Nafta ammutimine ja sellega seotud probleemid (0)

Nafta ammutamise, transportimise ja kasutamisega seotud keskkonna ja sotsiaalsed probleemid
Naftat ammutatakse kõige rohkem Saudi Araabiast ning sellele järgnevad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, kuid naftat ammutatakse ka Iraanist, Venemaalt, Venezuelast, Mehhikost, Hiinast, Norrast, Suurbritanniast ja paljudest teistest riikidest. Naftat on võimalik ammutada nii maalt kui merelt . Merel asuvad enamasti naftaplatvormid, kuid võivad olla ka veealused platvormid, maal asuvad maismaa puuraugud. Suurim nafta ammutamisega kaasneb keskkonna probleem on reostus , nafta platvormidele võivad tekkida plahvatused või puuraugud võivad lekkida, nafta lekkimine põhjustab merevee või maismaa reostust, mida on raske ning kulukas eemaldada. Kõik riigid soovivad endale oma nafta varusid, et nendega rahuldada oma riiki või teenida sellega raha. Uute nafta leiukohtade leidmine tekitab eriti just suurriikides soovi neid oma valdusesse saada, see võib viia isegi sõdadeni. Uute puuraukude leidmine võib viia ka inimeste ümber kolimiseni. Inimesed peavad kuskil mujal alustama uut elu, mis pole kõigi kerge nii moraalselt kui majanduslikult.
Naftat transporditakse tankeritega ja torudega. Tankeritega saab transportida naftat suurtes kogustes ja see on odav, kuid läbi torude naftat vedades puuduvad kogustel piirid. Mõlema transpordi viisi suureks miinuseks on üüratud reostused. Naftat tankeritega transportides võib nafta reostus tekkida laevade kokkupõrkel või tankerite lekkimisel. Õnnetuse tagajärjeks on merevee reostus, ulatuslikud rannajoone reostused, mereloomade ja –lindude hävimised ja samuti kalasaagi vähenemine. Torudes transportides võivad torud roostetama hakata ja sealt kaudu lekkima, selline lekkimine kahjustab maapinda ja lõpuks jõuab reostus ka põhjavette. Mõne suurema reostuse või konflikti tekkimine võib mõjutada ka nafta hind, mis omakorda viib majanduse languseni. Samuti on reostuste koristamine väga kulukas, mis mõjutab ka majandust.
Nafta kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta kasutamiseks tuleb seda ennem töödelda, töötlemise käigus eraldatakse naftast üleliigsed lisandid, mis paisatakse õhku ja sellest tulenevalt tekib õhureostus. Naftast toodetakse ka väga palju kütust, kütuse põlemise tagajärjel tekkivad heitgaasid, mis kahjustavad osoonikihti ja võib viia kasvuhooneefektini. Naftal on väga suur mõjuvõim maailmas. Riigid, kes omavad naftat kasutavad seda ära ning kujundavad selle järgi oma välispoliitikat. Nafta riikidel on teatud võim teiste riikide üle, kes naftat sisse ostavad. Nafta hind mõjutab väga palju majandust, sest hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.