Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kutuurile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kreekast, mõjutusi, olümpiamängud, müüdid, sport, traditsioon, kultuuril, kultuurile, vabast, sobivaks, roomlased, sealne, külluslik, mitmekesine, eeposed, ilias, odüsseia, joonistusi, kujusid, aimu, sophoklese, oidipus, kultuuriruum, aegadest, kangelaslood, piibel, tuletised, asuvas, kujude, vabaõhu, kreeklased, kehtestamise, tippsündmusNad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised – mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine. Hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente.
Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine - hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast
18. 2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et
· Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. · Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. · Labürint · Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel desifreerida. Savitahvlid
• Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid
Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres
HETIIDI IMPEERIUM. Hetiidid olid esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis oma arengus riikluse tasemele umbes 1700 eKr. Võimsa impeeriumi piirid ulatusid peagi Musta mere rannikult Vahemereni. Pealinn Hattusa oli ümbritsetud võimsate müüridega. Umbes 1200 eKr tabas aga riiki häving, mille põhjustaja on teadmata. Arheoloogiliste kaevamistega päevavalgele tulnud kiilkirjatahvlitest saadud informatsiooni põhjal võib järeldada, et hetiidid võtsid palju mõjutusi üle naaberrahvastelt, eelkõige kõrgelt arenenud Mesopotaamia kultuurist. Samas omistatakse hetiitidele ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Umbes 1300 eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. PÄRSIA SUURRIIK. I aastatuhande alguseks eKr olid enamiku Iraani kiltmaast asustanud põhja poolt sisse rännanud indoeurooplased
10. Seoses ühiskonna kihistumisega muutub muusika otstarve. Lisaks rituaalidele tehakse muusikat ka rikaste meelelahutuseks. Rituaalid jäävad alles, aga selle kõrval hakatakse eri kunstiliike harrastama ka üksikult. Kunstid iseseisvuvad. VANA-KREEKA Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast, näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna, nende ning kristliku kultuuri vaheastmena. Vanast Kreekast pärinevad väga paljud tänapäeval kasutatavad terminid, samas tuleb tähele panna, et nende tähendus antiigis ja tänapäeval on mõnevõrra erinev: Näiteks musike e muusika on kreeklastel: a) muusade kunst (muusad olid peajumal Zeusi 9 tütart, eri kunstide kaitsjad); b) lauldes ette kantud luule. NB! Luulet ei loetud, vaid alati lauldi. 'Muusika' tähendus tänapäeval helikunst. Kunstiliik, mille kunstilisi kujuneid luuakse helidega. Ajalooperioodid:
8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma
ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni filosoofial ja teaduslikul lähenemisel. Aristotelese suur mõju Euroopas on märgatav alates 12. sajandist, mil Aristotelese kirjutised moodustasid põhiprogrammi Euroopa ülikoolides. Samuti klassikalise perioodi komöödial ja kõnekunstil, samuti kunstil. 19. sajandi teadust iseloomustab "tsükliline" lähenemine ajaloole (hilisemat, nn
kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja. Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena
(kasutati veetõstukina), konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid, avastas seaduse kehade veeväljasurvest. Astronoomid uskusid, et maa on kerakujuline, arvutati ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailmakaardi. 3) arhitektuur kasutati kolme stiili sambaid, dooria, joonia ja korintos, mitmeid Vana-Kreeka arhitektuuri elemente kasutatakse ka tänapäeval. 4) Vana-Kreeka mütoloogia tekkisid kangelaslood ehk müüdid, mida anti edasi põlvest põlve 5) Vana-Kreeka keelest on pärit suur osa teaduslikke oskussõnu, paljude teaduste nimetused, sealhulgas nimetus ,,ajalugu", palju sõnu, väljendeid, vanasõnu ja kõnekäände. 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater- Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Poolkaare kujulise põhiplaaniga ning lahtise taeva all. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale,
· U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. · Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr)
Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Viikingite suhted Vana-Vene riigiga olid suhteliselt head kuna Venemaal oli arvukalt Viikingite tugi- ja kaubanduspunkte. PILET 13 1."Oleme vanakreeka kultuuri pärijad" Olümpiamängud. Alfabeet. Teater. Filosoofia ja ajalookirjutuse algus. Matemaatika. Meditsiin. Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad
Sümpoosionidel tehti tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport Ilusat lihaselist keha hinnati peaaegu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Kreeklased sportisid alasti, seetõttu nimetati spordiväljakuid ja hooneid gümnaasionideks (alasti oleku koht). Tähtsaimaks spordivõistluseks kujunesid olümpiamängud. Neid peeti iga nelja aasta tagant, võistlejad kogunesid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Naised osaleda ei võinud. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, maadluse ja rusikavõitluse kombinatsioon, viievõistlust (jook, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekarikute võidusõitu. Kõige prestiizemaks loeti lühimat jooksudistantsi staadioni jooksu (192m). mängudeks kehtestati olümpiarahu
Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga
Lääne-Euroopa karnevali kommetes. (Nahkur, A.2005, lk 27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud. Ilma selle kõigega võib toimuda küll religioosne vm tseremoonia, mitte aga teatrietendus.(Nahkur, A.2005, lk 27) Nüüdisaegne teater on alguse saanud atika ajajärgu Kreekast. Just siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada vaatajatele tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati erilised ehitised- amfiteatrid. Nende teatrite varemeid on mitmel pool säilinud tänapäevani.(Nahkur, A.2005, lk 27) Allikas:google Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud
mõni muistsetest pidustustest pärit rituaal on tänini säilinud ka Lääne-Euroopa karnevalikommetes. (Nahkur,A.2005, lk27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud. Ilma selle kõigeta võib toimuda küll religioosne vm tseremoonia, mitte aga teatrietendus.(Nahkur,A.2005, lk 27) Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud atika ajajärgu Kreekast. Just siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada vaatajatele tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati erilised ehitised- amfiteatrid. Nende teatrite varemeid on mitmel pool säilinud tänapäevani.(Nahkur,A.2005, lk 27) Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega tema auks korraldaud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente.
Nad ammutasid rohkelt ainestikku mütoloogiast. Mütoloogia ise pole meieni säilinud, küll aga juba töödeldud teosed kirjanike poolt. Muutsid inimkonna universumi keskpunktiks. Lõid jumalad inimese näo järgi. Asus euroopa ja aasia piirl euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse zanrid mis praegugi kasutusel. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus sai tugevaid mõjutusi vanakreeka kirjandusest. Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt. Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks. 6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel?
sõjakas rahvas aristokraatlik) pidevalt konfliktides naabritega inimesed olid seaduste ees riigi eesotsas oli kaks päritava võrdsed võimuga kuningat võimutäius oli rahvakoosolekul elanikkond jagunes kolmeks valitseti otsese demokraatia (spartiaadid, periogid, heloodid) põhimõtte alusel Lühikene ülevaade Kreeka jumalatest ja templitest. Olümpiamängud ja teised võistlusmängud (lk 24-25)- Kreeka jumalad olid antropomorfsed, keda kujutati perekonnana. Hellenite (ehk kreeklaste) religiooni iseloomustab polüteism (religioon, kus on rohkem kui üks jumal), kus austati nii ülekreekalisi kui ka piirkondlikke jumalaid. Enamus pantheonist (ehk jumalkonnast) elas mütoloogia kohaselt Põhja- Kreekas Olümpose mäel. Pühamu koosnes templist ja/või altarist. Jumalate teenimise eest hoolitsesid preestrid ja preestrinnad, kes ei moodustanud
Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem. Kreeka-Pärsia sõjad 6. sajandil kujunes ülisuur Pärsia riik, mis alistas Kreeka äärealad. 490 eKr saatis ta laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena. Spartas oli väga range sõjaline sisekorraldus ning see oli
inspireerib publikut ja kriitikuid. Kreeka tragöödiad on muutunud ka aktuaalseks tänapäeva sündmuste taustal (Pärslased Lahesõda, Euripidese Bakhandid vabaduseanarhia, kultuuriprotest, narkootikumid, seks, vägivlad) Vaata retseptsioon lk 241 13. Milline oli teatrietenduste rituaalne taust Kreekas (vt. Tragöödialeksikon, lk. 313-316)? Mask, muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise jumala kultus (teatri sünd nö) 1960ndatel kriitika. 14. Millised silmapaistvamad arhitektuurimälestised Euroopas on loodud antiikaja eeskujudel? Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud
ajalookirjandus (Polybios) 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Vana-Kreeka klassikaline periood (5.4. saj eKr) Rooma kuldne ja hõbedane ajajärk (81 eKr117 pKr) 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Keskajal ei peetud antiiki eriti oluliseks, aga selle mõjusid muidugi oli. Vanakreeka keel säilis idakirikus, ladina keel rooma-katoliku kirikus (ja oli üldiselt oluline teadus-, usu- ja arutelukeel). Filosoofias uusplatonism ja skolastika (Aristotelese loogika jne).
PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr:
Sel viisil kuulutas ta jumala tahet. Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul. Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud
ehitis kultusehoone. Sel perioodil maeti Kreekas asulatesse, kohati ka hoonetesse. Tegu maahaudadega, surnu oli kõverdatud. Leiud Nea Nikomedias: värvimata ja värvitud keraamika, terrakotast naisekujukesed. 6 at eKr levis maaviljelus ka Kagu-Euroopa kuivematele ja soojematele aladele. 3 Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo kultuurile (u 55003300 eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra, loomadest kitsi ja lambaid. Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks, vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa selle perioodi kultuurina Starcevo-Körösi kultuuri. (7.5. at eKr või u 55004500 eKr). Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starcevo, Vinca), Kreekas,
Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid. Mõisted Liivimaa, Eestimaa, Liivi ordu. Muistses vabadusvõitluses allajäämise tagajärjed- · Eesti alistus lepilingulisel teel. Säilitasid autonoomia, isikliku vabaduse, tavad · Kaotasid võimaluase oma saatust määrata · Eestlased jäid ilma eliidist. Eesti kaotas senise sotsiaalse positsiooni ning sulandus lääninimestega. · Eestit lülitati Lääne-Euroopasse ja seetõttu Euroopa osutas mõju eesti kultuurile, ühiskonna struktuurile. · Eesti on Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir. · Mälestus sellest, et iseseisvust ei antud käest võitluseta, aitas eestlastel jääda iseendiks. Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos alates 1227 aastast, mil Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa üksikuteks osadeks- väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 aasta, mil Liivi sõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid.
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust küt
8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka murded, mis kujunesid kirjanduskeelteks: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai") 4) Atika murre (Sophokles ,,Kuningas Oidipus") 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Kreeta- Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid, mida kasutasid kreeka kirjanikud (müüdud jumalatest ning kangelastest). Samuti pärineb Kreetalt lineaarkiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu) ning Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Kreeka kirjanduse ajajärgud: 1) arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr;
Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast. Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta. 4
(kr rhapsdos) 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? See on Heksameeter Daktülid ( U U), asendus: spondeus ( ) Viimases jalas kaks silpi ( X) _ _ _ _ UU /UU/|U|U/UU/UU/X 1 2 3 4 5 6 //Mõõku ma laulan ja meest, toda saatuse aetut...// 18. Mis oli ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? Traditsioon ammutab ajaloost U 12 inimpõlve varasemad sündmused 13. saj eKr Trooja häving Moonutused, liialdused, anakronismid (nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine), kontaminatsioon (mitme kirjandus- või rahvaluuleteose või teoseosa sulandumine uueks teoseks või selle tulemusena tekkinud teos), fiktiivsed lisandused Eeposte arhailine keel (nn Homerose keel)
· Religioon on lepingulist päritolu. Täites erinevaid religioosseid rituaale, siis jumal kaitseb, hoiab seda kogukonda. Praktiline, ratsionaalne leping. Testament ehk leping jumala ja juutide iidse kuninga vahel (Mooses I raamat). Jumal annab maa-ala Jordani jõe kaldal. · Eetika. 10 käsku ehk põhilised inimese käest nõutavad nõuded. 5. Vana Kreeka tsivilisatsiooni päritolu. Vana Kreekat peetakse euroopa kultuuri klassikaliseks päritolumaaks. Kultuuril suhteliselt pikk tekkelugu. · Kreeta- Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Kreeta ehk Minose kultuur (u 2000-1400 eKr), mis on väga kõrgelt arenenud kultuuri süsteem. Silpkiri, sõjatemaatikata kajastava kunsti puudumine, lossid (nt Knossos) kui majandus ja võimukeskused ja Mükeene kultuur (1600-1100 eKr) massiivsed kaitserajatised, sõjatemaatika esinemine kunstis. Kreeta- Mükeene ajajärku iseloomustab Mükeene kultuuri hiilgeaeg, kindlustatud losside rajamine.
vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud siis kasutasid nad nii mõnigi kord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja presside provintsielanikelt raha välja. Asehaldurite omavoli tekitas mõnikord provintsidele suurt kahju. Kuid provintsid said Rooma võimust ka kasu, sest roomlased tagasid siserahu ja pakkusid kaitset välisvaenlaste eest. Traditsioon ja võõrmõjud Roomlased hindasid kõrgelt esivanematelt päritud kombeid ja ellusuhtumist, uskudes kindlalt, et nende riigi üleolek teistest põhineb just esiisadelt päritud tublidusel, ja et see annab neile ka õiguse teisi valitseda. Samal ajal asus Rooma juba varasest ajast alates asukaid võõrsilt ja roomlased olid muistsetest aegadest peale muudest rahvastest oluliselt mõjutatud. Palju võeti üle etruskidelt. Vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased aga kreeka kultuuri
annaabi.ee 
