Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe veidi sissenöördunud kohaga, just nagu oleks keegi lehte hammustada proovinud. Leherood on aruheinadel kõik enam-vähem ühesugused. Lambaga ei ole aga lamba-aruheina nimi niisama seotud, sellel on ka tagamõte olemas. See taim on tähtis lambakarjade toit. Miks just lambakarjade? Lammas on tänuväärne koduloom, kellele kõlbavad toiduks paljud teistele kariloomadele sobimatud taimed. Nii võivad lambad pikka aega ka sellisel karjamaal elada, kust veised just äsja ära on läinud. Lamba-aruheina teised koduloomad peale lammaste eriti ei taha, kuigi taim on hea söödaväärtusega. Lammastega on see aruheinaliik veel teisti seotud. Nimelt karjatatakse viljakatel maadel enamasti suuremaid loomi, lambad on aga ikkagi mägede ja kehva maa asunikud. Just sellisel kehval toitainetevaesel pinnasel lamba-aruhein kasvabki. Ta on sageli päris liivikute asukas