Talurahva omavalitsus (0)

Suur kriis
31.
XII klass
Suur kriis
• 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning 
see oli ülemineku aeg demokraatliku 
riigikorra juurest autoritaarse juurde
• Sarnane protsess toimus kogu Ida-
Euroopas (Va Soome ja  Tšehhoslovakkia )
Majanduskriis
• USA majanduskriis jõuab 1930 ka 
Eestisse ning kulmineerub 1933
• Eestis kannatavad eelkõige põllumehed 
kui peamise tööstusharu esindajad
• Sama saatus tabas ka muid 
tööstusharusid, import  ületas eksporti, 
paljud pankrotistusid või jäid töötuks
• Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu 
poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati 
põllumehi
• Pakuti hädaabi töid
• Peale  pikki  vaidlusi toimus krooni 
devalveerimine
• Kuigi see nullis paljude  säästud , algas 
siitmalt kriisist väljumine
Sisepoliitika
• Kümnendi algul oli Eesti sisepoliitika üpris 
stabiilne. Omavahel ühinesid mitmed 
parteid
• Mais 1932 koosned Riigikogu kolmest 
suuremast fraktsioonist – Ühinenud 
põllumehed, Rahvuslik  Keskerakond  ja 
Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
• Maj olukorra halvenemisega süvenes 
kiiresti rahulolematus
• Parteid hakkasid  lagunema  ja valitsused 
kestsid järjest lühemat aega
•  Kerkib esile  uus poliitiline jõud – 
vabadussõjalased – “vapsid”
• Vabadussõjalaste Keskliit sai 
populaarseks valitsuste kritiseerimise ning 
eelkõige uute liikmete lubamisega (Kes 
polnud VS-ga seotud)
• Erukindral Andres  Larka  ja advokaat Artur 
Sirk
Loe dokumente õpikust 
lk 48-49
Kujutle , et oled 
poliitkommentaator. Kuidas 
kommenteeriksid?
Põhiseaduse kriis
• K. Pätsi õhutusel oli hakatud kritiseerima 
Eesti Põhiseadust, et see annab liiga 
suure vabaduse Riigikogule
• Rahvas nägi presidendis  loodetud  
lahendust kõigile probleemidele
• Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks 
rahvahääletust selleks kukkusid läbi
• Tõnissoni valitsus kehtestab 
kaitseseisukorra, et vältida  riigipööret
Ülemineku aeg
• Kolmas rahvahääletus toob võidu 
vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule
• Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste 
volitustega riigivanem
• Tal oli õigus anda seadusi, panna  veto  
riigikogu  seadustele , saata seda laiali ja 
nimetada ning tagandada valitsust
• Riigikogu ja riigivanema valimised pidid 
toimuma aprillis  1934
•  Kaitseseisukord  tühistati ning 
vabadussõjalased jätkasid oma tegevust
• 1934  kohalikel omavalitsuste valimistel 
saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast 
saab uus  Riigivanem
•  Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma 
vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid 
loodeti, et uue riigijuhiga tülid lahenevad

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10