50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krisssuke10
Õppematerjali autor
ringi liigub lohutus - Kuid siiski taevane on. hoia teda silmas! Mu süda usub surma - Ning kui oled väsinud Suurt, sügavat, õnnist ööd, ega jaksa loota - Kuhu mahuvad ära kõik õndsus ära soovigi siis muud: Ja valgus ja elutõed. jõulupühi oota! Mihhail Lermontov “Ingel” Leelo Tungal “Pipargoogisüda” Kord lendas üks ingel öölaotuse all, Vana aasta sammub Laul vaikne suul helises tal. vaikselt ajalukku, Kuu, tähed ja pilved – kõik kuulama jäid keerab enda kannul Neid helisid õnnestavaid. ajaukse lukku. Ta laulis, et kaunimat olla ei saa Kõik jääb seljataha - Kui eedeni õndsusemaa, kes see mullust muudaks! Kus haljaste salude lõhnadevoos Kui vaid kõik, mis paha, Kõik patutud vaimud on koos. maha jätta suudaks! Ta kandis üht hinge, veel sündimatut,
kleidis oleva naise kõrval) Venemaa metsa" kujutab endast ainulaadset lüroeepilist kompositsiooni: Kesk sügavat Venemaa metsa Mets ümberringi on härmas Kuupaistel hiilgab aas- kui oleks õisi täis; Külm, sügav, vaikne lumi kui tume marmor sääl paistab. sääl särab ja hiilgab maas. Kus laine tasa käis. Talveöö on täis sügavat rahu, kuid inimsüdame igatsused, mis on kätketud sesse luuletusse, ei rahuldu sellega. Ja tuhandeks aastaks jääb voogude kohale kaeblema laul: Oh vaikne vesi on sügav ja vaikne igatsus suur- ja igavene rahu, küll see võib olla suur! (,,Kesk sügavat Venemaa metsa") Kriitikud on sellele Haava noorusluule kõige komplitseeritumale kujundile otseseid eeskujusid otsides vihjanud Heine lüürikale. Kuid mitte Heine lootoslilledes aed Gangese kaldal ega tema palmipuust unistav põhjamänd ei ole andnud tõuget luuletuse ,,Kesk sügavat Venemaa
Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul, olgugi et päeval õues päike soe kui juunikuul." Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale,
Lydia Koidula So isamaa, so usk, so rahvas - kas tunned kuskil kallimat? Kas tead sõna, mis veel tungi' võib südamesse kangemalt? So isamaa, so usk, so rahvas! See sinu ülem varandus ei ööd sul, pääva meelest mingu, ei õnnes ega õnnetus! So isamaa, so usk, so rahvas! kui iial aeg on, tuleta neid sõnu meele - nüüd ta tulnud! Nüüd astu ette hoidmata! Nüüd ära väsi ülespoole sa ülenda' kätt, südant, meelt! Nüüd ära jäta trooni ette sa kanda kanget palve keelt! Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lendavat, siis soovin tiibu ka, mis mind siit koju kannaksid, ja tõttaks minema; ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen haletanud, ei nuttu lõpetand! Siin laialisel lagedal ei paku tuttav kätt, ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Mu kodumaa, kus oled sa?
Laulupeo ühendkoori laulud Koit Muusika: Mihkel Lüdig sündis 9. mai 1880 ja suri 7. mai 1958. Ta oli eesti helilooja , koorijuht ja organist. Sõnad: Friedrich Kuhlbars ( Friedrich Karl Johann Kuhlbars ) sündis 17. august 1841 ja suri 28.jaanuar 1924. Ta oli eesti kirjanik ja koolmeister. Sõnum videost : Laulu algus on suure energiaga. Kogu rütm on punkteeritud väga erksalt. Lõpus sõna "Lootus" on jäetud punkteerimata. Alguses on vaja nn plahvatust , et laul algaks õigesti. Uhke karakter peab püsima koguaeg mitte ainult alguses. Rahvuslikult omapärane laul. Laulu seletas lahti dirigent Ants Soots. Minu arvamus: Laul algab tõesti võimsalt ja see võimsus püsib kuni laulu lõpuni. Laulu sõnadest ma kahjuks videos aru ei saa seega ei oska laulu sõnumi kohta mitte midagi öelda. Aga ma avan et laulu sõnumiks on see , et inimesed hoiaksid oma isamaad ja teaksid kui palju valu ja vaeva on meie Isamaa eest nähtud
.................................................................................6 Jamaika hällilaul.........................................................................................................................7 Kaugel, kaugel, kus on minu kodu..............................................................................................8 Kawe kelder................................................................................................................................8 Kerjuse laul.................................................................................................................................9 Kolme pääsulinnu kohvik.........................................................................................................10 Korraks vaid..............................................................................................................................10 Kui sadam ootab.................................................................................
Luulekava Isamaateemalistest luuletustest Eestimuld ja eesti süda Lydia Koidula Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota´, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta´! Sinu rinnul olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa, - Eestimaa, mu tööd, mu laulu, sull´ neid tulin rääkima! Oh ei jõua iial õelda ma, kuis täidad südame! Sinu põue tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa: e e s t
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas ta Vaeküla Põ
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid