Laul põhjamaast Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed tali-, taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" ...
SAAREMAALT PÄRIT KIRJANIKUD Jaan Oks 19.saj lõpus sündis; looming oli väga vastuoluline, mässumeelne; ei viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat, luulet ja kriitikat. August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheai...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema.
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 10 R HIGH SCHOOL MUSICAL Retsensioon Paide 2010 9. aprillil 2010. aastal, algusega kell 19.00 toimus Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis Walt Disney High School Musical ehk Keskkoolimuusikal. Noortemuusikal põhineb Emmyga pärjatud samanimelisel telefilmil. Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. Kõigest paari aastaga on Keskkoolimuusikalist saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende suurimaks takistuseks saab ärahellitatud Sharpay Evans, kes teeb endast kõik oleneva, et ...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE.......................................................
AFGANISTANI SÕDA ● Nõukogude-Afganistani sõda ● Osa Külmast sõjast ja Afganistani kodusõjast ● Algas 27.detsember 1979 ja lõppes 15.veebruar 1989 ● Tulemus: Nõukogude väed lahkusid, Kodusõda jätkus. OSALEJAD: ● Afganistani ● Nõukogude liit ● USA ● Pakistan LÄHEMALT: ● 1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Mohammed Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks Külma sõja tallermaa; ● Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme(jaotas ümber maad), mille tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi; ● USA valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa ...
kuud).Elab segametsas, ka asulate läheduses. Pesukaru kui hinnalöist karuslooma on viidud mitmesse Euroopa riiki (meile lähimale Valgevenesse). Vahel kasvatatakse pesukaru farmis. LinnaröövlidPesukarusid kutsutakse üksmeelselt röövliteks, sest nad ründavad , ,,must mask'' ees, järjekindlalt jäätmekaste, toidu- hoidlaid ning põllu- ja aedvilju. Nad tegutsevad öösiti, tihtipeale väikeste salkadena, ning neist jääb reeglina maha segipaisatud tallermaa. Pesukarud on niivõrd hästi inimeste naabrusega kohastunud, et võivad võtta toitu otse inimese käest. VöötsabaUSA lääneosa kuivades piirkondades elavad vöötsabad eelistavad kaljuseid paiku ning ronivad väga osavalt mööda järsakuid. Tavaliselt toituvad nad hiirtest, lindudest, rohutirtsudest ja teistes väikestest loomadest. Ohvrit ründavad nad välkkiire sööstuga, tapavad selle ainsa hammustusega ning asuvad saaki eespurihammaste abil tükeldama
Haridus- vahend või eesmärk? Inimsed suhtuvad haridusse väga erinevalt. Mõne inimese jaoks ongi haridus omaette eesmärk ning mõne teise jaoks on haridus pigem vahend, et täita oma eesmärke. Esimene olukord on praeguses ühiskonnas järjest vähenev nähtus, kuid miks siis on haridus rohkem vahend kui eesmärk? Haridus on pigem vahend kui eesmärk, kuna ta aitab pürgida hea karjääri poole. Hea karjäär aga annab meile võimaluse elus läbi lüüa. Tänu karjäärile võime olla tuntud, nõutud, kindlustatud. Selleks aga tuleb kõvasti pingutada. Kõik ei pruugi juhtuda ning ei juhtugi iseenesest. Haridus on võti, et panna jalg hea karjääri ukse vahele. Vaevalt, et keegi tahaks palgata omale juhatajaks inimest, kes ei tunneks oma eriala sügavuti ning parim ja kõige usaldusäärsem tõend selle kohta ongi just meie hariduskäiku tõendav tunnistus. See ei olekski aus, kui haridusega inimene võiks reaalselt konkureerida inim...
Libreto tõlkija Andres Roosileht Laulusõnade tõlkija Kelli Uustani Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid: Julia Artamonova Mai-Liis Riimaa Helena Hanni Xenia Rudakova Sergei Kondrasev Ringo Sillamaa Saile Johanna Langsepp Monika Tomingas
Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eesti oli 19 aasta vältel tallermaa. Selle aja jooksul jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid. Eestlased alistusid lepingutega, ning säilitasid mõnda aega autonoomiat, kuid ei saanud enam oma saatust määrata. Energilisem osa rahvustikust hukkus sõdades, seal hulgas eliit ja ülikkond
Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodep...
Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid
Film võitis Berliini filmifestivalil 1987. aastal UNICEFi auhinna. Sisu Teismeline Mari saadetakse lastekodusse. Sealne keskond on aga väga kohutav ja ebasõbralik. Natukene aega hiljem näitavad tüdruku vastu huvi kaks rivaalitsevat poissi. Kumbaga peaks ta armuma? Kas hea või halvaga? Film annab realistliku ülevaate lastekodude elust Nõukogude Liidus. Filmis saab näha väga head näitlemisoskust. Peaosades Monika Järv Hendrik Toompere juunior Tauri Tallermaa Siiri Sisask Evald Hermaküla Püha Tõnu kiusamine ,,Püha Tõnu kiusamine" on 2009. aasta Eesti draamafilm. Filmi on lavastanud Veiko Õunpuu. Filmi võtted toimusid 1. oktoobrist 30. novembrini 2008 peamiselt Tallinnas, Saaremaal ja Ida-Virumaal. Filmi tegevustik keerleb ümber keskikka jõudnud keskastme juhi Tõnu, keda mängib Taavi Eelmaa. ,,Püha Tõnu kiusamine" on film mehest, kes olles oma elu keskpaika jõudnud, end just sellisest tumenevast metasast leiabki nagu
Ekspertide sõnul pole asi aga nii selge. Uuringust selgus, et mõningane lisarasv keskkohas ei mõjuta aju tööd ning võib hoopis aju aktiivsust suurendada. Teadlased usuvad, et rasv puusadel ja kõhul kasvatab östrogeenitaset, mis menopausi ajal loomulikult alaneb. Östrogeen kaitseb aga aju vananemise eest. (Naiste mälu ..., 30.11.2012) 8 TREENI MÄLU Mälu on võimalik lihtsate tehnikate abil tunduvalt parandada, kinnitab OÜ Kiirlugemiskool treener-koolitaja Tauri Tallermaa. «Enamasti tulevad inimesed meie mälutreeningutele ühe ja sama kaebusega: kurdetakse mälu nõrgenemise üle. Koolis jäi õpik lehekülgede kaupa meelde, nüüd aga unustab kunagine priimus ära kõige elementaarsemadki kuupäevad ja kellaajad. Ehkki inimese ajutegevust on väga palju uuritud, pole need uuringud viinud mitte selleni, et aidata inimesel infot paremini meelde jätta, vaid võimalikult efektiivsete abivahendite väljatöötamiseni, mis seda tema eest
I maailmasõtta mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese: Antandi poolel 42 ja Keskriikide poolel 25 miljonit. Üle 10 miljoni sai surma ja haavata 20 miljonit inimest. Seda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud. Sõda mõjutas oluliselt rahvastiku arengut ja suurendas sotsiaalseid probleeme. Inimeste elatustase halvenes ja mitmel pool valitses nälg. Toitu hakati jagama kaardisüsteemi järgi ning erilised kannatajad olid lahingute tallermaa elanikud. Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad. Valitsesid minnalaskmismeeleolud ja moraal käis alla. Inimeste teadvus võõramaade poolest aga suurenes. Kogu majandus oli suunatud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Tarbekaupade tootmine vähenes ja rindele hakati võtma peale meeste ka naisi ja lapsi. Eriti tuntav oli majanduslik laos põllumajanduses ja mitmes riigis kehtis üldine töökohustus ning võeti vastu seadused, mis keelasid streikida ja palka
piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule
HISPAANIA KIRJANDUS 1930-1939 (I etapp) A. Sepp · tegi päris esimese tõlke hispaania keelest · esimene otsetõlge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud käsivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tõlkija, hea keeleharidusega · õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes el...
toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti. Varsti pärast seda langes ka Viljandi. Oomuli lahing kiirendas Vana -Liivimaa lagunemist ning Vene vägede poolt hävitamata alad läksid Poola, Rootsi ja Taani valdusse. 1702. aasta, 18.juulil kohtusid Hummuli mõisa ligidal rootslaste ja venelaste vaenuväed. Rootslased jäid alla. Ka Rootsi ülemvõimu ajal toimunud sõjas Venemaaga (1656-1661) oli Helme taplusete tallermaa. Ordulossi vallutasid 1657.aasta lõpus leedulased, kes olid järgmisel aastal sunnitud venelaste rünnakute kartuses vallutatud aladelt põhiväe kodumaale viima. Mõnda kindlusesse, ka Helme ordulossi jätsid leedulased aga oma kaitsesalgad. Vahelduva eduga kulgenud sõjategevuses vallutasid rootslased ooberst Glasnapi juhtimisel 25. mail 1658 helme ordulinnuse leedulastelt teiskordselt tagasi, tapsid enamiku meestest, võtsid ülejäänud vangi ja panid siis
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks........................
MODERNISM (pr moderne uudne, nüüdisaegne) 19. saj lõpu ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja suundade) ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Ne...
töölisklass, kes 1899.aastal asutas Töölispartei. Võimsaks liitlaseks ning ustavaks relvavennaks sai talle Venemaa revolutsiooniline töölisklass. Soome töölised toetasid kangelaslikult võitlust tsarismiga. 20.sajandi alguses oli Soome veel põllumajanduslik arenguriik. Kaks kolmandikku elanikkonnast elatus põllumajandusest, tööstuses oli hõivatud pisut rohkem kui kümnendik inimestest. I maailmasõja mõjutused Kui sajandeid tagasi oli Soome peamine sõdade tallermaa ja suurriikide läbisõiduhoov, siis I maailmasõja ajal jäi ta nö peateest justkui kõrvale. Võib-olla just sellepärast jäid soomlaste kannatused I maailmasõja päevil väikesteks. Sõja algusaastad olid isegi õnnelik aeg Soome moodustas teatava neutraalse majanduspiirkonna, kuhu hakkasid voolama rikkalikud sõja-aja tellimused. Need olid ettevõtjaile head ekspordi- ja töölistele head palga-aastad. Üle poole vajaminevast viljast toodi Venemaalt, pankadesse voolas rublasid
Dogmaatikas ei vaielda asjade üle, on nagu on! Dogmaatikas pole kohta õiglusel. Kriminaalpoliitika – vastupidiselt dogmaatikale hinnanguline teadus. Kriminaalpoliitikas toimuvad pidevad vaidlused ja põhjendatakse maailmavaateliste arusaamadega. Kriminaalpoliitikas on arvestatav argument, et kuriteo ettevalmistamine peaks olema karistatav. Kriminaalpoliitikas võib kasutada põhjendusena õiglust. Maailmavaateliste vaidluste tallermaa. Kriminoloogia – empiiriline teadus, erinevalt dogmaatikast empiirilised argumendid. Kriminoloogia vaatab, kuidas tegelikult asi välja näeb. Kriminoloogia ei sisalda väärtushinnanguid, uurib kuritegevuse ametlikku statistikaid, andmeid. Mida kriminoloogiliste teadmistega peale hakata, on õiguspoliitiline küsimus. 2. Karistusõiguse ajalugu – „Sissejuhatus õigusteadusesse“ 2.1. Periodiseering 2.2. Arhailine õigus Karistus tekkis veritasuga. 2.3. Keskaeg
kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt neile laenusaamisel antud mitmesuguseid privileegid, mis lubasid kaotatud raha kiiresti tasa teenida ning kasugi saada. Ristisõjad: Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi lagunemise järel kujunenud ristiusuline euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Kui hoolsasti otsida, võib sellele õigsust leida ka piiblist. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios I pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus II ei jätnud võimalust abi kasutamata. Ida ja läänekiriku kiriku vahekord oli pinev. Nüüd avanes läänekirkul võimalus oma üleolekut näidata
asula, omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid. Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt kilomeeter lõunas. Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat. Kirumpää on olnud sõdade tallermaa, linnus ja selle juurde kuulunud maad kuulusid küll Saksale, Venele, Poolale. Poola võimu päevilt, nimelt aastast 1590 pärinevad ka esimesed teated linnuse naabervalduse, Võru mõisa kohta (Veremoiza). Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile. Kirumpää maid müüdi ja osteti, Müllerite perekonnale kuulumise ajal sai ühe Mülleri tütre omanduseks ka Võru mõis. Müller müüs
Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv. Undi tegelaste puhul kehtib see seaduspärasus, et nende alateadlik tasand väljendub teose struktuuris, tihti iroonilisel kujul. Sügisballis saab Mustamäest, mis on seatud õigupoolest peategelase rolli, autori kujutluses kõrbelinn, eksaksete vormidega majade, tühjade väljade ning ulguva tuule tallermaa. Karpmajad on justkui puhtad vormid, milles puudub elu. Ka tegelased on karpidena visandatud, nad esindavad kindlaid tüüpe, nad ei arene, vaid on ühekorraga loodud. ("Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku.") (Unt, 1979, lk. 309) Uuslinna elanikud on iseenesesse süüvinud ning kontaktikartlikud, sest väliskeskkond on nende jaoks vaenulik (opositsiooni "sees/väljas" rõhutamine kursiivis,
Isegi nüüd , pärast 12 aastat vaba suhtlemist ei ole see lõhe täiesti sillutatud. Seda näitas selgesti Lihula mälestusmärgi afäär. Nüüd aga, kus paljud meist on lahkunud või ela vad oma viimaseid eluaastaid , oleks aeg need asjad korda seada. Kõigepealt peaksime tunnustama ajalugu, nii nagu ta oli, mitte nii nagu võõrad survegrupid seda meile tahavad ette kirjutada. Meie kodumaa on sajandite vältel olnud 15 võõraste sõjavankrite tallermaa. Eelmine sajand ei olnud erandiks, kuid vaatamata sellele oleme ennast jälle püsti ajanud ja elame vaba rahvana. Meil on õigus ja kohus vaadata ja austada meie ajalugu , nii nagu meie seda näeme. Meie mehed mõlemal poolel käitusid ratsionaalselt ja tegid parimad valikud nendes olukordades , mida kuri saatus pakkus . Olgem selle üle uhked ja mälestagem neid väärikalt. Nii " pronkssõduril " kui Lihula mälestusmärgil on koht meie ajaloos
1) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed ( 17,18) Peamiseks põhjuseks oli idakiriku tagasi toomine läänekiriku juurde. Vahemere kaubanduses hakkasid kaupa vedama enamasti itaallased. Tutvuti uute kaupadega paber, siid. Võeti üle toitumisharjumused nuga. Hakati aina rohkem tahtma idamaalisi luksusi. Lõhe islandi ja kristliku maailma vahel kasvas. Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi languse järel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine usu nimel on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Mittekristlaste tapmist hakkasid esimesena õigustama Pürenee poolsaare rahvad, kellel tuli võidelda islamiusulistest sissetungijatega. Olukord muutus pärast seda, kui 1071. aastal vallutasid türgi keelt kõnelevad seldzukid Väike-Aasia ja püha linna Jeruusalemma. Islami ja ristiusu tasakaal oli järsult rikutud. Varem olid islamiusulised
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
liikuvuse kasv. Peteburi vajas ka vadjalaste nappi tööjõudu. 1920. aastate NSV Liidu rahvuspoliitika (põlismaistamine ehk korenizatsija) vadjalasi ei puudutanud. Mingisugust autonoomiat nad ei saanud, kirjakeelt neile ei loodud. 1926. aasta andmeil oli vadjalasi järel 705. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud küüditamised (1929-1931) tabasid ka vadjalasi. II maailmasõja ajal oli vadjalaste asuala aastaid sõja tallermaa ja Saksa rinde tagala. Paul Ariste andmeil oli 1942. aastal alles veel 300-400 vadja keele oskajat (vt Kolga jt 1993: 340). Sõja lõppfaasis evakueeriti koos ingerisoomlastega Soome ka osa vadjalasi ning anti pärast sõda NSV Liidule välja. 1959. aastal oli Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis häid vadja keele oskajaid 35 ning need olid valdavalt vanema põlvkonna esindajad. 1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt
me neid lapsi ka ei vaatleks, saame ikka ühesuguse tulemuse. Tahe ja eneseteadlikkus iseloomustavad küpset inimest, kes on bioloogilise paratamatuse maailmast jõudnud vaimse vabaduse maailma. Eneseteadvus ei ole sünnipärane antus, vaid pikaajalise arengu resultaat. Indigolaste puhul on küsimus hoopiski kasvatuse puudumises. Tuletame meelde, et möödunud sajandi kuuekümnendad ja seitsmekümnendad aastad olid kogu maailmas erinevate vabakasvatuslike voolude tallermaa. Ehkki vabaduse ideed kasvatuses said tuule tiibadesse märksa varem (E. Key "Lapse aastasada" ilmus juba 1900. aastal), jõudsid ka kõige revolutsioonilisemad ja pöörasemad mõtted praktikasse mõni aeg hiljem ning võidutsesid pea nelikümmend aastat. Minu arusaamise järgi ilmusidki indigolapsed kui romantilise (tegelikkusele mittevastava) lapsekesksuse õied ja viljad, sest ignoreeriti lapse arengu loogikat ja arengut toetavaid tegevusi - kasvatust. Arengu loogika
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
natsid sünagoogide põletamise, juudi äride ja kodude ründamise ning saatsid suure hulga saksa juute koonduslaagritesse. Holokaust sõja ajal Saksamaa kallaletung Poolale 1939. aasta 1. septembril päästis valla Teise maailmasõja. Sõda tähendas uut staadiumi. Sõja ajal ning eriti Ida-Euroopas võttis Natsi-Saksamaa kasutusele kogu oma radikaal- ideoloogiliste eesmärkide arsenali. Esimene julmuste tallermaa oli Poola. Massilised hukkamised hävitasid suure osa Poola eliidist. Poola riigi sakslaste poolt anastatud läänepoolse piirkonna ning Saksa administratsiooni all oleva idapoolse ala vahel leidis aset suureulatuslik elanikkonna ümberasustamine ja etniline puhastamine. Anti välja poolakate ja juutide vastaseid diskrimineerivaid seadusi. Siin tuli juutidel esimest korda kanda kollast tähte. Saksamaal muutus tähe kandmine kohustuslikuks kaks aastat hiljem – 1941
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
