Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu)
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni.
19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu 19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam.
MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga. Teotööd arvestati rakmepäevades ja jalapäevades. Maksudeks olid naturaalandamid ja rahamaksud(vakuraha, mõisa heaks). 2)Abitegu RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt Nekrutiandamise kohustus e. ,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused. KOGUKONDLIKUD KOORMISED: 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd. KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise. 1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV ,,IGGAÜKS" Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Loodi vallakohtud ning mõisnikud olid nüüd kontrolli all; Õigus vallasvarale. 3
kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma lootused pärisorjuse kaotamisele mõneks ajaks maha matta. Ent teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud talupoegadelt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti rikkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud loos, mis andis 1739. aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsiooni
säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas. III pärisorjuse kaotamine 1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale -peale selle lõppu asub keskvõim (Al. I) uuesti pärisorjust kaotama. 23. mai 1816 Eestimaal 26. märts 1819 Liivimaal - talupoeg on isiklikult vaba - maa on mõisniku omand, mida talupoeg võib rentida - koormised asendati rendilepinguga - liikumisvabadus jäi piiratuks (ei võinud minna linna) - perekonnanimede panek Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg. Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud
olukord halvenes talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2
(Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519
TALURAHVASEADUSED AEG KOHT SEADUSESISU MÕJU TALUPOEGADE ELULE 1802 Eestimaa ,,Iggaüks...'' · Andis kindlustunde, talupoegadel · Talusid sai pärandada, kui kõik maksud (koormised) olid makstud. polnud hirmu tuleviku ees. 1804 Liivimaa · Talude pärandamine. · Positiivne mõju, sest koormistest · Teokoormiste normimine (maad hinnati, mõõdeti ja arvutati välja, kui ülejäänud saak jäi neile endile. palju selline talu üldse toota võib). · Töötahe suurenes sellega ja hakati · Talude koormisi ei tohtinud mõisnik aasta keskel tõsta
Wildega esimene ajaleht ,,Lühhikke Õppetus" - Rõugete vastu kaitsesüstid RAHVAHARIDUS 1765.a Zimmermanni koolikorralduse kava koolid ka mõisatesse IV 19.SAJANDI REFORMID I 1802 Eestimaal/1804 Liivimaal · Bergi talurahvaseadus - Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine - Teokoormiste normeermine (vastavusse talu kandevõimega) - Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine - Kodukariõigus 2 päeva aresti või 15 kepihoopi (taluperemehed vabastati) - Vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) - Ülejääki mõisakoormistest võis talupoeg turul müüa II 1816 Eestimaal/1819 Liivimaal · Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade üle · Perekonnanimede panek (priinimed) · Maa mõisniku ainuomand rentimine, koormiste asemel olid rendilepingud, kus
liikumisvabaduse elukoha valimiseks- sunnismaine talupoeg tohtis elukohta vahetada vaid feodaali loal. 1558. 1583. aastail toimunud Liivi sõda tõi talurahvale ainult kannatusi ja lisakoormisi. Rahvas pidi maksma erakordseid makse selle jaoks, et oleks palka maksta palgasõduritele, samas värvati sõjaväkke ka talumehi. Külad olid sõja eest kaitsetud. Sõja lõpptulemusena läks Põhja- ja Lääne-Eesti Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Poola aladel olid talupojad sunnismaised, kuid veidi leevendas olukorda see, et suurem osa maadest läks riigi valdusesse ning seal oli rõhumine pehmem, kui aadlimõisates. Aadel pidi aga jälgima, et ta võrreldes riigimõisatega talupoegi liialt ei koormaks. Koormisi ühtlustati ja neist peeti kinni. Rootsi aladel valitsesid riigimõisaid foogtid ehk kõrgemad haldusametnikud ja
Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni
pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu. 1739täielik eesti keelne tõlge piiblist. Ratsionalism 18saj. Teisel poolel uus usuvool. Eesmärgiks sai rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, pärisorjust. §30 talurahvaseadused ja talurahva vabastamine pärisorjusest Talude kasutamisekord L&E : pärandatav kasutamine Teokoormiste määramine L&E : viidi läbi teokoormiste normeerimine, koormised nii palju kui talu peremees suutis täita Koormiste määramiste alus L: maade hindamine ja mõõtmine E: fikseeriti koormised olemasoleval tasemel, koormised suuremad kui Liivimaal Töö iga L: mehed(1760) naised(1555) E: mehed(1560) naised(1560) Mõisniku õigused talupojale L&E: mõisniku kodukariõiguse piiramine, L:2päeva aresti või 15 kepihoopi, E:30 kepihoopi Talupoja õigused L&E: vallakohtute loomine, õigus kaevata mõisniku peale, L: õigused suuremad E:õigused
talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma.
Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek Maanõukogu - omavalitsus organ Eestimaa kubermangus Maamarssal - Liivimaa kõrgeim sõjajõudude juht
suunas. Hernhuutlased(talupojad) tähtsustasid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ning sotsiaalset võrdlust ja vendlust. Ratsionalistid(pastorkond) kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja rõhusid õpetlikele jutlustele. 6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta
mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine Seadus Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819. Aastal, pärisorjus kaotati: talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima
Põhjuseks olid valgustusideede levik Euroopas ning tähelepanu pööramine inimõigustele. 1802. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 1804. Aastal kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale - võisid maad osta ja talu järglastele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal
· Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri
kaitseseadused : · kui talupoeg on oma kohustused mõisa ees täitnud, võib ta ülejäägi turul maha müüa · määrati kindlaks mõisa koormiste arv ja fikseeriti see · talupoegadel oli õigus vallasvarale · korrigeeriti kodu-kari õigust- max 30 piitsahoopi. 6) Mida tähendab hingeloendus,pearahamaks ja selle rahutused - hingeloendus ehk rahvaloendus. Pearahamaks Vene tsaaririigi riigimaks Eesti ja Liivimaa elanikele; iga inimene pidi maksma(ka imik, rauk). Pearahamaksu rahutused 1784.a vale tõlgendamise pärast-> sõjaväe toomine mõisatesse, talupoegade karistamine. 7) Nimeta 12 linna Eestis Vene Tsaaririigi ajal - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru 8) Kirjelda luteri kiriku tegevust pärast Põhjasõda, mis on pietism ja vennastekogude liikumine - Vaimuelu luteri kiriku kanda
väiksemaks ja halvemaks 3) Talupojad on rahulolematud – toimusid ülestõusud kuid riigiäärsed alad olid kõige haavatavamad ning kardeti Saksamaad ja Itaaliat TALURAHVAREFORMID: (Talupoeg hakkab rohkem pingutama) 1) 1802 regulatiiv „Jggaüks“ – Eestimaa kubermang Talupojal õigus vallasvarale Talupoeg võib kasutada talu surmani Kui kõik kohustused mõisa eest on täidetud võib kasutamisõigust pärandada 2) 1804 Liivimaa talurahva seadud Talupoja kohustused kanti vakuraamatusse Kohustused viidi vastavusse talumaa suuruse ja kvaliteediga ning tööjõu ealiste inimeste arvuga (toimus talummade ülemõõtmine ja ümberhindamine) Taluperemeest ei tohi lüüa, nekrutiks anda ning kodukariüiguse korras karistada 3) 1804 Eestimaa seadus Reeglid samad nagu Liivimaal Talude ülemõõtmist ei toimunud 1816. EESTIMAA TALURAHVASEADUS:
hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised fikseeriti mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad kui Liivimaal ● Mõisniku kodukariõigust piirati:
1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa Eestimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa
Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majandamine. Nende lapsed töötasid enamasti koos sulasrahvaga, tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi või eluaset omavad vabadikud e. popsid. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö. Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori, keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg kukkus õigusteta pärisorja seisundisse. 1765
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus.
Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. - Talupoja mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega pärast seda, kui mais hakati hindama ja kaardistama ning talupojad olid kuulutatud kuninga alamateks. Koormiste täpne fikseerimine(vakuraamatud) piiras mõisnike kuritarvitusi. - Talupojale anti õigus ja võimalus mõisarentnike ja valitsejate peale kaevata, kui nad rikkusid kehtestatud seadusi. 18. saj: Talurahva olukord Põhjasõja(Rootsi vs Venemaa) ajal: - Koormised kasvasid, sest Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. - Talupojad pidid kindlustöödele appi minema, neil oli sõjavägede majutamis- ja küüdikohustused. - Talupoegi värvati Rootsi sõjaväkke, mindi ka vabatahtlikult. Olukord peale sõda: - Talupoeg pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. - Maa kasutamiseks pidi tp
koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus.
Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
