RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Sile...
Bakterid kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. 1.puudub membraaniga piiratletud rakutuum. *eeltuumad *kest *väikesed *üherakulised *limakapsel *vaid üks kromosoom *kuju on väga erinev *spoorid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest.
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt
Ta moodustab võrkja süsteemi, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku organelle. · Tsütoplasma Koosneb peamiselt veest ja orgaanilistest ühenditest. Talitus:Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 3)Taimeraku ja loomaraku ühised organellid: Golgi kompleks, tuum, tuumake, Ribosoomid, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, 4)Taimeraku iseärasused: Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid,kromoplastid, leukoplastid .Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Taimerakul puudub vereringe, lisaks rakumembraanile ka tihe rakukest. 5)Loomaraku iseärasused:
Talitlus: raku väliskuju muutmine; organellide rakusisene ümberpaigutamine; fago- ja pinotsütoos; viburite koostises tagavad raku liikumise; võimaldavad lihasrakkude kuju muutmist. Tsütoplasma: Koostis: vesi, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid jt.), biopplümeerid, pigmendid jt. Talitlus: osaleb pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks Taimerakku eripära Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid)
7. Taimeraku ehituslikud eripärad (rakukest, plastiidid, vakuool), nende organellide ehituslikud iseärasused ja ülesanded. Rakukest- ümbritseb taimerakku, koosneb tselluloosist. Plastiidid- kromoplastis (värviline), leukoplastid(ei sisalda pinkmenti), kloroplastid (roheline) Vakuool- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. See aitab rakku hoida sisemise pinge all. 8. Seeneraku ehituslikud sarnasused ja erinevused võrreldes taime- ja loomarakuga. Taimerakul ja seenerakul on varusüsivesikud aga loomarkul pole. Teimerakul ja seenerakul on kestad aga loomarakul pole. Seeneraku ja loomaraku ainevahetustüüp on hetotroofne aga taimerakul autotroofne. Seeneraku ja loomarakul on varusüsivesikud glükogeen aga taimerakkul tärklis ja insuliin. Loomarakul ja seenrakul puuduvad plastiidid aga taimerakul on need 9. Prokarüootse bakteriraku ehitus, tema sarnasused ja erinevused võrreldes eukarüootse rakuga.
TAIME JA LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS RAKK Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on organismi väikseim ehitluslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused. Raku avastas 1665 aastal Robert Hooke Rakud paljunevad jagunemise teel: ühest rakust tekib 2 uut rakku tütarrakku. On ainu ja hulkrakseid organisme. Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja
· Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: *välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; *sisemembraan on kurruline Mitokond er sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . ERINEVUSED · Ainult taimerakul esineb rakukest Tähtus: Mõnede taimerakkude kestad (puutüvedes) on eriti kõvad rakukesta peale ladestunud puitaine kihi tõttu.Enamik puidu rakkudest on surnud ja seest õõnsad - nad koosnevadki ainult rakukestadest ja annavad taimevartele tugevuse. Taimerakul esineb vakuool, mida loomarakul pole · Tähtus: mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges.Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained . Golgi kompleks, mis esineb
Bakterid paljunevad: a)eostega , b) pungumisega, c) paljunemisrakukestega, d) mütseeli tükikeste abil, c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid: • Bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ning liigub raku poolustele • Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi
Mitokondrid varustavad energiaga. Golgi k., lüsosoomid, tsütopvõrgustik. Seened on koos bakteritega peamised surnud org. lagundajad. Põhjustavad seenhaiguse(nahahaiguse). BAKTERITEL-puudub membraaniga piiritletud tuum ja nad moodustavad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad. Üherakulised organismid. Enamikul 1, kuid mõnel ka 2 membraani-valgud ja lipiidid. Väljapoole jääb kest- polüsahhariidid. Kest pole nii jäik kui taimerakul ja rakk saab kasvada. Kestal kaitsefunktsioon. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. Patogeensed bakterid on bakterid mis on inimesele surmavalt ohtlikud. Tõvestav toime tuleb bakteritoksiinidest-kaitsevad baktereid teiste org. eest. Toksiinid põhjustavad-botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jms. Bakteril asendab tuuma tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Vaid üks kromosoom.
päikesevalgus. Ribosoomide olemasolu. Kloroplastidel on tülakoidid. Kahekordne membraan. Kloroplastid on suuremad. Pooldumisvõime. 4. Taimeraku eripärad, plastiidide tüübid (kloroplast, kromoplast, leukoplast) ja nende üleminekud (sh näited loodusest). Vakuooli rollid (sh varuained, pigmendid, kaitse), tsentraalvakuool. Taimerakul on r akukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on o mapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), k romoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate
Rakud erinevad üksteisest suuruse , kuju , ehituse ja talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info-ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga. Rakutuumas olevad kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid. Looma- ja taimerakkud erinevad üksteisest kolme asja tõttu - taimerakul on vakuool , plastiidid ning rakukest. Seetõttu erineb taimeraku aine- ja energivahetus loomaraku omast. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest nende jagunemise tulemusena.
Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunemine päristuumseteks, eeltuumseteks ja mitterakulisteks (viirused) objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5
Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib tsütoplasmat. Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks) *kindlustab organellide liikumise Taimerakku eripära *Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. *Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) *Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab
Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valkude töötlus,pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.koosneb põiekestest, tsisternikestest +ühendavatest kanalitest. Rakumembraan ainete valikuline liikumine rakku,rakust välja+ ainete hulga reguleer,kaitseb rakku.Lüsosoom 1x membraan põieke,ainete ensümaatiline lagundus. Kloroplast-taimerakus,fotosüntees ja valkude süntees 2membraani,seesDNA.Rakukest- taimerakul. Annab kindla kuju ja takistab raku liikumist,tugi+kaitsefunkts. Tsütoplasma täidab rakku ja seob need tervikuks. Koosneb veest, milles on lahustunud anorgaan/ orgaan ained,kaitsefunks kromosoom:päriliku info säilitus.leukoplast-plastiidvärvustu fagotsütoos:sisse sopistumise algus,bakteri haarang rakku,bakt seedimine.lüsosoom.Bakt vs Viir:B- Rakuline ehitus,saavad alguse rakust V:ehituseta,ei saa algust rakust.
Rakutuum seda ümbritseb kaks membraani (poorsed); sees on tuumake, mis Ainult loomarakule omane organell: tegutseb raku paljunemisel; tuuma täidab karüoplasma. Ülesanne: reguleerib raku Tsentrosoom paikneb tuuma juures, võtab osa raku paljunemisest. elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), Ainult taimerakul: vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA. Vakuool membraaniga ümbritsetud põieke, on veemahuti, sisaldab toitaineid ja Rakumembraan oligosahhariidid, fosfolipiidid, valgud, kolesterool. Ülesanded: jääkaineid, on kaitseorgan, sest jääkained võivad olla mürgised, halva maitse või ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku
rakke.Loomorganismide,sealhulgas ka inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi : _________ , _________ , ________ ja _________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks. Vastavalt __________ esinemisele rakus jaotatakse kõik organismid kahte rühma : eeltuumsed ehk __________ ja päristuumsed ehk ___________. Iga rakk on ümbritsetud ___________, kuid taimerakul esineb lisaks sellele ka __________.Raku sisemus on täidetud poolvedela aine - ___________ , mis seob organellid ühtseks tervikuks.Tuumasisest plasmat nimetatakse ___________. Tuuma olulisemad osad on kromosoomid,mis on tavaliselt ___________ lahti keerdunud.Päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendavat kohta nimetatakse ____________. Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ja värvumismustri alusel ning nii saadakse organismi ___________.Tuumas võib
3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik.
Lk 50-Rakuteooria kujunemine 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Sest nende suurendusvõime oli väike ja taimerakul on rakukest, mida on kerge näha. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati aastal 1831 rakutuum ja jõuti arusaamale, et see on oluline osa rakust. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude,
Sarnasused Erinevused Taim ja loom Tuum, tsütoplasma, Golgi Loomarakku katab vaid kompleks, ribosoomid, rakumembraan, taimel tsütoplasmavõrgustik, aga rakumembraan ja rakumembraan, rakukest. Taimerakul on mitokondrid. Rakkude plastiidid. Taimerakus jagunemisvõime on esineb vakuool. piiramatu. Toitumisviis on Taimerakul on osmoos. kloroplastid. Seen ja loom Ei esine plastiide. Neil on Rakkude jagunemisvõime tuum. Glükogeen
Tsütoloogia uurimisobjektid on rakud (Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust). 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Paljud rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega ja palja silmaga pole neid võimalik uurida. Seega polnud tsütoloogia teke ilma valgusmikroskoobi leiutamiseta lihtsalt võimalik. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Esimeste mikroskoopide suurendusvõime oli väike ja taimerakul oli rakukest, mida oli võimalik kergemini näha, kui loomaraku membraani. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Kõige enne avastati rakukest (seda oli kerge näha), hiljem 1831. aastal ka rakutuum. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. a) Epiteelkude– naha pindmine osa, limaskestad, ümbritseb siseorganid. b) Lihaskude– skeletilihased (vöötlihaskude), siseelundite ehituse (silelihaskude), südamelihaskude.
toetasid teooriat, mis oli teatud mõttes sarnane vanale isetärkamise teooriale. Schleiden nimelt arvas, et uus rakk tekib vana raku sees, kus mingi aines kondenseerub, hakkab suurenema ja tekitab uue raku. Kuid Virchow, Remak ja Kölliker olid siis need, kes selle ümber lükkasid ja näitasid, et uus rakk tekib ainult eellasraku jagunemisel. 5 Taimerakk Taimerakk on eukarüootne rakk. Taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsaim ülesanne on mitmete varuainete säilitamine. Taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest.kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm. Taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid. 6 Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida
6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid. 7) Golgi kompleks selles sorteeritakse valgud 8) Lüsosoom neis lagundatakse jäägid 9. Vördle taime- ja loomarakku 1) Erinevused : taimerakus on vakuoolid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid, rakukest 2) Sarnasused : mölemad on päristuumsed, enamus rakuosad, mis on loomarakul, on ka taimerakul (rakumembraan, rakutuum, tsütoplasmavörgustik, ribosoomid, mitokonder, tsütoplasma, Golgi kompleks, lüsosoomid).
Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed (ganglionid). Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse (närviimpulsi) juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. Rakuteooria Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle pooldumise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakul on kloroplastid, tsentraalvaukool ja rakukest. Loomarakul neid ei ole. Organellid T L S B Ülesanne / Ehitus Raku membraanist väljapoole jääv ümbris. Rakukest + - + + Taimedel põhiliselt tselluloosist ja seentel kitiinist. Kaitseb rakku. Kõigil rakkudel esinev rakuümbris.
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad
Pärmseen paljuneb pungumise teel BAKTERID Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Bakterite kest ei ole nii jäik kui on see taimerakul, mis võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kestal on kaitsefunktsioon ja osadel bakteritel on kaetud kest karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab liikumist ja täidab lisaks kaitseülesannet. Bakteritel puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. Valgusüntees toimub ribosoomides.
varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitiinist, mannaanist. Taimerakk autotroofne, seenerakk heterotroofne.Seenel lipiidivakuool, taimel tsentraalvakuool. Taimsel plastiidid, kui seenerakul pole. 2.Taimerakukesta koostis ja ül. Noortel põhiliselt tselluloosist ja pektiinainest, vanemad tselluloosist ja ligniinist, mis teeb kesta jäigemaks ja tugevamaks
– DNA + valgud (histoonid). Nähtavad rakkude jagunemisel. Asuvad tuumas. Inimese keharakkudes 46, 23paari – partnerid. Sugurakkudes 23kromosoomi, igast paarist 1. 6. Missugused ülesandes 3 nimetatud rakuosades on nii taime-kui ka loomarakkudes ja missugused ainult taimerakkudes? – Taimerakkudes: vakuool, rakukest, plastiidid. Taime-ja loomarakkudes: kõik ülejäänud va. tsütoskelett. 7. Taime-ja loomaraku äratundmine joonistelt. – Taimerakul on vakuool, rakukest ja kloroplast (plastiidid, organellid), kandilisem ja korralikumalt välja joonistatud. Loomarakk tavaliselt ümmargusem. 8. Mitokondrite ja kloroplastide ehituse eripära võrrelduna teiste rakuorganellidega; mitokondrite ja kloroplastide sarnasused ja erinevused: - Sarnasused: Kaks membraani, DNA, ribosoomid, paljunemine raku sees. Erinevused: Mitokonder ei sisalda klorofülli.
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. · Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest · Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 17. Pilet. 1.Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamise 2.Bakterite tähtsus ja kasutamine. * Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad * bakterid tagavad looduses ainete ringluse
keskkonna. · Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuse rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan, raku sisemus on struktuuriliselt liigendatud. Taimerakul on vakuool ja kloroplastid ning väliskeskkonnast eraldab rakusein(koosneb peale plasmamembraani ka tselluloosist ja pektiinist....kaht viimast looma rakul pole) ning raku sisemuses on kompartmendid nagu ka loomsel rakul. Rakuorganellid + funktsioonid: · Plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · Tuum DNA-replikatsioon, tRNA,mRNA ja tuumavalkude süntees · Endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine
energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll · Kromoplaste (sisaldavad karotonoide, annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse
· Plastiidid on ovaalsed organellid, mis annavad taimedele erinevad värvused(roheline(klorofüll)-kloroplast, kollane või punane(karotinoidid)-kromoplast, värvitu-leukoplast) · Kloroplastides toimub fotosüntees · Vakuoolid sisaldavad erinevaid varu- ja jääkaineid · Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest ja tsütoplasmavõrgustikust(lüsosoomidega sarnane ehitus ja päritolu) · Raku vananedes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool(ainult taimerakul) · Vakuoolid on raku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid · Taime siserõhku nim. turgoriks
tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Loomarakk Taimerakk Taimerakul on rakukest, mis koosneb peamiselt tselluloosist, pektiinist, ligniinist ja mõningatest teistest keeruka ehitusega orgaanilistest ühenditest. Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Raku membraanid koosnevad lipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine ja energia ning
Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud
Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Kommensalism eri liiki organismide kooseuvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teistele kahjulik. Kisklus - röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Taim-ja loomtoiduline 37. Raku ehitus. Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest. 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad. 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. 39. Sügoot - viljastatud munarakk 40. Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. 46. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
12. Milline väide on tõene, milline väär? Paranda vale väide eitust kasutamata. o Ribosoomid säilitavad ja kannavad infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta. (Pärilikkusaine säilitab ja kannab infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta.) o Anaeroobsed bakterid saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. 13. Mille poolest erineb bakterirakk taimerakust? Bakterirakul pole mitokondreid, kloroplaste ja tselluloosi. Taimerakul pole jätkeid, limakapslit ja viburit. 14. Selgita, kuidas mõjutavad loetletud tegevused bakterite hulka ja toidu riknemist? o Toidunõude kuivatamine käte kuivatamiseks kasutatud käterätikuga. Kätel olnud bakterid lähevad toidunõule ja hiljem me sööme selle toidunõuga ning bakterid, mis võivad olla meile kahjulikud, satuvad meie organismi. o Toidu hoidmine toatemperatuuril.
tülakoidid. Viimaste kogumikke nimetatakse graanideks. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Kloroplastid on rohelised, nad sisaldavad klorofülli. Nende ülesandeks on fotosüntees 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis taimerakul puuduvad Rõngaskromosoom, karüoplasma, gaasivakuoolid, geenid, bakterispoor, mükotoksiin, mitokonder, kromoplast, tsütoplasma, rakumembraan, Golgi kompleks, tuum, limakapsel, rakukest, kloroplast, plasmiid, varuained, jääkained, turgor, tsütoplasmavõrgustik, vibur, tsentraalvakuool, bakteritoksiin, tsütoskelett, leukoplast, osmoos
→ kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 4. anafaas (eraldumisfaas) → eraldub kõige rohkem energiat → kääviniidid lühenevad → kromotiidid liiguvad raku poolustele 5. telofaas (rekonstrueerimisfaas) → kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos
26.RNA-liigid,komplementaarsus Eristatakse 3 erinevat RNA-d 1.infromatsiooni RNA ehk mRNA toob geneetilise info raku tuumas asuvatest kromosoomidest, valgu sünteesi toimumise kohta ribosoomides 2.Transpordi RNAehk tRNA ül on geneetilise info lahti mõtestamine 3Ribosoomi RNA ehk rRNA osaleb valkude sünteesil ja on ribosoomide koostises Komblementaarsus 27.Toitumisahel:tootja ehk produtsent,tarbija ehk konsumendid,lagundajad ehk redutsendid 28.Taimerakk taimerakul esineb tselluloosi sisaldav raku kest vakuoolid ja plastiidid. Raku kesta põhi funktsioon on tugi ja kaitse funktsioon . Eristatakse 3rühma plastiide:1)Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli,mis on oluline fotosünteesil.2)Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotinoide ,mis annavad taimede õitele ja viljadele värvuse.3) Leukoplastid-on värvuseta plastiidid ja
vähivastase ravimi - interferooni tootmist. Esimene transgeenne (GM-) taim (Bt-tubakas) on välikatsetes. 1985: "DNA-sõrmejäljed" on esmakordselt asitõendina kohtus (USA). 1983: Kary B. Mullis loob DNA polümeraasse ahelreaktsiooni metoodika. (Saab selle eest 1993 Nobeli preemia.) 1982: USA-s lubatakse kasutusele võtta esimene biotehnoloogiline ravim - bakterist toodetud inimese insuliin. Sooritatakse esimene edukas transgenees taimerakul. 1981: Luuakse esimene transgeenne imetaja - roti geeniga hiir. 1980: Esimene Nobeli preemia geenitehnoloogilise avastuse eest (Paul Berg, Walter Gilbert ja Frederick Sanger). Patenteeritakse esimene organism - transgeenne "õli sööv" bakter. 1978: Inglismaal sünnib esimene katseklaasis vljastatud munarakust saadud embrüosiiratud laps. 1977: Saadakse inimese geeni esmakordne avaldumine bakterirakus. Järgmisel aastal saadakse esimest korda
Tagab kromosoomide võrdse lahknemise, tõmbab kromoome (seotud kääviniitidega). Rakumembraan ainevahetus, kaitseb rakku, infovahetus (retseptorvalkude kaudu) Rakukest katab taimerakku lisaks rakumembraamile, annab rakule kindla kuju. Vibur aitab rakul liikuda (üldiselt bakteritel). Meestel on spermatosoidid viburiga. 23. Taime-, looma-, seene- ja bakteriraku võrdlus Taim: Keskel suur vakuool, taimerakul on kest. Sees tselluloos! Loom: Loomarakul pole kesta (ehk ei saa liigutada rakku), sisaldab kolesterooli Seen: Kest, põhiline koostiaine on kitiin. Päristuumne Bakter: Omab kesta ja pärilikku ainet (rõngana, laiali). Plasmiidid on sees, neid kerge üle kanda, muuta, mutanteeruda. Tuum puudub. 24. Mis on mitoos? Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mis garanteerib võrdse arvu kromosoome. 25. Mis on meioos?
ainete liikumine. On olemas ka loomarakule omased Sile (ER) ja Karedapinnaline (ER). 24) Mille poolest erinevad taime ja loomarakk . Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: · loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest · taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad · taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte.
Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete organellide ümberpaiknemise. liikumine. On olemas ka loomarakule omased Sile (ER) ja Karedapinnaline (ER). 24) Mille poolest erinevad taime ja loomarakk . Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: · loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest · taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad · taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte.
Golgi kompleks-valkude sorteerimine Mitokonder-varustab rakku energiaga Ribosoom-sünteesib valke Lüsosoom-lagundab mittevajalikke ühendeid Elusorganismis koosnevad RAKKUDEST. Organismide rakuline ehitus avastati tänu MIKROSKOOBILE. Uued rakud tekivad OLEMASOLEVATEST. RAKK ON ORGANISMI EHITUSLIK ja TALITUSLIK ÜKSUS. Rakutuuma ümbritseb2st membraanist koosnev tuumaümbris. Kromosoomid on nähtavad vaid jagunemise ajal. Loomarakul on rakutuum, ribosoomid ja mitokonder. Taimerakul on rakutuum, rakukest, ribosoomid, mitokonder, vakuool, plastiidid. Rakukest annab taimerakule tugevuse. Jagunemine: pärilikkusaine kahekordistub – kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks – kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale – tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest liikudes raku poolustele. Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks. Viirustel puudub rakuline ehitus. Viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda.
fotosünteesifunktsioon. Kardab külma ja madalaid temperatuure, sellepärast hakkab külmal ajal lagunema, alles jäävad kromoplastid (lehed kolletuvad). NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Inklusioonid ehk rakusisaldised tsütoplasmas lihtsalt olevad varuained, mis mingil põhjusel ei ole pakitud Golgi kompleksis või ER's ja satuvad tsütoplasmasse. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakul on rakukest ja plastiidid, loomarakul mitte. Loomarakul pole tsentraalvakuooli ja osadel pole üldse vakuoole. Vakuoolid täidavad erinevaid funktsioone: veetalletajad, varuainete kogumine, jääkainete kogunemine, loomade jaoks mürgiste ainete kogumine, jne. Üks vakuool ei täida korraga kõiki ülesandeid, see sõltub sellest kus koes ta asub (nt. lehtedes on veetalletajad). Tugor taime siserõhk. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK
võrgustik, erinevatest valguniitidest koosnemine, hoiab raku ruumilisena, toetada ja liigutada rakku. 4. Tsentrosoomiline. 5. c; g;a;d;e ja c ja f; g ja c; e;b;b;d;g;e;b;a 3.7.1. c;b;a;e;d;f 2. Lilled kasvavad valguse poole, kasvupotis keeravad ja väänavad ennast valguse poole. Lillesibul olgu ükskõik mis pidi, juured kasvavad alla- niiskuse suunas. 3. Kuumal suvepäeval on õhulõhed kinni, on ainult vee kadu, taime siseõhk langeb-närtsib. Öösel tuleb õhulõhed lahti, pumpab vett. 4. Taimerakul on tselluloosi hästi näha, kloroplasti on kergem näha. 5.a Mõlemad imavad endasse jääkaineid. B e värvained-putukaid ligi meelitada;mürgised, kaitseks taimetoiduliste loomade eest. C kingloom- jääkained d Noore taime rakus on vakuool väike. 7.B biopolümeer c Kiusainetes puhastavad oma ``harjakestega`` meie soolestikku. D Kiudained on energia rikkas toitained, rahuldavad kiiresti kena energiavajadust. 3.8.1
Näiteks tomati küpsedes muutuvad kloroplastid kromoplastideks. Porgandi juure maapinnale ulatuv ots läheb valguse käes roheliseks, sest kromoplastid muutuvad kloroplastideks. Valguse mõjul värvub kartulimugul roheliseks, kuna leukoplastid muutuvad selles kloroplastideks. TAIMERAKU VÕRDLUS. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Mõned karakteersed jooned on järgmised: · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Mis eristab loomarakku teiste organismide rakkudest? Loomarakul puuduvad rakuseinad,
Valgulised fibrellid on võimelised kokku tõmbuma ja lõtvuma. Võimaldavad rakul kuju muuta ja paigutada ümber organelle tsütoplasmas. Tsütoskelett moodustab raku tuuma läheduses tihenenud piirkondi valgulisi torukesi ehk mikrotuubuleid- tsentrosoomi. Valgulised mikrotuublid moodustavad kaks kimpu ehk tsentrioole. Tsentrosoomi ülesandeks on raku jagunemisel jagada täpselt ära tuuma materjal (kromosoomid) TAIMERAKK Eukarüoodsed rakud. Ehituslikult on taimerakul rohkesti sarnasusi loomarakuga. Tuum on membraaniga eraldatud. Sama: mõlemat rakku ümbritseb rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum, organellid ja nende ülesanded. taimerakus ei ole tsütoskeletti. Taimerakul erineb rakukest, vakuoolid, plastiidid ning plasmodesmid (poorid). * Plasmodesmid- plasma poorid, mis ühendavad rakkude kestasid ehk võimaldavad ainete liikumist ühest rakust teise. * Rakukest- jäik. Moodustub polüsahhariididest, nt tselluloos, ligniin, pektiin.
o sekundaarne lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme ja lagundatavaid aineid. · Golgi kompleks: o koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest; o kõik osad on ümbritsetud membraaniga; o nende arv rakus võib ulatuda mitmekümnest (loomarakul) mitmesajani (taimerakul); o sinna satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest; o Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse; o sinnaläinud valgud pakendatakse, saadetakse rakust välja minema või rakuorganellidele; o Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises; o seal moodustuvad ka lüsosoomid.
o Membraan- ümbritseb rakku ja hoiab seda koos, vahetab infot, läbi membraani liiguvad ained. o Ribosoom- RNA+ valgu molekulid, toodavad valke (toimub valgusüntees) o Lüsosoom- lagundab ebavajalikke aineid o Mitokonder- toodab energiat, mida aktiivsem rakk seda rohkem mitokondreid. Kaks membraani. o Tuum- juhib raku tööd o Vakuool- taimerakule iseloomulikud varu-ja jääkaineid sisaldav rakuorganell. Peamiselt veemahuti. Täiskasvanud taimerakul võib vakuool täita peaaegu tervet rakku. o Rakukest- taimerakul, ümbritseb rakku, kaitseb, koosneb peamiselt tselluloosist. Neuron- annab erutust edasi, selleks on ta pikk ja tal on pikad jätked Leukotsüüt- kaitseb organismi. Leukoplaste on mitmete erinevate ülesannetega: osad toodavad antikehi kui samas osad teostavad fagotsütoosi, selle jaoks on neil kujunenud võime muuta oma keha kuju
annaabi.ee 
