Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taime ja looma raku võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Taime- ja loomaraku võrdlus
SARNASUSED
Nii taime- kui  loomarakul  on 
rakutuum
Tähtsus: 
• Pärilik informatsioon
• Juhib rakutegevust
• Reguleerib rakus toimuvaid 
Protsesse.
Mõlemal rakul on olemas ka 
rakumembraan
Ümbritseb rakku  andes  rakule kuju. 
Rakumembraan katab rakku, läbi selle 
toimub aine ja energiavahetus.
a)Aktiivne transport 
madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni 
tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke.
b)Passiivne transport
  Rakud  vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP 
molekulidest.Lsaenergiat ei vaja.
Tsütoplasmavõrgustik
ehk endoplasmaatiline retiikulum 
( ER 
Mööda ER-i toimub rakusisene ainete 
liikumine.
Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete 
teiste ainete süntees.
Siledapinnaline ER
Karedapinnaline ER

Mõlemal on olemas 
mitokondrid
 Mitokondrid
– Ümbritsetud kahe membraaniga:
– välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga;
– sisemembraan on kurruline
maatriks   harjakesed  ehk  kristad
Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid 
nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome 
( valgusüntees ). Kindlustavad hingamise raku 
tasandil – toitainete lõhustumise käig u s hapniku 
osavõtul eraldu b  süsihappegaas  ja vesi ning 
vabaneb energia (ATP) .
Tsütoplasma
Poolvedel  raku sisaldis, mis koosneb peamiselt 
veest ja lahustunud orgaanilistest ja 
anorgaanilistest ainetest.
  Tähtsus:
• Seob raku  organellid  ja tuuma ühtseks tervikuks ning 
kindlustab nende koostöö.
• Tagab toitainete laialikandmise rakus.
• On jääkainete eritumiskohaks.
• Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente
                                Mitokondrid
Ümbritsetud kahe membraaniga:
*välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga;
*sisemembraan on kurruline
Mitokond er sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad 
hingamise raku tasandil – toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb 
energia (ATP) .
ERINEVUSED
• Ainult taimerakul esineb  rakukest
Tähtus: Mõnede taimerakkude  kestad  
(puutüvedes) on eriti kõvad rakukesta 
peale ladestunud puitaine kihi 
tõttu.Enamik puidu rakkudest on 
surnud ja seest õõnsad - nad 
koosnevadki ainult rakukestadest ja 
annavad taimevartele tugevuse.
Taimerakul esineb  vakuool , mida loomarakul 
pole
• Tähtus:  mis on täis 
rakumahla .Vakuool hoiab raku 
pallikesena pinges.Rakumahlas 
liiguvad kõik raku  toitained  .
Golgi kompleks , mis esineb 
ainult loomarakul
Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku 
kanalikestest.
• Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine 
põiekestesse
• Rakumembraani ja
 rakukesta 
moodustamine
• Lüsosoomide
     moodustumine
Plastiidid  
on 
omased  
taimeraku
le

Jagunevad:
•  
Kloroplasti
d
•  
Kromoplas
tid
•  
Leukoplast
id
Taimerakk
RAKUKEST
MEMBRAAN
PLASMA
TUUM
MITOKONDRID
PLASTIIDID
VAKUOOL TAIMEMAHLAGA
TEISED RAKU 
ORGANELLID
                                
Loomarakk
MEMBRAAN
PLASMA
TUUM
MITOKONDRID
TEISED RAKU 
ORGANELLID
Loomne  rakk :
http://www.youtube.c
om/watch?v=a6boqEbcJ
WI&feature=player_em
bedded)

Kasutatud kirjandus
•  http://www.miksike.ee/docs/lisa/7kl
ass/2teema/loodus/taimerakk.htm
•  http://www.miksike.ee/docs/elehed/9
klass/rakkkoed/9-3-4-2.htm
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Taimerakk
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Loomarak
k
• http://
www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/5
energia/elutuba/energia/3raku%20ehi
tus.htm

Document Outline

  • Taime- ja loomaraku võrdlus
  • SARNASUSED
  • Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan
  • Slide 4
  • Mõlemal on olemas mitokondrid
  • Tsütoplasma
  • Slide 7
  • ERINEVUSED
  • Taimerakul esineb vakuool, mida loomarakul pole
  • Slide 10
  • Plastiidid on omased taimerakule
  • Slide 12
  • Loomarakk
  • Slide 14
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Taime ja looma raku võrdlus #1 Taime ja looma raku võrdlus #2 Taime ja looma raku võrdlus #3 Taime ja looma raku võrdlus #4 Taime ja looma raku võrdlus #5 Taime ja looma raku võrdlus #6 Taime ja looma raku võrdlus #7 Taime ja looma raku võrdlus #8 Taime ja looma raku võrdlus #9 Taime ja looma raku võrdlus #10 Taime ja looma raku võrdlus #11 Taime ja looma raku võrdlus #12 Taime ja looma raku võrdlus #13 Taime ja looma raku võrdlus #14 Taime ja looma raku võrdlus #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triiinuke Õppematerjali autor
Taime ja loomaraku võrdlus POWERPOINT

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
3
doc

Nimetu

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. 1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a

Kategoriseerimata
Looma--taime- ja seenerakk
3
doc

Looma-, taime- ja seenerakk

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a

Bioloogia
Rakk
2
doc

Rakk

3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: 1)sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2)juhib raku elutegevust 3)reguleerib rakus toimuvaid protsesse 4)tuumakestes toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA süntees 4. Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ained läbivad rakumembraani kas passiivse või aktiivse transpordi teel. Membraani koostises olevad transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks täiendavat energiat (passiivsed ei

Bioloogia
Raku ehitus-Rakuõpetus-Bakterid
9
docx

Raku ehitus, Rakuõpetus, Bakterid

RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK ­ rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded:

Bioloogia
Rakutuum
3
docx

Rakutuum

Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid ­ pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid

Bioloogia
11 klassi konspekt
15
doc

11 klassi konspekt

· Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos ­ veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen ­ on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest Energeetiline ülesanne ....1gr = 17,6 kgJ energiat Ligimeelitav ülesanne õistaimede nektar Varuaineks glükoos talletub tärklisena, loomadel glükogeenina Kaitse ülesanne taimerakkude tsütoplasma suhkrustub ja kaitseb taimi külmumise eest Biosünteetiline kasutatakse lähteainena teiste ühendite sünteesil Lahustuvad orgaanilisteshapetes Vahad. Tahked plastsed ained ja väga vastupidavad keemilistele ainetele.

Bioloogia
Loomaraku ehitus
2
doc

Loomaraku ehitus

Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, mis sisaldab valke, DNA-d, RNA-d. Tuumas paiknevad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuumas on üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA moodustamine. Kromosoomid Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari

Bioloogia
Rakuorganellide ehitus ja ülesanne
3
docx

Rakuorganellide ehitus ja ülesanne

1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) ­ rakusisene ainete liikumine.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun