ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Sisaldab vett ning selles lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. *Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega raku osad organellid. Raku olulisemad organellid : tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. *Tsütoplasmavõrgustik koosneb paljudest kanalikestest ja neinde laienditest
rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma:
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma:
RNA geneetilise info realiseerimine Rakk 07.11.11 1.Rakuõpetuse kujunemine · Vennad Janssenid 1590 esimesed mikroskoobi valmistajad · R. Hook valgusmikroskoop 1665. Raku mõiste · Leeuwenhoek ainuraksed, bakterid (mikrobioloogia isa) 1632 1723 · K. E. von Baer 1826 avastas imetaja munaraku 2. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased ehituselt , keemilise koostise ja ainevahetuse poolest · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas · Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogu 3. Rakkude mitmekesisus 1) Rakutuuma ehituse alusel a) eeltuumsed prokarüoodid. nt bakterid b) päristuumsed eukalüoodid taime-, looma-, seenerakud protistid
hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju. Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas, prokarüootne ehk
liiguvad rakus ained. · Ribosoomides sünteesitakse valgud · Mitokondrid varustavad rakku energiaga · Golgi kompleksis sorteeritakse ribosoomide poolt sünteesitud valgud. · Lüsosoomid sisaldavad valke, mille abil lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. · Rakumembraan kaitseb rakku ning läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Rakumembraanis on poorid, mille abil on rakk teiste rakkudega ühenduses. Loomarakk · Rakutuum · Ribosoomid · Mitokonder Taimerakk · Rakutuum · Rakukest · Ribosoomid · Mitokonder · Vakuool · Plastiidid Rakkude suurused · Enamus rakke on väga väikesed · Eriti väikesed on bakterirakud, kuna teiste organismide rakud on palju suuremad (nt. apelsini viljaliha rakud.) · Rakud on väikesed, sest nende organellid paiknevad ligistikku ja nii toimub
Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse
Kõik kommentaarid