused pole piiratud, odavam kiire, pole tööjõu mahukas Puudused Puudused Ei saa igale poole Nõuab aega, reostused rajada, reostused võivad suured, ei saa sisemaale suured olla vedada Maagaas + - · Lihtne toota Ei sobi keemiatööstuse · Ei vaja erilist töötlemist tooraineks
keskkonna probleemid torujuhtmete kaudu ja kui torujuhtmetega siis kallis - co2 kasvuhoonegaasid hakkab lekkima siis suur ja ohtlik sest peab mille tagajärjel keskkonna kahju, vedama veeldatud kujul. happevihmad,kaevandam torjuhtmete kinni Plahvatusohtlik ine ohtlik kui maa-alune keeramine, tankeritega kaevandus, karjäärid suured mere kahjustused, rikuvad maastikku, võtab aega - transport kallis. ümberlaadimine. Nafta saastab merevett ja õhku ning pinnast kui juhtub õnnetus, kaevandused
jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine Põhjavee reostumise põhjused
OPEC – Naftat eksportivate riikide organisatsioon; 12 riiki: Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alžeeria, Liibüa, Nigeeria, Angola, Venezuela, Ecuadro OPEC-ile kuuluvad rohkem kui 60% naftavarudest Ülesanne: Oma liikmete huvide kaitsmine naftaturul Peakorter Viinis Suurimad eksportijad: Venemaa, Norra, Mehhiko Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispiirkonnas? Toornafta transport lihtsam ja odavam. Võrdle nafta transporti torujuhtmetega ja tankeritega!!! torusid mööda pidev transport, tankeritega maha ja pealelaadimine vees on reostumise oht suurem Tankeritega on parem suuremaid vahemaid läbida tagasisõit on tankeritel tühi Võrdle maagaasi ja nafta ammutamist ja transporti! Maagaasi ammutamine kergem, nafta transport kergem Tahked kütused Maailmamajanduses ringleb koksisüsi(tooraine mustmetallurgiale(malm,teras)) Koksisüsi on väärtuslikum kivisüsi. Võrdle kivisüsi kaevandamist karjäärides ja
Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis on kallis traditsiooniline *maagaas paikneb ja ohtlik
Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Tarbijale lähedale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Ammutamisel võib nafta sattuda pinnasesse (pinnas ja magevee varud hävivad), tankeritega juhtub avariisid. Tahked kütused on kivisüsi, pruunisüsi, põlevkivi ja turvas. Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Kuna rajatised ja tehnoloogia on kallis, riikidel ei ole materiaalseid võimalusi selleks. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Miks?
selle paiknevad? tootjad eksportijad importijad keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- saastata pinnast Britannia,
tuumaenergia 16% nafta 7% teised 2% Suurimad naftavarud maailmas on Saudi Araabias,Veneetsias,Kataris. Nafta !OPEC(Naftat Eksportivate Riikide Ühendus) Peamised naftatootjad: Venemaa,Saudi Araabia,USA,Iraan,Hiina,Kanada, Venezuela,Mehhiko,Nigeeria,Araabia ÜE. IMPORT: USA,Hiina,Jaapan,India,Korea,Saksamaa. EKSPORT:Saudi Araabia,Venemaa,Iraan,Nigeeria,Araabia ÜE,Iraak. Nafta transportimine: 1) tankeritega; 2)toru juhtmeid mööda(24/7)+ ei saasta keskkonda, vajab vähe tööjõudu; 3) raudteed mööda
kasvu pea kaks korda. · Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. Kas ühepõhjaliste tankerite keelamine väldib katastroofi? · Topeltkerega tankerid on mitu korda turvalisemad õnnetuse korral ei pruugi neist naftat lekkidagi, ainult ühel juhul seitsmest. · Rahvusvaheline mereorganisatsioon IMO ongi ELi kava toetusel alates 2005. aasta aprillist ära keelanud raskete naftasaaduste vedamise ühepõhjaliste tankeritega kogu maailmas. Naftatransport · Die Welti andmetel transportis Venemaa 2001. aastal 50 miljonit tonni naftat Soome Lahe sadamatesse, 2003. aastal oli naftaeksport suurenenud 80 miljonile tonnile. · Suurimad laevad millele on antud luba Läänemerel sõita, on koguni 100 000tonnised. Mõju põhjataimestikule · Surmav mürgisus · Mehaaniline lämmatamine · Õlitükkide kleepumine taimedele, mis suurendab taimede kaldale uhtumist tormide ajal.
avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas( lähis- ja lähis polaarvöötmes, suurte jõgede suudmealad.) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega. Tagajärjed- vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist
Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: odab, valvata pole vaja, palju Eelised: saab viia igalepoole, kus suuremad tööjõudu, suur kogus, 24 h veekogud odavam, mahub palju Puudused: ei ole võimalik kõikjale ehitada Puudused: õnnetused- vereostus ei viida mõlemalt otsa täiskoormaga Kasutamise eelised Kasutamise puudused
Holland,Indoneesia Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas . Iseloomusta naftatööstust Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan. Iseloomusta maagaasitööstust. Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Raske vedada tankeritega. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. 1) Nimeta erinev energiaresursse ning selgita nende kasutasime eelised ja puudusi. · Nafta - Kõige levinum energiaresurrs, Negatiivsed: Lõppeb varsti otsa, tarbiatest kaugel, saastusrikas. · Maagaas Lihtne toota, mugav, ökonoomne transport. Neg: Saab natuke hiljem otsa, kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia.
1. Analüüsi nafta transpordi eeliseid ja puudusi tankeritega (2eelist, 2 puudust) (4p) Eelised: 1. Saab transportida üle mere. 2. Mahutab mitu miljonit barrelit naftat. Puudused 1.Keskkonnariskid. 2. Reostuse puhul karmid tagajärjed. 2. Kuidas mõjutab nafta hinna kõikumine naftat importivate maade majandust? (2p) Kallim on sisse osta ja sellest importivate maade majandus langeb ning nafta hinna tõusuga tõuseb ka teiste toodete hinnad. 3. Millised majanduslikud ja keskkonnaprobleemid kaasnevad söe kaevandamisega kaevandustes? (3p)
8. OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustatud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. Reguleerida toornafta hinda maailmaturul. 9. Nafta transport mööda torujuhtmeid: Eelised suurtes kogusted odavam, kiirem, kogused pole piiratud, tööjõudu kulub vähem. Puudused Igale poole ei saa rajada nt. Üle ookeani. Kui lekib, suur reostusoht ja plahvatusohtlik. Nafta transport tankeritega: Eelised Saab vedada kõike, saab ligi sinna, kuhu toru panna ei saa. Puudused Aeganõudev, reostusoht väga suur. Pole spetsiaalseid sadamaid igapool. 10. Söe kaevandamine kaevandustes(maa all): Eelised maastiku rikub vähem, sügavamad kihid saab ka kätte, vähem sastet, õhku ei lähe. Puudused Alginvensteeringud suured(kallis rajada ja käigus hoida), põhjavesi võib reostuda, vajalik palju tööjõudu, varingute tõttu eluohtlik ja ka tervistkahjustav töö
Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem
· Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused · Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega · Keskonnaprobleemid moodne püügitehnoloogia rikub mere ökösüsteeme Mõisted · Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood- ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad · Ekstensiivne põllumajandus-seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. · Intensiivne põllumajandus-tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja
Sest neid on lihtsam kätte saada ja korraga saab rohkem energiat. See on kindel energiaallikas. 2. Millised probleemid (2) võivad kaasneda kildagaasi tootmisega? Võib kahjustada pinna- ja põhjavee kui ka õhu kvaliteeti, frakkimisel kasutatavad kemikaalid võivad liikuda maapinna sisse ja rikkuda seal oleva põhjavee, 3. Nimeta 1 nafta torutranspordi eelis ja 1 puudus võrreldes tankeritega transportimisega. Eelis: pidev transport Puudus: ei sobi kaugveduks, kallis ja keeruline 4. Miks ei ole arengumaades tuumajaamasid ja milline on suurim probleem, mis kaasneb nende ehitamisega? Sest tuumajaama rajamine on kallis ja arengumaadel ei ole selleks piisavalt raha ja tuumajaamad on väga ohtlikud. Suurim oht on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. 5. Miks ei saa Eestis toota odavat hüdroenergiat?
Naftareostus=keskkonnakatastroof Riigijuhid: julgeolekuoht nr1: keskkonnakatastroof Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga. Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud sügistalvel, kevadel NarvaTapa Tallinn liin, tankerid 19932007 on laevadelt merekeskkonda sattunud suurel hulgal naftasaadusi 5 korral, see on keskmiselt 0,36 õnnetust aasta kohta Liigirikkuse vähenemine, mürgid toiduahelas Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud
Toornafta transport on odavam, kui kõigi erinevate naftatoodete transport. 21) Võrdle nafta transporti erinevatel viisidel Torujuhtmetega - juhtmeid ei saa vedada +ööpäevaringne üle ookeani +vähe tööjõudu +ei nõua igapäevaselt kapitali Tankeritega -tuleb tühjalt tagasi +suured kogused (kulukas) +kaugele, ülemere 22) Nafta eelised/puudused +suur energiaväärtus -peab ümber töötlema +paljude toodete tooraine - puuraukude rajamine kallis +hea transportida -suur oht reostuseks 23) Suurimad gaasitootjad · USA · Venemaa
Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse( 963 000 barrelit päevas), Jaapanisse( 1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse(835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis 2: Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis 3: Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 3. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad
11. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 12. Millega tegeleb energeetika? * kütuste tootmisega * looduslike energiavarade hankimisega * elektri ja soojusenergia tootmisega * töötlemisega elektriks * energia edastamisega tarbijale 13. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse suuremas osas kohalikke kütuseid. Masuut saabub peamiselt tankeritega ja rongi tsisternides. Nafta tuleb Eestisse peamiselt Venemaalt. Maagaas saabub peamiselt mööda torujuhtmeid. 14. Milliste energialiikide kasutuselevõtt Eestis aitaks vähendada globaalset kliima soojenemist? Tuule ja maasisese soojusenergia, vee. 15. Mis takistab alternatiivenergia kasutamise kiiret suurendamist? Tuuleenergia tuult ei ole kogu aeg, generaatorid on kallid. Vee energia ei ole suure vooluga jõgesid ega suure langusega. Päikeseenergia päikesepaistet on vähe. 16
Sest nende kasutamine on hetkel odavam ja nende kasutamiseks on olemas pikaajalised tehnoloogiad. 5. Milliseid energialiike nim. alternatiivseteks? Taasutvaid energialiike. Nt. maasisene soojusenergia, päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro-, geotermaalenergia. 6. Milliseid alternatiivseid energialiike kasutatakse Eestis? Biomassienergiat. 7. Nafta transpordi eelised ja puudused. Nafta transport mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: Hoolduskulud väikesed. Vedu on pidev ja ühtlane. Eelised: Kaugveod üle ookeani. Suhteliselt odav suure Neid võib jarada pea-aegu kõikjale maismaale. veomahu tõttu. Puudused: Lekke puhul saastub pinnas, võib tekkida Puudused: Õnnetuste puhul saastuvad ookeanipiirkonnad, santaazioht. sealne elu. Spetsiaalsete sadamate rajamine on kulukas.
*Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas *Huan He:mussoonvihmad;tasandikulised alad. 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. kõrbelised jõud.neil ei järku vett kuni suudmeni.Eeri järve ääres 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p *tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13
rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Tagajärjed: Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad - mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine 10. Analüüsi kaardi ja hüdrograafi abil jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja
See oluline otsus on väga suureks väljakutseks Eesti mereteadusele. Nord Stream on gaasitrassi kaitseks toonud välja fakti, et Lääne-Euroopa vajab 2025. aastaks 83 miljardit kuupmeetrit gaasi rohkem kui 2005. aastal, mil tarbiti kokku 543 miljardit kuupmeetrit. Kõige suurem gaasipuudus ähvardab Hollandit ja Suurbritanniat. Selles küsimuses oleks kavandatav gaasijuhe suureks abiks. Gaasitrassi ehitamata jätmise korral peaks selle koguse gaasi vedama Lääne-Euroopasse meritsi tankeritega, mis tähendaks aastas Läänemerele 600700 lisareisi ning seega samuti suuremat ohtu keskkonnale. Väga oluline on teadvustada ohte, mida gaasitrass enesega kaasa võib tuua. Isegi, kui tõenäosus, et taolised negatiivsed nähtused tekivad, on väike, ei ole need siiski välistatud. Eesti peaks väga oskuslikult kaaluma oma seisukohta ja arutama läbi kõik probleemid, mis Nord Streami gaasijuhtmega kaasneda võivad. Hiljem enam tagasiteed ei ole. Keegi ei tea täpselt milline on
Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan. 5) Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad? · Suure mahu tõttu on naftatööstus erinevate majandusharude kompleks, mis nõuab palju kapitali ja annab suurt kasumit. See aga soosib suurfirmasid. 6) Iseloomusta maagaasitööstust. · Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Raske vedada tankeritega. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. 7) Iseloomusta paigutusnihkeid söe tootmises. · Liikunud Põhja riikidest (kus see sai alguse) Lõuna riikidesse (kuna seal on odavam toota, Põhjamaade tühjenevad kivisöe basseinid ajasid kivisöe otsingutel kolooniatesse) 8) Analüüsi tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi. · Tuumaenergia on odav, effektiivne, ei tooda CO2. Neg: Vähestes riikides on täielik
Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad lahustuvad vähesel määral vees; segunevad, moodustades emulsiooni; aurustuvad; mattuvad põhjasetetesse; oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. (Eesti Loodus 8/2008) 2.1 Naftareostuse teke Peamised kohad kust naftareostust võib tekkida on naftatankerid ja naftapuurtornid. Siiski juhtub tavaliselt tankeritega rohkem õnnetusi, mistõttu on ka just kaldaäärsed alad reostatud. Jällegi on asjasse segatud inimene, kuna neli viiendikku juhtumitest on õnnetuse põhjuses kas otseselt või kaudselt süüdi inimfaktor. Maailmas on palju kohti kus tankerite ning reisilaevade teed ristuvad, eriti kitsastes või väikestes veekogudes. Kui vaadata veel laevade arvu, kes kõik korraga ühes alas kulgevad, on üldse imekspandav, et neid õnnetusi niivõrd vähe juhtub.
com/watch?v=Utmao53 t8xo - nafta ammutamine maast Maagaasi ja nafta transportimine ning sellega seotud probleemid. Hooletu pumpamise tagajärjel nafta sattub merre ja selle tagajärjel hukkuvad erinevad mereelukad nagu linnud, kalad ja taimed. Nafta transport mööda torujuhtmeid. Eelised: Suurte kogustes, kogused pole piiratud, kiire, pole tööjõu mahukas. Puudused: Ei saa igale poole rajada, reostused võivad suured olla Nafta transport tankeritega. Eelised: Suur kogust vedades odavam, puudused: Nõuab aega, reostused suured, ei saa sisemaale vedada Naftakatastroofi tagajärjed. http://www.youtube.com/watch?v=baTI3c5 Bu08 Peamised naftat tootvad ja eksportivad riigid. Peamised naftat tootvad ja eksportivad riigid on Alžeeria, Saudi – Araabia, Iraan, Iraak, Liibüa, Nigeeria, Venezuela jt. Peamised maagaasi tootjad ja tarbijad Nafta kasutamine minevikus ja praegune kasutamine.
selle teisele riigile. Angola, Namiibia, USA, Kanada. Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? Kuna rahvusvaheliste lepete täitmine on osaliselt vabatahtlik, nende lepete eiramise eest mingit karistust ei määrata. Kalavarude vähenemise põhjused: * massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale * maailmamere reostumine- nafta ammutamine merepõhjast * meretransport * õnnetused tankeritega * aktiivne tegevus rannikualadel Keskkonnaprobleemid: * Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. * Kalavarade vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. * Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. * Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas: · Saudi Araabia – 10,37 · Venemaa – 9,27 (2010. aastal juba 10,26[2]) · Ameerika Ühendriigid – 8,69 · Iraan – 4,09 · Mehhiko – 3,83 · Hiina – 3,62 · Norra – 3,18 · Kanada – 3,14 · Venezuela – 2,86 · Araabia Ühendemiraadid – 2,76 · Kuveit (OPEC) – 2,51 Toornafta transport Transpordi Nafta transport mööda Nafta transport tankeritega viis torujuhtmeid (~40%) (~60%) Eelised Kogused pole piiratud, kiire, Kogused mõõdetavad vajab vähem tööjõudu Puudused Ei saa igale poole rajada, Ei saa sisemaale vedada, vajalikud (välisriikide luba), naftaterminaalid ümberlaadimiseks, võimalikud reostused nõuab aega, reostused kahjustavad sisemaal maailmamerd
19. Milleks naftat ja maagaasi kasutatakse? naftat kastuatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. 20. Kuidas maagaasi transporditakse? Torujuhtmete kaudu ja Veeldatud maagaasi saab samuti transportida tankeritega 21. Kuidas on korraldatud maagaasi transport tankeritega? Selline maagaas on veeldatud. 22. Kust pärineb Eestis kasutatav maagaas? venemaalt, Siberi piirkonnast. 23. Kust pärinevad Eestis kasutatavad vedelkütused? Venemaalt. 24. Kuidas saadakse bensiini ja teisi naftakütuseid? Kas maismaal või merel paiknevate puuraukude kaudu saadakse naftat järgmiselt: naftareservuaaris oleva rõhu mõjul rõhu tekitamiseks pumbatakse reservuaari vett pumbatakse
Vahemerre tihedushoovusena. Kui aga ühest kohast tuleb vett juurde, siis peab kusagilt teisest kohast seda ära voolama. Sügavates kihtides liigub vesi ka läbi Gibraltari väina vastassuunas kompensatsioonihoovusena Vahemerest Atlandi ookeani. 4. Maailmamere reostumise põhjused ja tagajärjed Põhjused: * tööstuse ja olmeveo veed juhitakse merre * põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre * intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju
Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE · Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine MAAILMAMERE REOSTUMINE · Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine MAAILMAMERE KAITSE · 1970.a merekaitse üldlepingeesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega · 1974
maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud kalakasvatus. 59. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük püütakse rohkem, kui kalavarud suudavad taastuda, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel), püügivahendite täiustumine Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine.
· Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused: o massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, o maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. o Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. o Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine o Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
10. Milles seisneb hoovuste tähtsus? 1p Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 11. Nimeta neli maailma mere reostumise põhjust. 1p Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus-jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus-õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine 12. Milles seisneb põhjavee tähtsus? 1p Põhjaveel on tähtis osa elu säilitamisel planeedil. Taimede saavad oma kasvuks vajalikku maa-alust vett juurevõrgustiku kaudu. Põhjavesi on suur geoloogiline tähtsus, ta mõjutab kivimeid: ühes kohas ta lahustab teatuid mineraale, kutsudes esile karstinähtusi, teistes kohtades toimub vastupidi teatud komponentide väljalangemine
Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; maailmamere reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad -mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste
kirjutatakse... · Too diagrammi alusel välja 3 muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandil 56. oskab selgitada kalavarude vähenemise põhjusi ja tuua näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; (teadmised, hoiakud, keskkonnateadlikkus) Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.41. Joon.3.42. Tanker (Joon. 3.43 3.46) Vedelate lastide vedamiseks ette nähtud laev. Lastiruumideks on tsisternid, mille kuju ja ehitus oleneb veetavast lastist. Lastiseadmeks on pumbad ja torustikud. Tankeritega veetakse toornaftat, naftasaadusi, kemikaale, toiduõlisid, veini, magevett jne. Joon. 3.43. Naftaproduktide tanker. 21 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3. 44. Joon. 3
Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahele kaudu inimeseni, rannikudalad reostuvad (mõju turismile), vetikate vohamine, korallide hävimine. 12. Nimeta võimalusi maailmamere reostumiseks (reostusallikaid) Tööstuse olme, meresügavusse maetud mürkained, põllumajandusreostus (väetised), intensiivne kalastamine, kliima soojenemine, laevaliiklus (õnnetused tankeritega) 13. Milliste harude vahel ja kuidas jaguneb Eesti põhjavee võtmine? Salvkaevuga ja puurkauevuga 14. Millistes Eesti linnades kasutatakse joogiveena pinnavett? Tallinnas ja Narvas. 15. Kuidas erineb puurkaev salvkaevust? Puurkaevude rajamiseks on vaja nt projekti, aga salvkaevude rajamiseks mitte.Salvkaev on põhjaveekihini, kuid puurkaev võtab vett sügavalt põhjaveekihtidest. 16. Nimeta reovee puhastamise etapid. 1. mehaaniline puhastus 2. bioloogiline puhastus
Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse (963 000 barrelit päevas), Jaapanisse (1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse (835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis : Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis : Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 2. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad
Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse( 963 000 barrelit päevas), Jaapanisse( 1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse(835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad. · Saudi Araabias on elektrienergia tootmise hulk suur. Teiste riikidega võrreldes on riik, 23. Kohal. 2009
tarbimisega Lainete energia Tõusu-mõõna energia Rahvusvahelised naftatöötlemistehased: Royal Dutch Shell (Inglismaa, Holland) Exxon/Mobil Lukoil (Venemaa) British Petroleum Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused: Nafta transport mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: Eelised: 1) suured ja pidevad vedamised 1) suuri koguseid saam transportida kõikjale 2) odav transport 2) vedu on odav 3) vajab vähe tööjõudu Puudused: Puudused: 1) rajamine on keeruline 1) vajalikud on spetsiaalsed sadamad
Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest
· Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit, ei saa kaugele vedada reostused, ajakulu/aeglasem
Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Piirkonnad:
tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta transportimine on seotud suurte riskidega. Igal aastal lekib maailmamerre 400 miljonit tonni naftat (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Nafta transport tankeritega (~60%). Ei saa sisemaale vedada, vajalikud naftaterminaalid ümberlaadimiseks, nõuab aega, reostused kahjustavad maailmamerd 5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS Meie esimene reis algab Primorsk sadamas lastimisega ja lõppeb Rotterdami sadamas lossimisega. Reisi pikkus on 1533 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd,
järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannaribadeks. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31
annaabi.ee 
