Rakuõpetus
Rakuõpetus ehk rakuteadus ehk _________ on bioloogiateadus , mis
uurib raku ehitust ja talitlust.Rakuteadusega tegelevat teadlast
nimetatakse _________. _________ leiutamine 1595. aastal võimaldas
näha mikroskoopilist elu ja hiljem ka uurida lähemalt
rakke.Loomorganismide,sealhulgas ka inimese ehituses saab eristada
nelja põhilist koetüüpi : _________ , _________ , ________ ja
_________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks
suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks.
Vastavalt __________ esinemisele rakus jaotatakse kõik organismid
kahte rühma : eeltuumsed ehk __________ ja päristuumsed ehk
Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega) · Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad · Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega Päristuumn
Tsütoloogia ehk rakuteadus. Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust, samuti rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Sünniks võib lugeda Robert Hooke'i poolt valgusmikroskoobi leiutamist (XVII sajandi keskpaik). Uurib: · rakusiseste struktuuride ehitust, talitlust, koostööd, · rakkude paljunemist, kasvu, eristumist, surma, muutumist, seoseid ümbritseva keskkonnaga. Wikipedia ütleb: Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel.
1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle kujunemise teel
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi ühtseks tervik
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikuj
RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Raku teooria üks põhiseisukoht on, et iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakud tekivad ainult rakkudest. Uued rakud tekivad ainult jagunemise teel. Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Veel üks põhiseisukoht on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Neli põhilist koetüüpi on: 1)Epiteelkude rakud on tihdealt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub, kaitseb teisi kudesid keskonnamõjude eest. 2)Sidekude rakud asetsevad hajusalt, neid ümbritseb enamasti palju rakuvaheainet, siia kuuluvad näiteks luukude,rasvkude ja veri, sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed phtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3)Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad müofibrille, eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet, aitab lihaseid
Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid; eristatak
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist b) Karüoplasma e tuumapl
Kõik kommentaarid