talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele. - Iseloomujooni. - Austatakse edasi pühasid hiisi, allikaid, aga ohvriande viiakse ka kabelisse ja kirikusse.
Tänu põlluharimisele hakkasid tekkima Eesti külad. Enamasti koondusid need linnade lähedusse ja viljakamatele aladele teede ääres. Talurahvas elas tagasihoidlikult, talvel tares, suvel kambris. Mõlemasse ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde. Väga külmal ajal toodi aga lambad, põrsad, kuked, kanad, koerad ja kassid tuppa ning seal elutseti üheskoos talurahvaga. Suvine kambrielu oli märksa lahedam, oli rohkem ruumi ning ühes valgusega ei tulnud külm tuul tuppa sisse. Väga sarnased talurahva elumajadele olid nende loomade laudad. Need olid kitsad, madalad ja pimedad. Loomi peeti suure hoolega, sest neist loodeti midagi saada. Talvel olid loomad külg külje kõrval kintsud ja küljed kaetud sõnnikukobaratega. Peale rasket talve võis juhtuda, et mõni loom ei tõusnudki püsti ega seisnud jalul. Talvel võeti lauda katuselt õled põhu
Sõjaväeteenistuses oli Tolstoi kaks ja pool aastat ning ilmutas seal ,,pöörast" vaprust. Kaukaasias sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. 1850. 60. aastatel ta poliitilised vaated muutuvad. 1857. sooritas esimese välisreisi Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, milles pidi kahjuks pettuma. 1859. 1862. avas talulastele kooli Jasnaja Poljanas, kus oli ka õpetajaks. Peamine oli aga elav side talurahvaga ja talulastega. Tema arvamuse kohaselt pidi orjus kaduma. Asutas pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". 1862. abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga. 1881. kolis perega (13! last) Moskvasse selleks, et lapsed saaksid hea hariduse. Lev Tolstoi loomingu ülevaade Autobiograafiline triloogia (ilmus ajakirjas ,,Sovremennik") a) ,,Lapsepõlv" (1852) b) ,,Poisiiga" (1854)
Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises. Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti. Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri uurimine, hariduse väärtustamine ning eesti keele arendamine said Eesti rahvusliku liikumise kandvaimateks ideedeks. Koolides sisendati armastust oma maa ja rahva vastu. Sammuti pandi alus
Põhilised kombed ja talitused olid 17. sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u 1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada
B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülikoolis õppis Forselius õigusteadust. Sellel ajal sai Forselius aru, et Baltimaade rahvaharidus on Lääne-Euroopast palju maha jäänud. Koju tagasi tulles proovis ta lapsi häälikumeetodil lugema õpetada. Selgus aga, et
kes huvitusid oma kaasajast, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust ( loodust, inimesi jne.) edasi loomutruult, ilma ilustamata ja moonutamata. Realistidele ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning need kajastusid nende loomingus. Paljud realistid püüdsid aidata kaasa ka ühiskonna puuduste likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. Tekke koht Prantsusmaa Realismi üldtunnused Side looduse ja talurahvaga Maaliti enda ümber nähtut Tõepärane pilt tegelikusest Objektiivsus Rõhutakse ülespuhutust või liigset kunstipära Realismi maalikunsti omadused Suurte piltide maalimine Lihtrahva raske elu kujutamine Maastikumaalid Realismi kuntsnikud Theodore Rousseau (1812-1867) Gustave Courbet (1819-1877) Jean Francois Millet (1814-1875) Theodore Rousseau "Kalapüüdja" 1848 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7f/Th%C3%A9odore_Rousseau_002.jpg
lugemisoskus märkimisväärselt kõrgel tasemel. Balti aadlike elu oli Eestimaal ja Liivimaal erinev. Kuna Eestimaa ja Tallinna aadel tuli Rootsi riigi võimu alla vabatahtlikult, siis säilitati aadli ja linnade eesõigused. Liivimaa aadlit nimetatati aga vallutatud provintsiks ja neile sellised õigused esialgu ei kehtinud. 17. saj keskpaigaks saavutasid ka Liivimaa aadel ja linnad samasugused õigused nagu eestimaalasedki. Kuna aadlikel oli vaatamata perioodile võrreldes talurahvaga üsna hea elu, siis julgen väita, et nendegi jaoks oli Rootsi aeg hea. Maa oli jagatud põhimõtteliselt kaheks - Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kubermang. Saaremaa ei kuulunud neist kummalegi - see oli vormiliselt hoopis Liivimaa valdustes. Põhja-Eesti jagati neljaks: Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa; Lõuna-Eesti aga kaheks: Pärnu ja Tartu maakond. Kõrgeimaks valitsusametnikuks kubermangudes oli kuninga poolt määratud
keelde piibli neid oli, mida kasutatakse jutlustuse ajal. Kahjuks suri Hans Susi üsna noorelt katku, ent tema tõlgitud tekste kasutati usutavasti kirikujutluste pidamisel kuni 17. sajandi keskpaigani. Kloostrid osalesid hariduse andmises, kuid need olid maarahva jaoks ka justkui uksed Jumalale lähemale pääsemiseks. Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja frantsisklased olid põlisasunikega nii headel suhetel, oli fakt, et kerjusmungad olid sama vaesed või isegi vaesemad kui talupojad ise. Nad elatusid armuandidest, mida kogusid oma
1709. Poltaava lahingus (Ukraina) hävitati Rootsi väed lõplikult. 1710. kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn 1710. 29. sept. kirjutas Rootsi Harku mõisas Tallinna lähedal alla kapitulatsioonile. 1720. otsustav Vene-Rootsi merelahing 1721. allkirjastati Soomes Uusikaupunki rahu Põhjasõda lõppes. konflikti tulemused: Eesti ala ühendati Venemaaga rahvaarv oli langenud ~130 000 inimeseni maal valitses majanduslik kaos 1783. kehtestati pearaha, talurahvaga peeti maha nn Räpina Puuaiasõda 1788. alustas Rootsi kuningas Gustav III sõda Venemaa vastu. 1790. vallutati Paldiski. 1790. 13. mail toimus Rootsi ja Vene laevastike vahel Tallinna merelahing. 1790. Värala rahu lõpetas sõja, taastus sõjaeelne olukord. 1801. tungis Tallinna alla Horatio Nelsoni laevastik 1805. talurahvarahutused seoses 1804. aasta seadusega, Kose-Uuemõisa kokkupõrge Harjumaal, suruti maha 1809. aug.-sept. blokeerisid inglise ja rootsi sõjalaevad Paldiski sadamat 1841
3. Elas enne Timoga abiellumist Viljandimaal, Kannuka talus. Pärast Timoga abiellumist Võisiku mõisas. Pärast Timo surma kolis Põltsamaale. 4. Eeva sõltus Timost. Kui Timo oli vangis sai raha Võisiku sissetulekust. 5. Kuna Eeva oli varem talutüdruk, ei tahtnud teised aadlikut temaga tegemist teha. Pärast tema tundmaõppimist said inimesed aru, et ta intelligentne naine ning hakkasid temast lugu pidama. Ta sai läbi ka talurahvaga, näiteks läks ta kangapleegitajatele appi. "... nad räägivad talle kõik oma hädad ära olgugi et tema enda omi nendele ei räägi... " 1. Eeva tegutses tihti Timo nimel (ajas põgenemise plaane), proovides päästa teda nii vanglast kui ka olla talle pidevalt toeks. 2. Kuna Eeva oli Timo naine oli ta seotud ka Timo probleemidega. Eeva enda probleemiks oli Timo vend Karl, kes tahtis teda endale naiseks. 3
· 1419 aasta suvel puhkesid prahas suvel käsitööliste ja alamkihtide rahutused · neid rahutusi läks maha suruma kuninganna sophie väed · Pärast tänavalahinguid saavutasid hussiidid loa rakendada jumalateenistustel mitut reformaatorliku uuendust 4 · Samalaadseid rahutusi toimusid ka paljudes teistes linnades ja maal, kus feodaale talurahvaga liitus · Hussiitide liikumise massiliseks muutudes arenes selles kas suunda: · Kariklased · Põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud · Ideoloogideks olid ülikooli teadlased. · Suuna nimetus tulenes nõudest, et armulauakarikatest antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele · Nõudsid palju muud
nii nais- kui meesliinis viienda suguluse astmeni). Selle tulemusel Liivi ordu poliitiline mõju kahanes tunduvalt. Olukorda halvendas veel 1410. aastal kaotus Grünwaldi lahingud Poola-Leedu vägedele. 14. sajandi jooksul tõusis järjest linnade ja vasallide tähtsus. 1421. hakati pidama Liivimaa maapäevi, mis toimusid igal aastal Valgas või Volamris. Kooskõlastati välispoliitikat, lahendati talurahvaga seotud probleeme ja püüti lahendada omavahelisi tüliküsimusi. 1435 hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat: 1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad 2) ordu meister koos orduametnikega 3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud. Välispoliitika
e mäng ja teesklus. 1854 Läks üle Krimmi armeesse, kuna seal oli alanud sõda. Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, Krimmi perioodil võttis seda kui oma kodulinna kaitsmist. Kirjutas kolm jutustust sellest linnast Sevastoopolist. 1857 tegi oma esimese välisreisi, mis valmistas talle suure pettumuse. Reisilt naasedes üritas rahvale läheneda ja aidata. 1858 avas Jasnaja Poljanas kooli, kiindus töösse väga, oli tugev side talurahvaga. Laps peab õppima oma huvist lähtuvalt, mitte sunniviisiliselt. Abiellus nimeka arsti tütre Sophis Bers'iga. Tolstoi oli abielludes 34-aastane, naine oli 16 või 18-aastane. Anna Karenina põhiprobleemid: · Anna on kahevahel, üheltpoolt on Vronski ja Anna iseseisvus ja teiselt poolt emalikud kohustused ja sotsiaalsed tavad. Sõda ja rahu Peategelane on rahvas. Üldiselt käsitleb ta venemaa ajalugu ja rahvast. Toob välja seisukoha,
Ta õpetas Tallinna toomkoolis 1639. aasta augustist kuni 1641. aasta 16. aprillini, ja täitis ka toomkiriku pastori ülesandeid. Kui tuntud keelemees Heinrich Göseken 1641. a. Harju- Madise ja Risti kihelkonna pastorikoha vabastas, sai J Forseliusest tema ametijärglane. B. G. Forselius sündis umbes 1660. a. Harju-Madisel. Kodus räägiti peamiselt küll rootsi keelesm kuid natuke kõneldi ka saksa ja eesti keeles. Bengt Gottfried õppis juba lapseeas rääkima eesti keeles. Tema sidemeid talurahvaga aitas kujundada Tema isa huvi maarahva eluolu, kommete ja kultuuri vastu. Forseliuse pere kindel suurus pole teada. Vanem vend Andreas sündis 1637. a., õppis esmalt Tallinna gümnaasiumis, seejärel Greifswaldija Rostocki ülikoolis, immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 29. juulil 1652, elas ja töötas pastorina Põltsamaal kuni surmani (1661-1678). Kaks õde abiellusid akadeemilise hariduse saanud meestega. Sophia 1666. a. Laiuse pastori Reiner Broocmanniga
Talurahval oli lihtne Hernhuti vendadega samastuda, kuna ka nemad olid lihtsad tööinimesed, vaesed ja harjunud kasina eluviisiga, nagu ka siinne rahvas ning erinevalt kohalikust härrasrahvast ei üritanud nad oma identiteeti kramplikult meelde tuletada. 20 Talurahvas ei tundnud nende ees hirmu, nagu paljudel juhtudel baltisakslaste ees. Siia saabunud vennastekoguduste juhid õppisid esiteks ära eesti keele, mis võimaldas neil talurahvaga lähemalt ja vahetul suhelda, tänu millele lõid nad kergesti siinse rahvaga sideme ja võitsid nende usalduse.21 Väidetavalt murdsid hernhuutlased eestlaste ja lätlaste vihavaenu kõikide sakslaste vastu. Algul vihati, pilgati ja teotati ka vennastekoguduse vendi kui sakslasi. Vennad aga suhtusid kohalikku rahvasse ühes nende paganliku ohvrikultusega tõsiselt ning muutsid Jeesuse vereohvrist jutlustades nende meelsust.22 Eelpool kirjutatu soosis põlisrahvusest vennakeste usulis-
lähistel olid toimusid mitmed kaevamised ning kardeti, et need esemed võivad vastasel juhul kaduma minna. Kolmas suur muuseumikogu on Eesti Rahva Muuseum, mis on hoopis teistsuguse taustaga. Esimene kogumine läks lahti Eesti Üliõpilaste Seltsi juures, mille juurde loodi 1903. aastal Eesti Muuseum. 1909. aastal jõudsid Eesti rahvuslikud tegevused selle juurde, et saadi luba Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks. Kuna ta oli mõeldud rahvusmuuseumiks, siis koguti sinna Eesti talurahvaga seotud esemeid, rahvaluulet ning sinna juurde asutati ka raamatukogu, mille eesmärgiks oli kokku koguda kõik Eesti keelega ning rahvaga seotud kirjandus. Nõukogude okupatsiooni ajal löödi see ettevõtmine laiali, esemed jäid muudesse asutustesse (Eesti kirjandusmuuseum, Eesti etnoloogiamuuseum vms? idk). Kõige suurem kogumistöö toimus 1911-1915, kui tudengid ning stipendiaadid reisisid mööda Eestit ringi ning kogusid esemeid ning rahvaluulet
Kõige olulisemaks momendiks on see, et varasemad kolleegiumid, mis Peetri ajal rajati, likvideeritakse ja seatakse sisse ministeeriumid. See reform oli väga selgelt läänelik. See tähendab, et osaliselt mindi üle läänelikule valitsemiskorrale. Teine oluline ümberkorraldus, mis lõppresultaadini jõuab alles Aleksandri valitsusaja teisel poolel, kuid käivitub valitsusaja alguses, on seotud talurahvaga pärisorjuse kaotamine Balti kubermangudes. Pärisorjuse kaotamisel on tähtsustatud riigivõimu rolli. 1812. aastal toimunud Prantsusmaa sissetung Venemaale lõppes 1815. aastal suure triumfiga Napoleoni üle. Selle sõja juures tuleb meeles pidada, et selleks valmistusid mõlemad pooled. Napoleoni eesmärk oli liituda Venemaaga. Napoleoni suurim vaenlane oli Inglismaa.
Ta töötas ka arstina, kuigi teda polnud kohapealsed asutused eksamineerinud ja ta tegutses seadusevastaselt. Kuna Eestis tehti veliste tegevusele suuri takistusi, siis ei külastanud ta kogudusi, vaid laskis talupoegi enda juurde tulla juhtnööride saamiseks. Nõnda kestis Königseeri varjatud hernhuutlik tegevus kuni 1767. aastani, mil see avalikkusele teatavaks sai ja kohtuprotsessi põhjustas. Königseer õppis selgeks eesti keele ja võis talurahvaga lähemalt suhelda ning hernhuutliku kirjandust koostada. Seda võimaldas ka tema korralik haridus ja kohusetunne oma koguduse suhtes. Kuna Baltimaade vennastekogudusi juhiti Saksamaalt Herrnhuti keskusest, siis saatsid juhtivad hernhuutlased alatasa kirjalikke läkitusi ja õpetusi siinsetele kogudustele. Kirjavahetust peeti ka kirjaoskajate eestlastega ja viimased hakkasid ka omavahel kirja teel suhtlema.
kes oli abiellunud ja Kroonlinna kolinud. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil oma teravate väljenduste eest kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks, kuid jätkas seejärel endises toonis. Lugejaskonna enamusele meeldis eriti Jakobsoni vastuhakk mõisnike ülemvõimule. Ka Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastoritel polnud talurahvaga kuigi lähedast sidet ja paljud neist olid rahvusliku liikumise suhtes avalikult vaenulikud. Teisest küljest oli just viimasel ajal ametisse astunud mitu eesti soost pastorit, nagu Hurt või Andreas Kurrikoff (kelle korteris oli näiteks toimunud esimene "Kalevipoja"-õhtu), kes oma saksa ametivendadega rasket n.-ö. Positsioonisõda pidasid ja kes nüüd otsekui kahe tule vahele jäid. Hurt mõistis lõpuks õigesti, et Jakobson ei ründa
· murde kõnelejad teadvustavad end rühmana ja oma murret eristava keelena Alamterminid: aktsent keelevariant, mis erineb teistest häälduse poolest, mitte sõnavara või grammatika poolest. · Regionaalne aktsent (regional accent) nt saarlased · Sotsiaalne aktsent (social accent) · Maamurre (rural dialect) ja linnamurre (urban dialect) · Traditsiooniline murre: seostub madalamate sotsiaalrühmadega ja talurahvaga, kiri puudub, vähe mõjutatud normingulisest keelest, vananenud · Regionaalkeel (võro keel): trad. murde baasil loodud keel, mis on kasutusel riigi mingis osas teise keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp
- eesti rahvas sündis kultuuriajaloolise projektina. suuline ja materiaalne kultuuri põlistamine eesti kultuuri mõtestamine kirjalikult “Eesti kultura”- 1 eestikeelne katse defineerida eesti kultuuri, Villem Reiman. ☼ kultuuriakadeemiline uurimine:kultuuri sotsiaalajal uurimine - inimeste ühistegevused, maarahva, lihtrahava kultuur, argipäevad. 18.02 Kultuuriajaloo sünd ja varane aeg Johann Herder (1744-1803) → kultuuri “ajaloolisuse” sünd ☼ Riia – kokkupuude talurahvaga (osales jaanipäeval) ☼ Itaalia: tutvus Vico töödega, esimene Vico tutvustaja ☼ sündis siis, kui Vico suri ☼ asjade mõistmiseks on vaja historismi-printsiip– ajalooliste avalduste analüüs – sünnilugu ☼ iga asi on ainulaadne – seda ei saa taanduda teisele nähtusele – singulaarsuse-printsiip ☼ inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega
Talupojad tõlgendasid pearaha maksmist kui mõisakoormistest vabastamist ja mõnel pool puhkesid rahutused 1784.aastal pearaharahutused, Räpina Puuaiasõda Hilary Karu 35 D 11 EESTI AJALUGU Kultuur. Vaimuelu. Saksa kultuuriruumi mõjud Pietism- taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad + 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. + Tallinna Paap- peeti vahepeal nõdrameelseks, tegi rituaalseid toiminguid paastus ligi 5 päeva,
1901. Kodanikuvabaduse: sõna-, usu-, ja ühinguvabadus. Pöördeline Slesvig-Holsteini II kriis (1863-64): 1863 arvasid taanlased, et Preisimaa tähelepanu oli koondunud Poola kriisile ja kehtestasid Taani põhiseaduse Slesvigis (2-keelne), tulemuseks Taani/Saksa liidu (Preisimaa ja Austria) sõda, mille tulemusena Taani kaotas S-H alad Saksa Liidule (Preisimaale) 1864. Mõju sisepoliitikale: Kaotuses ,,süüdi" rahvuslikud liberaalid konservatiivide vastureaktsioon ja ajutine koostöö talurahvaga parlamendis. III arengufaas: moodsa demokraatia jõustumine (1870-1915) 32 Põhiseaduse parandamine (1866): maatingi esindajate valimisreeglid aristokraatlikumaks Parteide areng: A) Höyre: parempoolsed konservatiivid: Domineeris ülemkojas (maatingis). Mõisnikud ja kõrged riigiametnikud. Pooldasid kuningavõimu riismete säilitamist ja takistasid liberaalseid reforme. PM J.B.S Estrup (1874-94): parlamentalismi ja üldise hääleõiguse vastu
ehitusnõuete rikkumist. Tähtsamaks said maastiku poolt dikteeritud nõudmised kui näiteks alati kindel ilmakaarte järgimine. /Tamm, lk 19 ja 68/ Oli teatav erinevus Lääne-Euroopa ja Skandinaavia tsistertslaste vahel. Skandinaavia tsistertslaste majandusmõisad olid suure iseseisvusega, võimsad mõisad, kus ilmikvendadel oli kõrge staatus ja tööd tegid peamiselt talupojad. Lääne-Euroopas töötasid mungad ja ilmikud ise ning talurahvaga kontakte välditi. Samuti lasid Skandinaavia ilmikud end keelust hoolimata kutsuda järjekindlalt munkadeks ehk vendadeks. /Markus 2009, lk 8-9/ Padise kloostri plaan. I korrus 1 - vana kabel, 2 - kirik, 3 - käärkamber, 4 - kapiitlisaal, 5 - refektoorium, 6 - kaevukelder, 7 - eesväravatorn, 8 - kaitse- ning elutorn, 9, 10 - haakpüssitornid. Pildistatud raamatust Villem Raam, "Padise klooster".
Hiljem kommunistid rõhutasid, et tänu abieluseadusele on lahutuste protsent peaaegu olematu. Mao Zedongi ajal oli praktiliselt nulli lähedal protsent. Põhjus teine. Need kes lahutasid, läksid kampaaniate alla. Arvatavasti ei lahutanud, aga elasid oma elu eraldi. Vaimuelu Intelligents sel ajal elas väga rasket elu. Osad haritlased ühinesid kommunistidega vabatahtlikult. Pidasid kommuniste riigi vabastajaks peale Jaapani okupats. Kommunistid harjunud tegelema rohkem talurahvaga kui linnarahvaga. Haritlastel oli elu päris keeruline. Termin intelligents on erinev, mis inglise keeles. Hõlmab ka neid, kes on vähegi haritud, keskharidusega inimesed. Eesmärk luua tugev kollektiiv, lääne mõjud välja. Need kes mõtlevad ise ja endale, need ei sobi kollektiivi, sest lõhuvad ühtsuse ära. Selletõttu raamatukogudest ja poodidest konfiskeeriti tõlkekirjandus. Raamatud, kus propageeriti isemõtlemist, konfiskeeriti. Ka keelati Hiina
Mõisad hakkavad üle minema rendikohtadele ja renditulule. 15.sajandil on mõisnikud veel taga ajanud oma kadunud pärisorje, reaalselt saadi järjest vähem tagasi. On veel säilinud nimekirjad oma pagenud teoorjade kohta. Pärisorjus suri ise välja. On allikatest leitud, et viimane pärisori suri 1630ndatel aastatel. 17.sajandi alguseks oli sisuliselt mindud üle tavarendile. 16.sajandil oli Inglismaa talurahvas jõudnud jõukamale järjele võrreldes mandri-euroopa talurahvaga, eriti Prantsusmaaga, kus talurahvas oli väga vaene. 16. sajandiks kujunenud talupoegade maa- ja rendisuhted: Freeholders – ida-Inglismaa aladel neid palju. Olid oma maa omanikud, valdajad. Võisid müüa, päranda, osta. 25 % elanikkonnast. Vabatalupojad. Yeoman – suurmaatalupoeg. Prestiizne oli end selle terminiga liigitada. Olid jõukad freeholderid, aga võis olla ka alamaadel. Piir oli ebamäärane. Vabatalupojad. Copyholders – 2/3 elanikkonnast
Riia kirjade seisukohtade edasiarendus. Aadli poolne rõhumine, saksastamine, takistada rahvaste loomulikku liikumist õigeusu suunas ja Vene elukorralduse poole. Astuda samme, et äärealad muutuksid Vene riigi truuks osaks. Carl Schirren (1826-1910) 1869 ,,Liefländische Antwort an Herr Juri Samarin". Schirren üks mõjukamaid baltisaksa poliitilisi mõtlejaid ja ideolooge. Tuntud kui poliitik-ideoloog, vähem ajaloolasena. Schirren pastori perest, riialane. Isa puutus kokku Läti talurahvaga ja usuvahetuspoliitika 1840. aastatil. Õppis Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli ja geograafiat. Ajaloohuvi Riias kooliõpetajana. 1856 Tartusse tagasi, saab Tartu Saksa gümnaasiumi ajalooõpetajaks. 1860 Tartu Ülikoolis vene geograafia ja statistika professor, tegeles palju statistikaga. Pannakse alus statistika teadusele. Ettevalmistused rahvaloenduseks. Ka Schirren käib Lääne- Euroopas tutvumas uudse statistika korraldusega. Balti statistika ametkondade käima panemine
Eestis padise ja kärkna. Mingad pidid ise töötama ja ennast elatama. 2. dominiiklased- kerjusmunga ordud. Tallinna ja tartu. Nõudis oma munkadelt head haridust ja kohalikue keele oskust. 3. frantsisklased- viljandi tartu rakvere. Põhitegevus jutlustamine ja rahva vaimulik harimine. 2-3 kohta. Kloostrite juurde tehti avarad kirikud linna rahvale. Mungad rändasid ka väheasustatud paikades ja saavutasid hea kontakti talurahvaga. Kerjusmunga odrdud pidasid end ülal annetustest. Naiskloostrid ehk nunnad. Täitsid hooldus asutuse funktsiooni. 1. tsistertslased- tallinnas tartus ja lihulas. 2. frantsisklased- tartus. 3. püha brigitta ordu klooster pirital. Maarahvas ja usk Loodi kristlik keskkond ja pühakojad eeldades ,et maarahvas muutub nende keskel ise kristlikuks. 16saj suurenes klootrite arv ja süvenes pühakute austamine. Populaarsed
tõstnud. Pigem nähti, et tegu on väga fikseeritud maksuga. Corvee e teotöö oli teine termin.Tuleb lad k corogare, mis tähendas lõikama või koguma/reguleerima. Terminit on tegelikult kasut juba koloonide kohta. Ka teorendimäärad olid juhuslikud. Formariage tähendas tp keeldu abielluda väljaspoole oma senjööri valdust. Näitas, et kõik talurahvas oli selgelt fikseeritud, ei tohtinud isegi abielluda teise senjööri talurahvaga. Reeglina ikka abielluti mujale, kuid siis pidi senjöörile trahvi maksma. Pärisorjuse puhul surnukääeõigus oma olenduselt oleks pidanud tähendama seda, et kui mingi vara jää pärijateta siis ta jääb kirikule, kuid surnukäeõigusega talukohad olid vaid taluniku elu ajal, pärandamist ette ei nähtud, peale peremehe surma langeb maavaldajale ( senjöörile see). Mainmorte kohustusega talud üldiselt läksid siiski alles
Nt praktilisel tasandil tähendab, et kultuurivorme jäljendavast subjektist saab koomiline kuju. Totter väljanägemine tuletab mõisnikule meelde, et identiteedid on erinevad => kartus talupoja suhtes. Jäljendav objekt pole talupoeg ega mõisnik. Vahepealse ruumi indiviidid on selle maarahva seast, keda nimetatakse mõisarahvaks: kubjas, kilter, aidamees, lisaks ka mõisavalitseja ja kirjutaja => mõisniku otsesed käsualused, kes suhtlevad talurahvaga. Neid käsitletakse küla reeturitena. Teine suur rühm on teenijad (toapoisid, kokad, kutsarid, perenaised jne), kes on hübriidses ruumis kasvanud. Mida kauem on mõisas tööl, seda väiksemaks jääb kontakt külaga. Hübriidistumine ei pruugi olla pealesurutud, vaid vabatahtlik ja teadlik. Küsimus pole ainult alamseisuses, hübriidsus mõjutas ka kõrgemat seisust. 20.saj leidub mõisniku kõrgema seisuse ambivalentset olekut. J
Talupojad tõlgendasid pearaha maksmist kui mõisakoormistest vabastamist ja mõnel pool puhkesid rahutused (tuntuim RÄPINA PUUAIASÕDA 1784) HARIDUS JA KULTUUR XVIII SAJANDIL Kandev roll oli jätkuvalt luteri kirikul, kuigi võrreldes Rootsi ajaga oli kiriku tähtsus vähenenud. 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Eesti aladele jõuavad uued usuvoolud: · Pietism taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad · Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. Võõrduti kõrtsidest. Liikumine keelati 1743.aastal. · Ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel)
kordamine. Ta ei suutnud ,,teadustempliga'' kohaneda. Aprillis 1851 sõitis Lev koos vend Nikolaiga Kaukaasiasse, et osa võtta sõjategevusest. Seal sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. 1857.a tegi Lev Tolstoi oma esimese välisreisi Euroopasse, kuid Lääne-Euroopa valmistas talle pettumuse, sest kodanlik kord, moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Aastail 1859 avas Tolstoi Jasnaja Poljanas taulaste kooli. Kirjanik hindas elavat sidest talurahvaga, talulastega. Pedagoogikas järgis ta vabakasvatuse põhimõtet st. selle kooli õpilased käisid koolis siis kui nad tahtsid ning tegelesid sellega mis neile meeldis. Õpetajatele oli see väga raske, sest nad pidid oma ainet õpetama nii huvitavalt, et lastel tekiks tahe ise õppida. Aasta pärast pärisorjuse kaotamist Venemaal korraldati Jasnaja Polnajas läbiotsimine, sest Tolstoil tekkis erva konflikt kohalike aadlitega. Koolis õpetasid
privileegidega sisuliselt jäi püsima pärisorjus, talupojad kuulusid ikka mõisinikutele, kohtuvõim oli ka mõisinikute käes.samas on Stefan Batori olevat korduvalt rõhutanud et liivimaa taulpojad tuleks vürdustada poola ja leedu talupoegade õigusega. Mitte ainult ei nõudnud seda , vaid tema poolt algatatud asjad aitasid leevendamisele kaasa. Samuti läänistati siin kandis hulgaliselt maid poola ja leedu aladel.Rakendasid oma traditsioonilisi kogemusi talurahvaga ümberkäimisel. Päris ära ei kadunud pärisorjus, olukord leevendus, kant oli jäänud inimtühjaks oli vaja inimesi juurde meelitaada, tähelepanu äärne inflantya osa hilisemal ajal, hakkas sisse voolama hulgaliselt talurahvast, leedu aladelt, valgevenelasi ja venemaalt põgenejaid. Latgale rahvastik muutus 18 saj oluliliselt, nüüd ilmusid ka lätlaste kõrvale valgevenelased, leedulased ja venelased, kajastusid ka juhtivates kihitides
Vm olevikku vaadates ja üritades näha tuleviku tunnusjooni, tähtsustati ennekõike Vm külakogukonda, milles nähti mingit sotsialismi algidu- olemasolevast külakogukonnast pärast talurahva poolt läbi viidud sotsialistlikku revolutsiooni saab ehitada üles täiesti uue sotsialistliku ühiskonna. Teine sotsdem revol liikumine oli Venemaa Sotsiaademokraatlik Tööliste Partei- VSDTP, oli tõsiusklikum, ei pööranud erilist tähelepanu Vm tegelikkusele, ei tahtnud revol teha talurahvaga, uskus ikkagi tööstustöölistesse. Põhines Lääne-Eur-st sisse toodud sotsdem ideedele, sellised gruppe hakkas tekkima 1880ndatel, 90ndatel muutusid üsna tavaliselt, 90ndate lõpus tekkisid Vm-l esimesed sotsdem parteid. Tekkisid vähemurahvuste piirkondades- Poola, Läti, Soome töölisparteid, Juutide sotsdem ühendus (Bund), mis kõik said alguse 1890ndate lõpus. VSDTP on näinud oma algust paar
prassijad ja hooplejad, kes ennast üsi rö ovitud rikkuse ja palgatud sõaväede abil üeval hoiavad. Kui meie kõk koos ja korraga nende peale langeme ja kõgepealt nende rikkuse käst ara võame, siis on nad nõgemad kui lapsed. Taani kuningal ei ole meie maal enam mingisugust võmu ega väe; iga mõsnik on oma kuningas, aga nad ei hoia isekeskis kokku ega ole neil sõaväe. Teiselt poolt on kõk Viru-, Harju-, Lä ane- ja Saaremaa mehed juba sõaks valmis; oleks Liivimaa talurahvaga lugu niisama, siis ei kardaks meie midagi.» 160 Kuna munk kõeles, ei suutnud sepp silmi tema nält ara pö orata. Selle nä mehelik ilu, tuli, mis suurtes ja süavates silmades loitis, vali ja siiski pehme hä alekõa ning vaimustatud sõade vool hakkasid sepa selget mõstust joobnustama. Ta hakkas aru saama, kuidas see ainuke mees, kelle õget nime ega saatust keegi ei tundnud, kelle salanimi Tasuja aga igale eesti
annaabi.ee 
