(glükoos) ehk viivad läbi fotosünteesi - Tootja on näiteks vetikas (maailmameres omab põhilist osa) 2. Tarbijad (konsumendid) - Kasutavad teiste elus organismide orgaanilisi ühendeid - 1. astme tarbijad on need, kes söövad ära tootja (taimtoidulised loomad - näiteks vetikatest toituvad loomorganismid, Eestis: metskits, halljänes, põder) - 2. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi (näiteks: rebane sööb ära jänese, ahven sööb ära kogra) - 3. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi söövaid loomi (näiteks hunt sööb ära rebase) - 4. astme tarbijad - tippkiskjad (reeglina puuduvad looduslikud vaenlased, näiteks karu) 3. Lagundajad (destruendid) - Kasutavad surnud organismide orgaanilist ainet
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid )
Taimedest toituvad põdrad, metskitsed, jänesed jt. Taimeosi söövad ka arvukad putukad ja nende vastsed. Nendest omakorda toitub enamik lihatoidulisi putukaid, linde ja imetajaid. Ökosüsteemidest kujuneb organismide vahel looduslik tasakaal Kui organismide arvukus muutub, jääb kellelgi millestki puudu ja ökosüsteem läheb tasakaalust välja. Metsas kujuneb tasakaal eri liiki organismide vahel: taimedest sõltub ,kui palju ja milliseid taimtoidulisi loomi seal elab, nendest aga sõltub röövloomade hulk. Metsas elavad organismid =D Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looduslik tasakaal võib muutuda Väikesed muutused toimuvad Click to edit Master text styles koosluses pidevalt, nende Second level
mõned röövikud toituvad ka nahast või villast. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. MARDIKALISED Mardikad on kõige mitmekesisem ja arvukam putukarühm. Nende hulgas on röövputukaid, kõdu- ja taimtoidulisi, parasiite ning raipesööjaid. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad, millega nad kaitsevad puhkeajal lennutiibu ja tagakeha. Lendamiseks kasutavadd nad kilejaid tagatiibu. Nad võivad toituda taimedest, lagunenud orgaanilisest ainest, sõnnikust ja raipest. LEPATRIINU
Üllatav seisukoht suurelt teadlaselt. Teine kuulus Vene teadlane, eesti verd Juri Israel, nagu ka paljud teised silmapaistvad meteoroloogid, on veendunud, et kliima muutusi põhjustab eeskätt ikkagi inimtegevus. Kliimamuutuste tagajärjed Metsaraie, eriti troopiliste metsade ulatuslik hävitamine, tõstab süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris. Muutuvad troofilised suhted: taimedtaimtoidulisedlihasööjad (kiskjad)lagundajad. Esialgu jääb vähemaks taimtoidulisi loomi ja neist toituvaid kiskjaid. Looduse tasakaal häirub. Teisalt aga tõstab süsihappegaasi rohkus atmosfääris fotosünteesi intensiivsust, suureneb noore metsa ja üldse taimede juurdekasv. Jällegi sünnib rohkem taimtoidulisi loomi ja sellest tulenevalt paljunevad ka kiskjad. Kliima soojenemise tõttu nihkuvad kliimavöötmed ja taimkatte piir põhja poole, mis võimaldab seal kasvatada lõunapoolseid põllumajanduskultuure, nagu tatart, maisi jne.
orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. · Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. · Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks.
väga kiiresti ·pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Sahara Kõrbe loomad on ühed vanemad liigid, mis elavad Maal. Liikide paljusus on kesine. Vähe taimtoidulisi loomi. Inimtegevusest põhjustatud probleemid Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole.
kompleksi nim biotoobiks: tarbijad. muld,vesi,mineraalid,kliima konsumendid- tarbiajd Esmased konsumendid e taimetoidulised: redutsendid-lagundajad Organismid, kes toituvad ainult taimedest Omnivoorid kõigisööjad(taimi kui loomi) Teised konsumendid e lihasööjad:kasutav. Parasiidid-nugilised,organismid,kes elavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. teistes organismides(endoparasiidid) või I astme kiskja fütofaagi sööja nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad II astme kiskja fütofaagi sööja sööja nende koostis või toitaineid. III astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja Obligaatparasiidid-peavad elutsükli tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. jooksul tingimata mõnd aega peremehe
kahepaiksete ja roomajatega. Vara-Juura dinosauruste vähesed fossiilid ei võimalda detailselt dokumenteerida dinosauruste arengut. Suurte roomajate fossiilsed jäänused Alam-Juura kivimites näitavad, et nad arenesid kiiresti. Vanimad dinosaurustest gigandid on leitud Austraaliast. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised, kelle hulgas oli nii taimtoidulisi kui kiskjaid, nii kahel kui neljal jalal kõndijaid. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Kõige suurejoonelisem Juura ajastu dinosauruste fossiilide kogu on leitud Põhja- Ameerikast Ülem-Juura Morrisoni kihistust, mis hõlmab suure ala Ühendriikide lääneosast Montanast New-Mexikoni. Como Bluffis, Wyomingis olid dinosauruste luud nii levinud, et kohalikud lamburid ehitasid neist onne.
peenise abil. LINNUD 2.1 LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on levinud väga erinevates ökoloogilistes tingimustes. Tänu oma lennuvõimele, kõrgelt arenenud füsiloloogiale ja närvisüsteemile, pole lindude levikut piiravateks peamisteks teguriteks mitte madalad või kõrged temperatuurid, veekogud, ega suured kõrgused, vaid toidu kättesaadavus. Kokku arvatakse linde olevat ligikaudu 100 miljardit isendit. Lindude erinevate rühmade toitumine on mitmekesine: kõige rohkem esineb taimtoidulisi linde, kakulised ja kullilised on aga valdavalt röövtoidulised. Lindude käitumine võib olla üsna keeruline. Sageli esinevad linnud väiksemate gruppide või suuremate parvedena. Lindude omavahelises kommunikatsioonis on põhiroll häälitsusel, kuid ka visuaalsetel märkidel. Sigimisel moodustavad linnud sageli püsivaid paare. Munade kaitseks ehitatakse enamasti pesa. Munadele arenemiseks vajaliku püsivalt kõrge temperatuuri tagamiseks soojendavad linnud neid oma kehaga -- hauvad
o Vastne toitub ja kasvab ning ta kest jääb väikseks, kestub ( 5 korda), saab tiivad ja pikenevad tundlad. o Viimasel kestumisel väljub täiskasvanud rohutirts. · Elavad vaid ühe suve, talvituvad ainult nende munad. · Sugulased heinaritsikas: o Kehast pikemad tundlad ja pikk muneti o Suurem 4,5 cm o Söövad peamiselt putukaid o On ka taimtoidulisi o Ohu korral eritab suu kaudu soolest pruunika vedelikutilgakese, see on nahka ärritava toimega. Liblikad · Sale keha, peened jalad · 4 tiiba kaetud värviliste soomustega · Keha karvane, aitavad soojust säilitada. · Jalgadel maitsmiselundid · Lõhna tunnevad tundlatega · Jagunevad: o Hämarikuliblikad o Ja päevaliblikad Päevaliblikad · Päevase eluviisiga
Nagu näiteks: Kõrbejänes sööb kaktust Gasell sööb kõrberohtu Kõrbehüpik sööb kõrberohtu Keksik sööb igasuguseid seemneid Kaamel sööb okkalisi kõrbetaimi Energia liikumine toitumistasanditel Tootjateks nimetatakse toiduahela esimesse lülisse kuuluvaid autotroofseid organisme ehk taimi, baktereid ja osa protistidest. Poolkõrbes on tootjateks näiteks datlipalm, harjashein, kaktus, kõrbetarn, saksauul, tapp, velvitsia, aaloe..jpt. Herbivoorideks nimetatakse taimtoidulisi loomi, ühtlasi toiduahela teist lüli. Herbivoorid on enamasti väiksed loomad, putukad või linnud, kuid on ka erandeid. Poolkõrbes on sellisteks loomadeks keksikud, labidjalgkonnad, meesipelgad, seemnesipelgad, rähn, kilpkonn, kaamel.. jpt. Karnivoorid on loomtoidulised loomad, kes võivad olla toiduahela lõpus või keskel, kuid mitte esimeses või teises lülis. Sellised loomad võivad olla nii putukad, linnud kui ka suuremad loomad
(Mäger, 1994). 12 2. 3. KOKKUVÕTE Linnud on levinud väga erinevates ökoloogilistes tingimustes. Tänu oma lennuvõimele, kõrgelt arenenud füsioloogiale ja närvisüsteemile, pole lindude levikut piiravateks peamisteks teguriteks mitte madalad või kõrged temperatuurid, veekogud, ega suured kõrgused, vaid toidu kättesaadavus. Kokku arvatakse linde olevat ligikaudu 100 miljardit isendit. Lindude erinevate rühmade toitumine on mitmekesine: kõige rohkem esineb taimtoidulisi linde, kakulised ja kullilised on aga valdavalt röövtoidulised. Lindude käitumine võib olla üsna keeruline. Sageli esinevad linnud väiksemate seltsingute või suuremate parvedena. Lindude omavahelises kommunikatsioonis on põhiroll häälitsusel, kuid ka visuaalsetel märkidel. Enamus parasvöötme ja külmemate alade linde võtavad ebasoodsa aastaaja üleelamiseks ette pikemaid või lühemaid rändeid Paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele, kandes laiali nende seemneid.
kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas) · Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes) · Herbivooria taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits) Herbivoor osa taimtoidulisi loomi toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii valivad Mükorüsa taime ja seene kooselu Mügarbakterid liblikõiega taime juurtel elavad Ökosüsteem Areaal liigi leviala, territoorium, mida teatud liigid asustavad, jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Populatsiooni arvukus sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv
huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke. Putukatest toituvad mitmed linnud, näiteks põõsa ja lehelinnud, põldlõoke ning putuktoidulised loomad (karihiir, arusisalik). Sageli lendab üle saagijahil hiireviu või lõopistrik. Põõsaste vahel jooksevad ringi halljänesed ning metskitsed, kellele peavad jahti rebased ja hundid
Taimede kuivaines ca 0,5...4% See tekitab poolsaari ja saari. Loomad nitraate otse kasutada ei saa. Saavad vajaliku lämmastiku Jää taandus 13000-11000 14C a.t. taimi või taimtoidulisi loomi tarbides. 14C poolestusaeg 5570 aastat Lagundavad bakterid lagundavad orgaanilised lämmastikuühendid 14C aasta - süsiniku hulk, mille võrra väheneb selle kogus mingis ammooniumlämmastikuks ja massiühikus süsinikus aasta jooksul
vereringet (ehk kehavereringe). 9. Selgroogsete loomade toitumine – võrdle erinevaid selgroogsete klasse. Toitumises on kõik organismid üksteisest sõltuvad ja vastastikustes suhetes toiduahelate ja toiduvõrkude kaudu. Selgroogsetele loomadele on ühine see, et toit liigub mööda spetsiaalset torukujulist seedesüsteemi. Seal toit lagundatakse, vajalikud ained viiakse rakkudesse ja mittevajalik väljutatakse. Selle põhjal, mida loom sööb, eristatakse taimtoidulisi, loomtoidulisi ja segatoidulisi loomi. TAIMTOIDULISED LOOMAD Loomad, kes toituvad taimedes. Toiduahelas on neil oluline osa, sest nad on omakorda loomtoiduliste saagiks. Imetajad:Elevandid, ninasarvikud, kabjalised, veislased, inimahvlased Linnud: kanalised, papagoid, kabilinnud Roomajad: maakilpkonnad, mõned sisalikuliigid - nt leeguan Kahepaiksed: vastsed on taimtoidulised, täiskasvanud aga mitte
muutuvate liikide hulka ökosüsteemide vahe 25. BM hindamine ja mõõtmine. Mitmekesisuse kaks komponenti. Bm mõõtmine on vajalik muutuste registreerimiseks. Seda on võimalik mõõta vaid selgelt piiritletud ja defineeritud organismirühmade piires. Mõõdetakse ühe ökoloogilise püramiidi taseme piires. Nii saab võrrelda herbivooride rühmi omavahel, kuid mitte taimtoidulisi loomtoidulistega. Erinevate taksonite arv funktsionaalses rühmas (nt liikide arv). On võimalik mõõta palju liike on antud alal või kui palju alleele on liigil ühes lookuses jms. Ühtlus ehk nende arvukuse suhtelise jaotus. Ühtluse iseloomustab kui ühtlaselt on organismid jaotunud taksonite vahel neid huvitava grupi piires 26. Antropogeenne häirimine: agroökosüsteem, definitsioon, iseloomustus.
organismidel annab piisava kinnituse. Teisalt - samades/lähedastes tingimustes elavad organismid võivad kohaneda nende tingimustega kardinaalselt erinaval moel. Suurtel rohumaadel elavad hobused on kohanenud mitmeti - kiire jooksuga kohanemine väljendub jalgades, jalgade endi kohanemine väljendub selles, et lihaseline osa on suhteliselt kõrge. Ka kabja olemasolus, mis on siiski ökonoomsem, kui hulk varbaid jne. Samas - rohumaadel elab ka teisi hästikohanenud taimtoidulisi, kelle jala ehitus ei pruugi üleüldse lähedane olla - nagu näiteks ninasarvik ja känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi eellase morfoloogiat jne. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärvus) - kohaneda saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu
mikroorganismidest ja lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmauusid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad(kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu alllikale. 1.esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid- organismid, kes toituvad ainult taimedest. 2.teisesed konsumendid, lihasööjad- kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. (esimese astme kiskja, teise astme kiskja, kolmanda astme kiskja, tippkiskja). Veel ühe tähtsa konsumentide grupi moodustavad parasiidid. Nugilised organisnmid, kes elavad teistes organismides(endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis või toiduaineid. Redutsendid- Detridofaagid-surnuid taimseid ja loomseid jäänuseid sööjad..toituvad 16)Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhiliseks suheteks, mis valitsevad on
suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 10. Troofsuse 4 taset, näited kes? What?? Madalaima troofilise taseme moodustavad tootjad. Taimtoidulisi ehk herbivoore nimetatakse esimese astme tarbijateks, neid söövaid röövloomi teise astmetarbijateks ja viimastest toituvaid röövloomi kolmanda astme tarbijateks. Tarbijate klassifitseerimine eri troofilistel tasemetel on sageli ebatäpne, sest röövloomad võivad hankida toitu mitmelt tasemelt. Omnivoorid, kes kasutavad nii taimset kui loomset toitu, tegutsevad ühtaegu vähemalt kahel troofilisel tasemel. Lihasööjad taimed, nagu
Redutsent- ehk lagundaja Parasiit- ehk nugilsed organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis või toitaineid. Detridofaag- detriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Jaotatakse: esmasteks – toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänued nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Karnivoor – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: - esimese astme kiskja – fütofaagi sööja - teise astme kiskja – fütofaagi sööja sööja - kolmanda astme kiskja – fütofaagi sööja sööja sööja - tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus Herbivoor- ainult taimedest toituvad organismid Omnivoor- kõigesööjad Kiskja- juhul kui üks loom jahub teist Ohver- loom keda jahitakse Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks
tarbijate produktsioon). LISA: Esimene aste on rohelised taimed Herbivoorid Osa kaob soojusena. Päikesekiirgus muutub soojuskiirguseks. Osa hajub. 1-4% jõuab taimedeni. Kasutegur on väike. Ehitades orgaanilise aine kasutab ta selle enese peale, et hingata. Osa kaob eritiste peale, seedimise käigus, et ehitada oma keha. Hingamine on peamine. Igasugu protsessid organismis. Loomtoidulised, kes söövad loomtoidulisi Loomtoidulised, kes söövad taimtoidulisi. Ökosüsteemis. Ainet saab öko –ja biosüsteem (organism) paljukordselt taas kasutada, lülitada ühe või teise ühendi koosseisu. Seetõttu räägime aineringest. Bio –ja ökosüsteemid võtavad mitmesuguseid aineid keskkonnast: õhust, mullast ja veest ning annavad neid jälle tagasi. Aga – kõik organismid ja ökosüsteemid vajavad väljastpoolt pidevat energia juurdeovoolu (valgus, toit), et korrastada oma struktuure, ja annavad osa energiast peegeldnunud kiirguse ja soojusena ära
Beeta ökosüsteemide vahelise mitmekesisuse võrdlus, tavaliselt mõõdetakse kui muutuvate liikide hulka ökosüsteemide vahel. 57. BM hindamine ja mõõtmine. Mitmekesisuse kaks komponenti. Bm mõõtmine on vajalik muutuste registreerimiseks. Seda on võimalik mõõta vaid selgelt piiritletud ja defineeritud organismirühmade piires. Mõõdetakse ühe ökoloogilise püramiidi taseme piires. Nii saab võrrelda herbivooride rühmi omavahel, kuid mitte taimtoidulisi loomtoidulistega. Erinevate taksonite arv funktsionaalses rühmas (nt liikide arv). On võimalik mõõta palju liike on antud alal või kui palju alleele on liigil ühes lookuses jms. Ühtlus ehk nende arvukuse suhtelise jaotus. Ühtluse iseloomustab kui ühtlaselt on organismid jaotunud taksonite vahel neid huvitava grupi piires. 58. Mitmekesisuse indeksid ja nende kasutamise tingimused. 59. Antropogeenne häirimine: agroökosüsteem, definitsioon, iseloomustus
. 2) .............................................................................................................................................. 3) ............................................................................................................................................... 9.11. Märkige ökoloogilise püramiidi sobivatele astmetele, kus paiknevad taimed, kus tipptarbijad. 4 punkti Põhjendage, miks on ökosüsteemis loomtoidulisi loomi biomassilt vähem kui taimtoidulisi. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
toitaineid. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt, perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Detridofaag detriidist toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt) Jaotatakse: esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Karnivoor imetajate klassi lihatoidulised loomad e zoofaagid; teisesed konsumendid, kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. Herbivoor e taimtoidulised e fütofaagid; esmased konsumendid, toituvad ainult taimedest. 4 Omnivoor kõigesööja e liik, kes kasutab vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi. Kiskja imetajate klassi lihatoiduline loom, kes jahib teist looma ja lõpuks tapab ta ning sööb ära. Ohver loom, keda teine loom jahib ja lõpuks tapab ning sööb ära.
................... 2) ............................................................................................................................................. 3) .............................................................................................................................................. 9.11. Märkige ökoloogilise püramiidi sobivatele astmetele, kus paiknevad taimed, kus tipptarbijad. 4 punkti Põhjendage, miks on ökosüsteemis loomtoidulisi loomi biomassilt vähem kui taimtoidulisi. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 52 9.12
60. vt euroopa magevee elustikust 61. Eestis umbes 150 liiki. Ehmestiivalised on väikesed kuni keskmise suurusega (0,5-30, harva kuni 70 mm), veidi liblikaid meenutavad putukad. Rindmikule kinnitub kaks paari hõredalt karvadega kaetud tiiba, mis puhkeolekus pannakse seljale katusjalt kokku. Valmikutel esinevad rudimentsed lakkumissuised ning osa valmikuid ei toitu. Vastsed arenevad vees. Nende hulgas on röövvorme, segatoidulisi ja taimtoidulisi vorme. Osa liike "puruvanad" ehitavad enesele kaitsva tupe taimeosakestest, kivikestest, teokarpidest või oksaraagudest. Teised liiguvad varjatult veekogu põhjas. Kolmandad, kes elavad aeglase vooluga ojades koovad lehtrikujulise püünisvõrgu veehõljumi püüdmiseks. Süsteem põhineb peamiselt vastsete ja kodade ehitusel. 62. Ehmestiivlasi vaata eelmine küsimus. Liblikad. Eestis umbes 2100 liiki. Liblikad on väga erineva suurusega (tiibade siruulatus 3-280 mm) putukad
Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses. 65 Sääseliste valmikud toituvad enamasti taimemahladest. Kolmes sugukonnas on valmikud verdimevad (Culicidae, Simuliidae ja Ceratopogonidae). Mõned sugukonnad on redutseerunud suistega (Chironomidae ja Cecidomyiidae). Sääseliste vastsed asustavad väga mitmesuguseid elupaiku nii vees kui maismaal, nende seas on nii rööv- kui taimtoidulisi vorme. Kärbselistega võrreldes on sääselised enamasti küllalt kehvad lendajad, nad on aeglasemad ja kohmakamad. 17. sajandil levisid kollapalavikku levitanud sääsed Aafrikast Uude Maailma orjalaevadega. Tänapäeval levitavad sääsed lisaks kollapalavikule ka dengepalavikku, Chikungunya, Lääne-Niiluse viirust, malaariat, lümfisoonte filarioosi ja Zikat. Ei ole kaitsealune liik. 2. Parmlased (Tabanidae) Rahvasuus tohmus, pimeloom või lätlane kutsutakse.
Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon). 45) Hingamine füüsilise koormuse, kõrgmäestikus viibimise ja sukeldumise korral. kõrgmäestikus hapniku vähesus, füüsilise koormuse korral intensiivistub ka raku- ja kogu organismi hingamine, sukeldumisel on hapniku vähesus. 46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Seedeprotsessides muudetakse väliskeskkonnast seedekanalisse viidud toitained imenduvateks ja organismi poolt kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid
söövad pujusid. Parasitismi liike on veel väga palju, kuid kõiki ei ole vajalik käsitleda, nähtuse olemus peaks selge olema. 1.2 Organismid Kisklus, röövlus, episitism, predatsioon. Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Antagonismi iseloomulik juht üks loom (predaator, röövloom) sööb teisi (saakloomi). Kiskja võib ise olla ka mõne teise liigi saakloomaks. Sel viisil moodustub toiduahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks võivad taimtoidulisi loomi söövad väikesed kiskjad olla saakloomaks endast suuremale kiskjale. Kisklus ei ole iseloomulik ainult selgroogsetele. Kisklus on tavaline okasnahkseil, ämblikulaadseil, putukail. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust. Haigete loomade ärasöömine parandab saakloomade populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikeste kohanemisvõimetega isendite hävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. Kiskja kitsamas tähenduses karnivooria on kasutusel imetajate klassi
Kimalast on kerge segi ajada kägukimalasega, kes on kimalastega äravahetamiseni sarnane. Kägukimalased on parasiidid, kes ise oma järglasi ei kasvata. Nad tungivad kimalaste pessa, hävitavad peremeeste haudme ning töökimalased kasvatavad üles kägukimalaste järglased. Herilased söövad teisi putukaid, kuid ei ütle ära nektarist ja muust magusast. Kahetiivalised sääsed (k.a. kihulased), kärbsed (sh parmud, kiinid, kärblased jne). Igasuguse toitumisviisiga liike taimtoidulisi (kapsakärbes, sibulakärbes), kõdutoidulisi, parasiite, verdimevaid, nektaritoidulisi. Sageli on vastsete ja valmikute toitumisviis erinev. Mitmed kahetiivalised võivad vahendada ohtlikke imetajate parasiite: malaaria, unitõbi jne. Mõned liigid suudavad väga arvukalt paljuneda ja seetõttu toiduahelas olulisel kohal, neid süüakse väga palju (ämblikud, teised putukad, linnud, kahepaiksed kalad jne). Nii saaks toota valku ka inimtoiduks. Selgrootutest on Eestis kaitse all:
Aklimatiseerumine Er arvu suurenemine, kohanemine hüpoksiaga; ülespoole liikumine 300 m päevas, magama madalamale Sukeldumine Rõhu tõus 1 atm/m Gaaside lahustuvus paraneb, maht kahaneb, lämmastik või esile kutsuda kiidihik liinarkoosisarnase seisundi, hapniku liig kahjustab närvisüsteemi Ülespoole tõusmisel kessoontõbi (gaasid aurustuvad, mullid ummistavad sooni, kahjustuvad õõnesorganid) 46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Karnivoorid toiduks liha, veri, rasvkude ja siseelundid. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Seedetrakt on lühike ja lihtsa stuktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivahejad tihti pikad. Herbivoorid Toidus vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsiesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda- tselluloos, hemitselluloos. Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool)
Teisalt - samades/lähedastes tingimustes elavad organismid võivad kohaneda nende tingimustega kardinaalselt erinaval moel. Suurtel rohumaadel elavad hobused on kohanenud mitmeti - kiire jooksuga kohanemine väljendub jalgades, jalgade endi kohanemine väljendub selles, et lihaseline osa on suhteliselt kõrgel (väiksema ulatusega liikumine, pikem kangi õlg jne). Ka kabja olemasolus, mis on siiski ökonoomsem, kui hulk varbaid jne. Samas - rohumaadel elab ka teisi hästikohanenud taimtoidulisi, kelle jala ehitus ei pruugi üleüldse lähedane olla - nagu näiteks ninasarvik ja känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi elllase morfoloogiat jne. Loodusvaatluse tulemusel leitavate kohastumiste postuleerimisel on alatasa oht iga hinna eest leida põhjendusi (adapteerumisi) seal, kus neid ei olegi - spekulatiivne meetod. Ja mitte alati ei saa oletusi kontrollida
Osa energiast eritatakse jääkidena (see energia läheb edasi lagundajatesse). * Miks ei ole toiduahelad tavaliselt kuigi pikad? --- 93 Mis on ökoloogiline tasakaal? Organismid on ökosüsteemis seotud toiduahelate ja toiduvõrgu kaudu, kus iga liigi olemasolu ja arvukus sõltub teistest organismidest. Nende seoste kaudu kujuneb ökosüsteemis looduslik tasakaal, st ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna. Taimede (tootjate) arvukus määrab, kui palju saab antud koosluses elada taimtoidulisi, ja neist omakorda sõltub, kui palju saab elada loomtoidulisi loomi (tarbijaid). Organismide pideva suremise ja sündimise tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tasakaal organismirühmade vahel kujuneb pika aja jooksul. Väikeste muutuste korral tasakaal taastub Kui mõne toiduahela lüliga (organismirühmaga) ökosüsteemis midagi juhtub, mõjutab see ka ülejäänud lülisid. Väikesi kõrvalekaldeid esineb looduses kogu aeg ning häiritud tasakaal tavaliselt taastub
lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmaussid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad (kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu allikale: 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja. tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad. Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks. Nende vahel on kiskja ohvri suhe.
annaabi.ee 
