Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimekasvatuse majapidamiste arv ja põllumajandusmaa suurus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põllumajandusmaa, taimekasvatuse, maakonnas, toetuste, majapidamised, äriühingud, netokasum, maakasutuse2007. aastal 13 500. Kuigi nende arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud neljandiku, oli nende osatähtsus mullu ikka veel 58% majapidamiste koguarvust. Vähenenud on ka keskmise suurusega, 1050- hektariliste majapidamiste arv. Samal ajal suurte, üle 50- hektariliste majapidamiste arv suurenes. Neid oli 2007. aastal 2600 ehk 11% majapidamiste koguarvust. Seega on aastatel 20052007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandusmaa vähenenud. 2007. aastal oli põllumajandusmaad koos hooldatava püsirohumaaga 906 800 hektarit. Ligi pool kasutatavast põllumajandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku majapidamise valduses oli keskmiselt 39 hektarit põllumajandusmaad, mis oli 30% rohkem kui kaks aastat tagasi. Seega on aastatel 20052007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Väikeste ja keskmiste majapidamiste põllumajandusmaa on vähenenud keskmiselt 13 000 hektari võrra
................................................................................ 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.....................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 2 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1 Lorenzi kõver
Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9
........................................................................................... 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid............................................................................................ 10 Sissejuhatus Antud referaat on teemal Põllumajandusmaa kasutamine ja seda mõjutavad tegurid, töö on koostatud aine Loodusvarade majandamise ökonoomika raames ning on üheks eelduseks aine läbimisel. Töös antakse statistikaameti andmete najal ülevaade 2003-2013 aasta põllumajandumaa kasutusest Eestis, kirjeldatakse põllumajanduse arengut ning tuuakse välja, mis on olnud soodustavad ja pärssivad tegurid. Kirjeldatakse maaga seotud tehinguid ja lõpetuseks on kokkuvõte ning kasutatud materjalide loetelu. Põllumajanduse areng
....................................................................3 Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest................................................................................................3 1.2 Toidukaupade kulutuste TOP-10 muutus aastatel 1997, 1999, 2001 ja 2003...............4 1.3 Lorenz´i kõver sissetulekute baasil 1997 ja 2003 aasta andmetel.................................6 2.1 Põllumajandusmaa kasutamine Eestis aastatel 1991 kuni 2004....................................7 2.2 Põllumajandussaaduste tarbimine elaniku kohta Eestis aastatel 1996 ja 1998 võrreldes optimaalse normiga..............................................................................................................9 3.1 Lamba- ja kitsekasvatus ning selle jagunemine maakonniti Eestis aastal 2003..........10 KASUTATUD KIRJANDUS:........................................................................................
Joonisel 5 on võrdlusena välja toodud andmed 2005. aasta kohta. Allikas: [Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi] Joonis 5. Eri võimsusklassi traktorite kasutamine maakonniti 2005. aastal, % Nende kahe joonise võrdlemisel on näha, et nelja aasta jooksul suuri muudatusi pole toimunud. Eestis üldiselt on suurenenud kõige enam 60-100 kW masinate kasutamine, vähenenud on alla 40 kW traktorite osakaal. Kui 2001. aastal oli viimaste osakaal kõige suurem Hiiu maakonnas (60%), siis 2005. aastal oli alla 40 kW traktoreid enim Võru maakonnas (58%). 40-60 kW masinate seas suuri muudatusi pole toimunud, nende osakaal on üldiselt veidi langenud suurema võimsusklassi traktorite arvu suurenemisega. Suurenenud ongi kahe võimsama masinaklassi osakaal. Kõige paremini on seda näha Lääne-Virumaal, kus 60-100 kW traktorite osakaal on tõusnud 14%-lt 26%-le ja üle 100 kW masinate osakaal 9%-lt 14%-le
"Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%)
................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Põllumajandus üldiselt.........................................................................................................5 Põllumajanduse jaotus..................................................................................................... 5 Põllumajandusmaa jaguneb:........................................................................................ 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobleemid..............................................................................................................6
vulkaanid, on juhuslikud ja lühiajalised (Keis 2010: 6). Inimühiskonna arengu ja heaolu üheks eelduseks on energia tarbimine. Paraku on energia tootmine ja üha suureneva tarbimise tulemusel kasvanud ka energiamajanduse kahjulikud mõjud nii looduskeskkonnale kui ka inimesele enesele (Maasikmets 2004: 21). Inimtekkelised õhusaasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks allikateks. Paiksed 7 allikad on tööstused, elektrijaamad, majapidamised jms. Liikuvad saasteallikad on mootorsõidukid, lennukid, laevad ja rongid (trantspordivahendid) (Keis 2010: 6). Õhu saastumine energia tootmisel sõltub eelkõige tarbitavast kütusest, kasutatavast põletustehnoloogiast ja saasteainete heitkoguseid piiravate abinõude efektiivsusest. Keskkonnamõju avaldavad praktiliselt kõik energia tootmise viisid, kuid enam keskkonda saastavaks on energia tootmine fossiilsete kütuste baasil, nagu seda on tahkete kütuste
Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi
samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt madalamad (vastavalt 12,1% ja 5%). Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Ida-Viru maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%). 3 Madalaim sissetulek on Kirde-Eestis 2013. aastal oli Eesti elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga) 731 eurot kuus. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 508 eurot
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu...............................................................
eluaastat, nii öelda ,,beebibuumi" ajal sündinud noored, kelle hulka võin ka end lugeda, on Viljandimaal eriliselt suure osatähtsusega, samas kui Eesti keskmisest tunduvalt väiksema suurusega vanuserühmad vanusevahemikes 30-34 ja 35-39 eluaastat on ilmselt vaid ümber 4 protsendilise osatähtsusega suurenenud väljarände tõttu selles eluetapis, kus siirdutakse mujale majandusliku kindluse saamise eesmärgil. Lisaks neile erinevustele võib tuua ka üldistuse, et mehi on Viljandi maakonnas vähem kui naisi. 2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%. 1.3 Sündimus Viljandimaa laste arv on viimase kahekümne aasta jooksul jätkuvalt kahanevas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 , siis tänaseks on see langenud vaid 9 piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on
14. Maastatistika ülesanded. Maade kasut. isel. näitajad. Maafondi dünaamika. maa liigitatakse pm kasut. otstarbe järgi järgmisteks kõlvikuteks 1.põllumajandusmaa (põllumaa, viljapuu- ja marjaaiad, looduslik rohumaa); 2.mittepõllumajandusmaa. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Põllumajandusmaa vähenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et asulate ja linnade territooriumid suurenevad põllumajandusmaa arvelt. Maa kvaliteedi näitajaks on muldade kvaliteet. Seega omab maa erinevat põllumajanduslikku väärtust. Järelikult maa kvaliteeti iseloomustavaks näitajaks on põllumaa hind. Maa hind võib sõltuda territoriaalsest asukohast (linnade, asulate lähedal maa kallim). Eestis kasutatakse maa kvaliteeti iseloomustava näitaja hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest. Hindepunkti
Seakasvatus aga vahelduvaeduga koguaeg pidevalt tõusnud kuni 2000ndate aastateni ning siis jällegi on hakanud tõusma. 4. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives, % (2008): Suurbritannias ja Luksemburgis on osatähtsus kõige väiksem – 1,4%. Rootsis 2,1%. Eestis on aga põllumajanduse osatähtsus 3,7%. Ning küllaltki sarnane on see Eestiga ka Sveitsis ja Hispaanias. Üle 10% on see näiteks Portugalis ja Kreekas. Ning üle 20% Türgis. Moldaavias on aga osatähtsuse protsent 31. 5. Taimekasvatuse muutused ja osatähtsused Eestis, % kumulatiivselt: Taimekasvatuse saagi muutused Eestis, % kumulatiivselt: Nisu kasvatus on aastatega aina kasvanud. Rukki kasvatus on aastataega aga just kahanenud. Samuti ka kartuli kasvatus. Taimekasvatus Eestis, tuhat tonni (2011): 6. Produktivism ja post-produktivistlik siire: • Produktivism - domineeriv poliitika põllumajanduses 1940´ - 1980´keskpaigani. Eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. Süsteemi toetati riiklike
, Keres, I. 2014). Eestis kasvatakse veel ka teisi sorte, nagu ,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Maro", ,,Rajah", ,,SW Ares" ja ,,Vesna" (Põllumajandusamet, 21.10.2017). ,,Jõgeva 205" on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Selle sordiaretajaks on Jaan Mets. Sordileht on aastast 1952. Tegemist on diploidse hilise sordiga, millel on hea talvekindlus ja püsivus kuni 2aastat. Ta on keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatatakse niiteliseks kasutamiseks. (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Jõgeva 433" on ka aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas ning sordileht on aastast 1960. Tegemist on varajase diploidse sordiga, millel on hea talvekindlus ning püsivus kuni 2 kasutusaastat. Ta on samuti keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatakse niiteliselt kasutatavas põldheina segus kasvatada. ( Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017)
01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel;
3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas. Talu põhitegevuseks on piima ja liha tootmine ning teraviljakasvatus. Talu on tegelenud põllumajandussaaduste tootmisega 1991. aastast alates. Töö eesmärgiks on anda ülevaade talu majanduslikust arengust aastatel 2001-2002 ja tuua välja mõningaid andmeid aastatest 2003-2007. Töö koostamisel on saadud infot raamatupidajalt, kes tegeleb talus raamatupidamisega ja talu perenaiselt. 2 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS
põllumajanduslike majapidamiste arv igal aastal vähenenud keskmiselt 10,9% võrra. Tõsi, viimasel viiel aastal (20052010) on põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemise tempo mõnevõrra aeglustunud, olles keskmiselt 6,6% aastas. Põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemisel on kaks peamist põhjust. Esmalt on Eesti puhul teatud mõju statistika koostamise ning talude registreerimise aluste muutumises. Paljud 1990ndatel taluna registreeritud majapidamised ei toiminud tegelikult professionaalsete tootmistaludena ja on end registritest kustutada lasknud. Teisalt on ka Eestis käimas põllumajandustootjate arvu vähenemise protsess, mis on iseloomulik enamikule arenenud riikidest, kuid mis Eestis toimub mõnevõrra kiiremini. Seega on selles aspektis siirdeprotsess veel mingil määral pooleli. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur maakasutuse järgi: põhitunnused Nagu paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on ka Eesti
Key words: soils, texture, water-supplying capacity, fertility Sissejuhatus Turumajanduse tingimustes omab maa kui põllumajanduse tootmispõhivahendi kvaliteet ettevõtete tootmistegevuse planeerimise seisukohalt erakordset tähtsust. Mulla omadustest, vee-, õhu- ja soojusrežiimist ning taimetoitainetega varustatusest sõltub selle viljakus, produktsioonivõime. Seega maa kvaliteedist oleneb talu või ettevõtte maakasutuse spetsiifika, tootmistase, tulukus ja konkurentsivõime. Et hinnata ja prognoosida põllumajanduse võimalikke arengustrateegiaid ja sellega seonduvat maakasutust , on oluline teada erinevate piirkondade maa kvaliteeti ja tootmispotentsiaali. Muldade viljelusväärtuse hindamine ja ettevõtte tootmistegevuse optimeerimine peab tuginema maakasutuse kompleksel agromullastikulisel ja majanduslikul analüüsil, mis eeldab väga põhjalike andmebaaside olemasolu.
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg Harju maakond asub Põhja-Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele (Joonis 2). Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Harju maakond piirneb Lääne-, Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaaga. Harjumaal on 97 siseveekogu ja 74 saart. Kokku on Harju maakonna pindala 4333,13 ruutkilomeetrit. Maakonna keskuseks on Tallinn, mis ühtlasi on ka Eesti riigi pealinn. Harju maakonnas on 6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 2 alevit, 31 alevikku ja 395 küla. Eesti suurim sadam ja lennujaam asuvad Tallinnas. Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim ja pindalalt teine maakond. 60% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased ja 32% venelased. Suurim osatähtsus Harju maakonna ettevõtluses on kinnisvaral. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, veondus, laondus, side ning töötlev tööstus [2]. 3 Joonis 2
paranenud, kuigi 2002 aasta rahuloluküsitlused seda ei näidanud. Finantssfääris, ärialal ning ka kultuuri valdkonnas tegutses rohkem end edukate rühma määratlenuid, seevastu põllu- ja metsamajanduses oli väga vähe end tööalaselt edukaks pidanuid.(Saar, 2002). Kui põllu- ja metsamajandus on maalähedased valdkonnad, siis finantssfäär, ärindus, teadus, meedia ja kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida- Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib
a) kogutoodangut iseloomustavad näitajad b) sissetulekuid iseloomustavad näitajad c) tootmiskulusid iseloomustavad näitajadd) ettevõtte maksustamist iseloomustavad näitajad Maastatistika ülesanded. Maade kasutamist iseloomustavad näitajad. Maafondi dünaamika.Maa on esmaseks ja põhiliseks tootmisressursiks põllumajanduslikus tootmises. Maa liigitatakse põllumajandusliku kasutamise otstarbe järgi järgmisteks kõlvikuteks:a) põllumajandusmaa b) mittepõllumajandusmaa Põllumajandusmaa omakorda liigitatakse järgmiselt: a) põllumaa b) viljapuu- ja marjaaiad c) loodulik rohumaa Maakasutust iseloomustavad näitajad: Vaadeldaval perioodil on muutumatuks jäänud territoorium, metsamaa ja vee all olev maa. 1998.a. põllumajanduslik maa vähenes 17 tuhande ha võrra ja vastavalt sama suuruse võrra suurenes muu maa. Põllumajanduslik maa vähenes nii põllumaa, vilja- ja marjaaedade ja loodusliku rohumaa arvel
vähe majanduslikke võimalusi pakkuvate piirkondade elujõulisuse säilitamisel. Paberipuidu tööstusharu annab 2,2% Euroopa SKTst ja selle aastane käive ületab 300 miljardit eurot. 6 Võttes arvesse puidu töötlemisega seotud tööstusharude suurt hulka, võib eeldada, et see käibega seotud summa on isegi mõnevõrra alahinnatud.(1) Laienenud Euroopa Liidus kaldub metsamaa osakaal üldise haritava maa suhtes kasvama (vastupidiselt põllumajandusmaa pindala jätkuvale vähenemisele): igal aastal lisandub enam kui 450 000 ha metsa. See on Euroopas juba mitme aastakümne jooksul rakendatud metsaistutuse ja taasmetsastamise strateegiate ning metsanduses ,,Euroopa oskusteabe" rakendamise tulemus. Metsapindala suurenemine teeb Euroopa Liidust ülejäänud maailmaga võrreldes erandliku piirkonna, võttes arvesse, et kogu maailmas väheneb metsa pindala igal
TÜ Haridus- ja Sotsiaalteaduskond Loodusteadused Demograafia iseseisev uurimustöö Tartu maakonna rahvastikuanalüüs 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Rahvastikuanalüüs..................................................................................................................4-7 Rahvaarv ................................................................................................................................4 Soo-vanuskoosseis..................................................................................................................4 Sündimus................................................................................................................................5 Suremus.......................................................................................
pealistes lambafarmides peetakse 54 % uttede üldarvust. Üle 100 pealisi lambafarme oli 10 ja neis peeti 5,9 % uttede üldarvust. Tabel 2. Lambafarmide suurus ja nende struktuur 15. juuli 2001. a Põllumajandusloenduse järgi (Eesti Statistikaamet, 2001) Karja suurus, utte Nimetus Kokku 1-4 5-9 10-20 21-50 51-100 Üle100 Uttedega majapidamised, arv 4850 3190 1110 380 130 30 10 Protsent uttesid omavatest majapidamistest, % 100 68,8 22,9 7,8 2,7 0,6 0,2 Uttede arv 26 790 7550 6980 5020 3890 1780 1570 Protsent uttede üldarvust, % 100 28,1 26,0 18,6 14,8 6,6 5,9 Peale 2001. aastat on toimunud lammaste arvu tõus, millega on kaasnenud lambafarmide arvu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Triinu Viikholm KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS Kodutöö nr 1 Emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015........................................................................................ 3 2.HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE..................................................9 3.PROGNOOS..............................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.............................................................................................
Nendest suurim piirkond oli Saare maakond (Joonis 1), kasvatades umbes 19% kogu Eesti lammastest. Lammaste arvult teine maakond on Valga maakond, kus kasvatatakse 10% kogu Eesti lammastest. (PMS006 2010) Allikas: (Autori koostatud Statistikaameti andmete põhjal) Joonis 1. Lambakasvatus aastal 2010, maakondade lõikes loomade arvult protsent väärtuses. Majapidamiste arvult Eestis 2010 aastal tegeles lambaksavatusega kokku 1950 majapidamist milledest suurim osakaal asus Saare maakonnas, kus kasvatas lambaid peaaegu 370 majapidamist. Teine suurim lambakasvatus maakond majapidamiste arvult oli Võrumaa kus kasvatavad lambaid 209 majapidamist. (PMS006 2010) Karja suuruselt on aga Lääne-Virumaa esimene kus 71 majapidamises kasvatatakse kokku 6767 lammast, mis teeb keskmiseks karja suuruseks 95 lammast. Valgamaal on ka suuremad lambakarjad kui ülejäänud Eesti maakondades, keskmise karjasuurusega 84 lammast
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha). Vaatamata sellele, et varasemate aastatega võrreldes oli saagikus oluliselt kõrgem, jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks. Ungari põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikusi destabiliseerinud. Et madjarid oma taimekasvatuse nurgakivi kõrget mullaviljakuse potentsiaali saaksid realiseerida, on suureks abiks olnud ka Euroopa Liiduga liitumine (2004. a.). Suure investeeringusumma neelavad enda alla erinevad niisutussüsteemid (ülal pildil), mis paljusid Ungari põlde ilmestavad. Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C
Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5. Röövimised ja isiklike esemete vargused.................................................9 6. Tapmis
Rahvastik Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast. Meil pole tõendeid et keskajal sarnaseid protesesse koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi, hävinud tulekahjudes või muul vii
annaabi.ee 
