Viktoria ema õunakoogi retsept Põhi 30 g pärmi 0,5 l piima 2 muna pool tl soola 100 g suhkrut 50 g margariini Kate Viilutatud õunu 25 tükki. Õunte peale puiste. Kui õunad on hapud, siis ka õuntele suhkrut Puiste 100 g margariini 200 g suhkrut 300 g jahu Emme õunakook 200 g margariini 2 klaasi suhkrut 5 muna 1 klaas tärklist 3 klaasi jahu 1tl küpsetuspulbrit 10 klaasi õunalõike Margariin vahustada suhkruga, lisades ükshaaval munad. Jahu segada küpsetuspulbriga ning segada taignasse. Viimasena segada taignasse õunalõigud. Küpsetada 180 ° juures 30-40 minutit. Õunarullid 2,5 klaasi jahu 250 g võimargariini 230 g hapukoort Sagada käega taigen, veeretada pätsiks ning hoida veidi aega jahedas kohas. Pats jagada 5-ks osaks. Igast osast rullida õhuke ketas ja jagada need 12-ks. Suhkrus ja kaneelis veeretatud õunaviil rullida taignasse. Küpsetada. Õunakook 8 muna 8 sl suhkrut 8 sl jahu Munavalge vahustada ja lisada suhkur. Munakollane vahustada ja lisada
Mida teevad emulgaatorid pagaritoodetes? Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel?
Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel näppudega hoolikalt, näpud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. [2]
Katseks läheb vaja 200g vett ning vajalik veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Kogu protsess peab toimuma vähemalt 30 sekundi jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse koonilist rõngast 4-5 korda vastu lauda. Seejärel tuleb lõigata taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat aparaadi nõela alla. Esmalt tuleb viia nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning seejärel vabalt lasta langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse uues kohas. Peale igat katset tuleb nõel hoolikalt puhastada. Tardumisaeg on ajavahemik, mil nõel ei vaju enam aluseni kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. 4.4 Paindetuveguse leidmine Painde- ja survetugevuse määramisel tuleb valmistada normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha (prismad-40 x 40 x 160 mm). Võetakse vajalik veehulk, millele lisatakse 20 sekundi jooksul 1200 g kipsi
Kleepvalgu määramine Koti tähis kust jahu onvõetud: Grahamjahu Lõhn: Teravilja lõhn Maitse: Jahune, puine, mõrkjas Kleepvalgu kogus grammides ja protsentides (vt jaotusmaterjalil lk 1 olevat valemit): Kleepvalgu %= (kleepvalgu kaal x 100) / jahukaal Kleepvalg= 17,05g Kleepvalgu %= (17,05 x 100) / 50= 34,1% Vastab jahu tähisele A-G (vt jaotusmaterjali tabelist lk2): Grahamjahu Kleepvalgu värvus: Helehall Kleepvalgu elastsus: 20-15=5 Elastsus on 5 Kleepvalgu venivus cm ja vastavus kirjeldusele: 5 ja keskmine Minu arvamus: Uuritav jahu vastab tüübile A Analüüs tehtud tööle lähtudes teoreetilistest teadmistest: Arusaadavam on see, miks ei tohi jahu taignasse liigselt segada.
Rühm: 031PK TALLINN 2011 KOOSTISAINED 3 muna 300 g Dansukkeri valget suhkrut 200 g kookoshelbeid 75 g nisujahu 5-10 g Dansukkeri Vanillisuhkrut 200 ml vedelat margariini 100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS Valisin marjamuffini retsepti sellepärast, kuna pole ise kunagi sellist muffinit söönud ja tundub isuäratav ja hea lihtne teha. Sellest retseptist saab 12 muffinit.
Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadio nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafilist teljestikus, kus
katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg on kujutatud graafikus 4.2. 3.3 Painde- ja survetugevuse määramine
Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lahemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel niippudega hoolikalt, nfipud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui ndel ei vaju enam liibi taignakihi alusplaadini. Tardumise l6puks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui n6el ei tungi enam taignasse iile 1 mm. Katsetulemused n?iidat akse punhis 5. 3
Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti
ühtlaseks massiks - seejärel valatakse kipsitaigen Suttardi viskoosimeetri silindrisse - 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogi diameeter 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3- 10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.4 Painde- ja survetugevuse määramine. Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3
Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti
Itaalias tähendab pastaroog üldjuhul suurt kuhja spagette, lintnuudleid või pennet, mille peale tõstetakse napp kogus suhteliselt paksu, ning maitsestatud kastet. Mujal maailmas on pastakuhi väiksem ja kastmekogus suurem, sest kastmed on nõrgema maitsega. Pastast üldiselt Värske pasta : Värske pasta on värske kuivatamata toiduaine , valmistatud teraviljajahust ja veest Kõrgkvaliteedilise värske pasta tootmisel kasutatakse kõvateralisenisu jahu ehk duurmnisujahu ning taignasse lisatakse muna. Sõna PASTA tõlgituna itaalia keelest on taigen! Pasta jaguneb : - värske pasta ( toorpasta ) / värske ja kuivatamata pastatoode - kuivatatud pasta / kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga , kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni . * Inimesed , kes on kõrgete nõudmistega toiduvalimisel peaksid kindlasti valima värske pasta. Pastatoodete jagunevus sõltuvalt kujust: 1. torukujulised - seest tühjad tooted ( penne ...) 2
Ma oletan, et see vastus vastab tõele ja otsustasin läbi viia järgmise katse. Kaste läheks vaja: 50 g pärmi 0,5 l sooja piima 0,5 l sooja vett 0,5 teelusika täit soola 1 teelusika täis suhkurt 1 supilusika täis toiduõli 1 kg nisujahu Esiteks võtsin pärmi ja suhkru. Segasin neid nii kaua, kuni suhkur lahustus ning segunes pärmis (suhkurt läheb pärmil vaja kerkimiseks). Seejärel lisasin sooja piima ja sooja vett. Siis panin ka õli taignasse. Lisasin natuke soola. Lõpuks lisasin jahu ja segasin kõik kokku ühtlaseks taignaks. Tegin taigna kolmeks võrdseks oskaks. Panin neile rätikud peale. Seejärel asetasin need kolm taigent erinevatesse temperatuuridesse 45 minutiks. Esimese taigna panin 20 kraadi juurde kerkima Teise taigna panin 30 kraadi juurde kerkima Kolmanda taigna panin 40 kraadi juurde kerkima Lasin kõigil kolmel taignal kerkida 45 minutit. Pärast selle aja möödumist ootasid mind ees järgmised tulemused: 1
Taignasegamisnõusse valada 35-40 ° C-ni soojendatud vesi, ettevalmistatud suhkur, sool, munad, pärm ja jahu ning segatakse 7-8 min. Lisatakse sulatatud ja jahutatud või/margariin, segatakse taigen lõplikult. Taigna segamise ajast olenevalt võib taigen olla: hästi segatud puudulikult segatud üle segatud · Hästi segatud taigen on käega katsumisel kuiv, elastne ja ei kleepu. · Puudulikul segamisel jäävad taignasse jahutükid, taigen on käega katsumisel märg, vähe vetruv ja kleepuv. · Ülesegatud taigen on küll ühtlase massiga ilma jahu tükkideta, kuid kleepub käte külge ja tundub niiskemana kui tegelikult on. Taigen ei ole elastne. 7 Kerkimine Taigen jäetakse umbes 1 tunniks kerkima ruumi, mille temperatuur on 35-40 ° C. Kui taigen on kerkinud mahult 1,5 korda, lüüakse
Paneerimiseks kasutatakse: nisu, rukki või maisijahu; munasegu ja nisu või rukkijahu; riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivjuustu; Kalade hautamine Kasutatakse kõvema lihaga kalasid, n: haug Hautamisnõusse lisada kalaleent/ vett poole kõrguseni Lisada maitseköögivili ja maitseained Hautada 20 30 min. Hautamisleem sobib kastmeks. Praetud kalaroad Portsjontükkidena, fileedena, tervetena Väheses rasvas või fritüüris Naturaalselt, paneeritult Taignasse kastetult Küpsetatud kalaroad Küpsetatakse: Tervelt Fileedena Portsjontükkidena Serveerimine Eelistatakse ovaalse kujuga nõusid, vaagnaid ja praetirinaid Soojade kastmete jaoks eelistatakse melhorist kastmekanne ja külmade kastmete jaoks portselanist kastmekanne.
Võetakse 300 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk, mis segatakse omavahel ning valatakse koonilisse rõngasse. Seda tuleb teha kiiresti, mitte kauem kui 30 sekundit. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Taigna ülejääk lõigatakse noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat’ aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Pärast iga katset puhastatakse nõel. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Tulemused on toodud tabelis 5.3. Kipsitaigna tardumisajad ja graafikus 1. Taigna
Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel eemaldatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Kuni 1 mm näit tuleb saada kolmel järjestikusel korral
Selle vältimiseks tuleb hoida jahu külmkapis ning lasta enne tarvitamist toatemperatuurile soojeneda. Sõelumine muudab jahu õhulisemaks ning on seetõttu omal kohal biskviittaignates ning vahustatud rasvainel ja munadel põhinevates taignates. Kui ingliskeelne koogiretsept ütleb 2 cups sifted flour, siis tuleb jahu enne läbi sõeluda ja alles siis mõõta. Seevastu väljend 2 cups flour, sifted tähendab sõelumata kujul mõõdetud jahu läbisõelumist enne taignasse lisamist või siis jahu sõelumist otse poolvalmis taigna pinnale. Jahude klassifitseerimisel kasutatakse niisugust mõistet nagu jahu tuhasus. Kui viljatera pealmised kihid tera küljest maha koorime ja ära põletame, tekib tuhk - need viljatera kestad põlevad tuhaks, sellest ongi tulnud väljend "tuhasus". Mida suurem tuhasuse %, seda vähem kooritud tera, seda kiudainerikkam jahu terast jahvatamisel saab. Rukkijahude puhul on skaala selline: Rukkijahu tüüp tuhasuse %
rdad ee, iline 150 g väheses tomatid, vasikafil rasvas v paprika, ee, fritüüris(eel oliivid, seafilee, nevalt hapukurg lambafil taignasse id, ee, kastetud)v puuviljad maks, grillitakse , koos neerud, lihaga vorstito vardas, oted, maitsevõ
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes
Fifth level Fifth level Oder · Oder sisaldab valke, tärklist, teda tarvitatakse odratanguna, odrakruubina, hea taimse valgu, B grupi vitamiinide ja kiudainete allikas · Odrakarask on Eesti rahvustoit. Lisaks on läbi aegade eestlaste toidulaual tuntud selliseid teraviljatoite nagu tangu ja verivorstid, kama, odrakohv ja odrajahupuder. Odrajahu lisatakse ka nisu ja rukkileibade taignasse Oder Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kaer ·
aparaadiga. Katse jaoks võeti 200 g kipsi ja normaalseks taigna konsistentsiks vajalikku veehulka. Segatud kips ja vesi valati koonusrõngasse. See ei tohiks võtta rohkem kui 30 sekundit. Et taigen said tihedamaks oli vaja võtta klaasplaadi rõngaga kinni ja koputada 5 korda vastu lauda. Pärast lõigati üleliigne taigen spaatliga ära ja taignarõngas pandi Vikat’i aparaadi nõela alla. Nõel oli taigna pinnaga kontaktis ja lasti siis vabalt taignasse kukkuda. Iga 5 sekundi järel sisestati nõel taignasse uude kohta, mitte lähemale kui 0,5 cm. Pärast iga testi puhastati nõel põhjalikult. Tardumise alguseks määratakse ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini kui nõel ei läbi enam taignakihti alusplaadini. Tardumise lõpus – ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini, kui nõel ei läbi tainasse rohkem kui 1 mm. 4.4
riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. * Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. * Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine. ° Munavalgevaht peab olema tihe. Halvasti vahustatud munavalge on suuremulliline. Taignasse segades mullid lõhkevad, taigen jääb tihke ega kerki küllaldaselt.
Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtised. Süüakse meelsasti kuuma minavõiga. Ka porganditäidisega pirukad on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalaroad Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas : lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug.. Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse.
Pidulaual kõige tavalisem on imeruli hatsapuri ehk Imereti maakonnast pärit pannkoogikujuline imeruli juustuga hatsapuri. Hatsapurit võib süüa iga päev ja hatsapurid asendavad igasuguseid võileibu ja hamburgereid. Kiirtoiduputkade asemel on igal tänavanurgal mitu hatsapurikioskit ja värsked, soojad, lõhnavad hatsapurid sobivad kiireks lõunaks väga hästi. Hinkaalid on samuti Gruusia köögi üheks olulisemaks osaks. Hinkaalid on põhimõtteliselt nagu pelmeenid, õhukesse taignasse keeratud lihapallid, aga välimuse poolest väga spetsiifilised. Hinkaali söömine on jälle omamoodi kunsttükk. Hinkaale süüakse näppudega, hoiad hinkaali nupust kinni, hammustad taignasse väikse augu, luristad sealtkaudu puljongi ära ja sööd kogu ülejäänud hinkaali sinna peale. Saslõkitegemine on imelihtne. Pead leidma sea, mis on just sellel hommikul lihaks saanud ja sealt parimad tükid laskma raiuda. Suured lihatükid aetakse vardasse koos konditükkide ja pekiga
erineva kujuga pastatoodeteks. Pasta jõuab poelettidele tavaliselt kuivatatult, aga ka toorpastana. Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni. Pastat võib valmistada ka kodus Värske pasta: Värske pasta on värske kuivatamata toiduaine , valmistatud teraviljajahust ja veest ! Kõrgkvaliteedilise värske pasta tootmisel kasutatakse kõvateralisenisu jahu ehk duurmnisujahu ning taignasse lisatakse muna . Sõna PASTA tõlgituna itaalia keelest on taigen! Pasta jaguneb : - värske pasta ( toorpasta ) / värske ja kuivatamata pastatoode - kuivatatud pasta / kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga , kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni . Inimesed , kes on kõrgete nõudmistega toiduvalimisel peaksid kindlasti valima värske pasta. Ainuüksi toote värskus on võtmesõna kulinaarselt maitsva toidu valmistamisel .
suhkrustumisel. Jahu suhkrutekitamise võime oleneb tärklise alluvusest (atakeeritavusest) ja jahu amülolüütiliste ensüümide aktiivsusest. Tärkliseterade mehaaniline purustamine või nende kliisterdumine parandab tärklise allumist hüdrolüüsile (võime reageerida veega). Nisujahu kliisterdumine algab 60–67 ºC juures. Madalama sordi jahul on tavaliselt küllaldane suhkrutekitamise võime. Kõrgema sordi jahu puhul tuleb taignasse kindlasti lisada suhkrut, sest muidu jääb toode väikese mahuga ja heleda koorikuga. Suhkrutekitamise võimet saab suurendada keedu, valgete linnaste või ensüümpreparaatide lisamisega taignale. Üldine suhkrukogus, mis on vajalik käärimisprotsessiks, on 5–6% jahu kogusest. Suhkrusisaldusega taigen käärib paremini kui ilma suhkruta taigen, tootele moodustub pruun koorik. Kuni 10% suhkrusisaldusega taigen kerkib hästi, suurem suhkrukogus pärsib pärmseente arengut.
kuni kord allikal küsis mu aim: Mis on inimsüdame moodi? Millega sarnaneb inimvaim? Aga eimiski Hõlmanud iganes inimvaimu tormava taeva ja tähtede all. Inimsüdamest andis aimu Valgusähvatus allikal. Lepitus Kaheks külmaks, kurjusest kaameks õeks Minu süda ja mõte loodi. Mida põlgas üks, pidas teine tõeks, Tõusis üks, jäi teine voodi. Nad sapiks muutsid maitsvad road ja sõtkusid taignasse kruusa. Aga kord kui neil vihaselt välkusid noad, istus lävele mõtlik muusa. Vaevalt nägid ta pilgud uurijad hullund õekseid, kui sündiski pööre: vaikselt laskusid mõlemad fuuriad päästma lahti ta kinganööre. Suvi Taeva silmad on mu kohal sügavad ja hellad. Kõrgel rohelises kuplis löövad metsakellad. Suvi sammub üle põllu, juustes viljakõrred, mullas kobrutades käivad
Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kipsi ja vee segu valatakse koonilisse rõngasse, taigna segamine ja valamine peab toimuma 30 sekundi jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse klaasplaadiga 4-5 korda vastu lauda, misjärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha. Rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel peab olema kokkupuutes taigna pinnaga ning iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, iga kord uues kohas. Nõel puhastatakse peale igat katset. Tardumise alguseks peetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni hetkeni, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg kujutatakse graafiliselt teljestikus. 4.4 Painde- ja survetugevuse määramine
Täidis pannakse pritskotti ja pritsitakse taignale ringikujuliselt. Küpsetatakse. 1.11Soolane pirukas Hakkliha-köögivilja plaadipirukas Taigen jagatakse pooleks ja sellest rullitakse kaks võrdse suurusega tükki. Üks taignatükk asetatakse paberiga kaetud küpsetusplaadile, kaetakse hakkliha-köögiviljatäidisega ning kaetakse teise taignaga. Servad surutakse kokku, määritakse munamäärdega ja neisse tehakse sisselõiked või torgatakse kahvliga taignasse augumuster. Kergitatakse ja küpsetatakse. 2. KIHITATUD PÄRMITAIGEN Koostisained: Jahu(sõelutud) Suhkur Sool Muna Pärm Vedelik(piim või vesi) Rasvaine Kihitamiseks: kihitusmargariin(või) Valmistamine: Valmistada lihtpärmitaigen. Kihitatud pärmitaigen saadakse pärmitaigna kihitamisel margariiniga. Pärast taigna käärimisr jahutatakse kihitatav taigen toatemperatuurile. Kihitusmargariin või või peab olema plastiline ja sama temperatuuriga nagu taigen. Selline
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad.
on kultuurtaim, mis on külvipinnalt maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo. Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat.7000 aastat tagasi.
süstemaatiliselt, vähemalt 1 kord aastas, et tagada vajalik mikrofloora. Tahke juuretis Käib kolmes etapis: pärmi põhijuuretise valmistamine vahejuuretise segamine tööstusliku põhijuuretise valmistamine Kuivjuuretis Kuivjuuretis ei sisalda eluvõimelisi mikroorganisme. See sisaldab kontsentreeritud piim-, viin- ja sidrunhapet või nende soolasid. Kuivjuuretis lisatakse otse taignasse, seejuures tuleb kinni pidada tootja poolt ette antud kogustest, sest suurem kõrvalekalle halvendab lõpptoote kvaliteeti. Juuretise tegurid Mõjutavad tegurid Konsistents. ehk jahu ja vee suhe. Kui juuretis on liiga vedel, käärib juuretis liiga aktiivselt, sama käärimisaja juures tekib soovitust rohkem happeid (eelkõige äädikhapet), mille tõttu võib valmida liiga hapu leib Temperatuur. Tavaliselt on juuretise valmistamiseks vajalik
kasvukohta. Sobib hästi savi-huumusesegune pinnas. Oluline on pinnase väga hea läbilaskvus, kuna puu on eriti vastuvõtlik juuremädanikule. Levinud peamiselt viimastel aastatel nii Euroopas kui ka teistes virsiku kasvutingimustele vastavates maades. 5. Kasutamine tööstuses ja lauapuuviljana Pagarid ja kondiitrid kasutavad nektariine tortide ja saiakeste kaunistuseks. Kondiitrid võivad ka kasutada hakitult nektariine või siis nektariini mahla ja segada selle koogi taignasse või näiteks kreemi sisse. Parim ja lihtsaim viis nektariini pakkumiseks on lihtsalt käest söömine, vilja võib eelnevalt pikuti pooleks lõigata. Jäätise või külma vahukoore juurde võib pakkuda sektoriteks lõigatud vilju, mis on suhkruga üle raputatult paar tundi külmkapis maitsestunud. Väga hästi maitseb kõvavõitu mitte veel päris valminud nektariin kana- ning muidugi ka puuviljasalatites. Küpsed viljad on omal kohal
Vanilli kasutatakse põhiliselt peamiselt pagaritoodete ja magusroogade maitsestamiseks. Vanilli lisatakse eelkõige hinnalistele toodetele (sokolaadist ja kakaost tooted, biskviittaignast küpsised ja tordid, kreemid, pähkliküpsised). Harvem maitsestakse (ka vanilliiniga) kompotte, zeleesid, pudinguid, kohupiimakreeme ja vahtusid. Ka nende toitude aroom paraneb siis tunduvalt. Pagaritoodetele lisatakse vanill taignasse, magustoitudele aga kohe pärast kuumtöötlemist. Kohupiimakreemidele ja teistele külmadele magustoitudele lisatakse vanill valmistamise lõpul. Torte ja biskviite immutatakse vanillisiirupiga pärast küpsetamist. Vanilli peenestatakse fajanssuhmris. Vanillikepikestele lisatakse uhmrisse järk-järgult tuhksuhkrut, kuni kogu vanill on peeneks hõõrutud. Kui vajatakse väikese konsentratsiooniga vanillisuhkrut, asetatakse mõned
· K 0,80 µg 30 Kasutamine · Odrateradest valmistatakse: - tangu, - kruupe, - jahu. · Tangudest ja kruupidest tehakse peamiselt putru. · Enne kohviubade laiemat levikut valmistati odrast viljakohvi. · Otra on kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. 31 · Odrajahust valmistatakse pagaritooteid. · Odrajahu lisatakse teistest teraviljadest valmistatavate pagaritoodete taignasse. · Jahust valmistatakse odrakaraskit, eesti rahvustoitu. · Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. 32 · Lisaks valmistatakse odrast: - odrahelbeid, - odralinnaseid, - linnaseekstrakti, - õlut jm. · Umbes 7580% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. 33 Odrakruubid · Saadakse teradest väliskesta eemaldamisel, alles jäetakse
nad paremini, jäävad mahlasemad ega lagune praadimisel.Kalu praetakse väheses või rohkes rasvas. Väheses rasvas praadimisel kuumutatakse rasv pannil, sellesse laotakse ettevalmistatud kalad üksteise kõrvale ja praetakse mõlemalt poolt parajalt pruuniks. Paksemad kalad või kalatükid pannakse pärast pruunikspraadimist väheks ajaks ahju või pliidile nõrgemasse kuumusesse küpsema. Rohkes rasvas praetakse enamasti kahekordselt paneeritud või taignasse kastetud kalafileetükke. Seejuures olgu rasva nii palju, et kala oleks üleni kaetud või vähemalt poolest saadik rasvas.Praetud kala antakse lauale keedetud või praetud kartulite, keedetud aedvilja ja toorsalatitega. Kastmetest kasutatakse enamasti tomati- või hapukoorekastet. Sagedasti jäetakse kaste ära, vaagnale asetatud kala valatakse üle sulavõiga või asetatakse sellele rohelise või, juustuvõi või muu erimaitsega või kettake ja sidruniviil
Taigen pannakse Vicat' aparaadi nõela alla ning nõel vastu taigna pinda. Nõela hakatakse kukutama iga 30 sekundi järel, peale mida tuleb nõel puhtaks teha. Iga kukutamine toimub uues kohas, kusjuures uus koht ei tohi olla lähemal kui 0,5 cm. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vette valamisest kuni momendini, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vette valamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafiliselt teljestikus, kus horisontaalteljel on aeg ning verikaalteljel nõela vajumise sügavus. 4.4. Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsiga tainas, mis valatakse vormidesse mõõtmetega 40x40x160 mm, nii et kokku saadakse 3 proovikeha. Proovikehade tegemiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi jooksul nõusse
karkass Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks.
Lisa uus portsjon jahu ja vett, st sega uus toitekeskkond. 3-4 päeva pärast käärimine intensiivistub. 22. Keedu valmistamine 57. Keedud parandavad leiva kvaliteeti, taignate füüsikalisi omadusi, suurendavad taigna suhkrusisaldust, tooted värvuvad intensiivsemalt, on maitsvamad, sisu on kobedam ja tahkumine aeglasem. Otstarbekas kasutada defektsete jahude puhul või kui taignasse lisatakse hirsi- või maisijahu. 58. Valmistamiseks 3-6% retseptis ettenähtud kogusest jahu, hautatakse keevas vees. Vett lisatakse vahekorras 1:3 (jahutükid). 59. Võetakse jahuga võrdses koguses vett temp-ga 50-60 °C ja segatakse. Seejärel lisatakse ülejäänud vesi temp-ga 88-98°C 60. Segatakse ja saadakse keet temp-ga u 65 °C. Nii toimides kliisterdub jahu tärklis. 61
Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine. ° Munavalgevaht peab olema tihe. Halvasti vahustatud munavalge on suuremulliline. Taignasse segades mullid lõhkevad, taigen jääb tihke ega kerki küllaldaselt.
Seened keeta omas mahlas, lasta vedelikul auruda Ajada läbi hakklihamasina koos piimas leotatud saia ja sibulaga, lisada lahtiklopitud muna, hapukoor ja maitseained. Kui mass on nõrk, lisada jahu. Massi hoida külmikus 30 min, vormida kotletid, paneerida riivsaias ja praadida kuldpruuniks Iseseisva roana Lisandiks keedetud kartul või kartulipüree hapukoore- või mädarõikakaste toorsalat ja maitserohelin Taignas praetud seened Valida ühesuurused seened, kasta taignasse ja fritüüris praadida Serveerida sõmera riisi, hapukoorekastme või muu kastmega ja maitserohelisega. Küpsetatud seenetoidud Seenevormitoidud Lisaks seentele köögivilju, liha ja vorstitooteid, tangaineid ja makaronitooteid, juustu. Valmistamine: seened koos sibulaga kuumutada rasvaines laduda kihiti koos teiste toiduainetega ettevalmistatud vormi valada üle muna-piimasegu või muna-piimakaste pind määrida hapukoorega või panna peale võitükikesi, raputada riivsaia
Vedelik soodustab liimvaigu paisumist ja see annab taignale sitkuse. Kobestajaks kasutatakse kas soodat või küpsetuspulbrit. Valmistatakse nii soolast kui ka magusat taigent. Taigna valmistamine. 7 Rasvaine pehmendatakse ja segatakse taignasegamismasinas nii kaua kuni ta on muutunud plastiliseks. Lisatakse suhkur ( sool ), muna, ja vedelik ning segatakse . Viimasena läheb taignasse küpsetuspulbriga segatud, sõelutud jahu. Taigen tuleb segada ruttu, sest veega kokku puutudes tekitab küpsetuspulber süsihappegaasi, mis kauasel segamisel lendub ning seetõttu tooted küpsemisel ei suurene. Muretaigna vormimine ja küpsetamine on sama, mis liivataignast toodete puhul. Taignaid võib valmistada ka küpsetussegudest. Mürbella küpsetussegu kõigi muretaignast küpsetiste ja puru valmistamiseks - Vaarak ehk sotsnik kaal 75gr.
Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uuemat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen’i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas: lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug ... Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse.
Nisutera jahvatamisel saadakse täisterajahu. Täisteranisujahu ehk grahamjahu on kõrge toiteväärtusega, kuna sisaldab lisaks kiudainetele palju vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahust tooted kuuluvad tervislike toiduainete hulka. Keskmine toitainete sisaldus 100 gr jahu kohta: Energiat 1385 kJ Valku 13 g Süsivesikuid 72 g Rasva 2,4 g 1 Nisuteri võib lisada taignasse ka tervetena. Nad sobivad pagaritööstuses erinevate teraleibade, saiade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on 97C vee juures 5-6 tundi. Külma veega on leotusaeg 24 tundi. Peennisulõige Need on purustatud nisuterad, mis sobivad hästi pagaritööstusele erinevate teraleibade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on küllaltki pikk, vähemalt 24 tundi.
Nisutera jahvatamisel saadakse täisterajahu. Täisteranisujahu ehk grahamjahu on kõrge toiteväärtusega, kuna sisaldab lisaks kiudainetele palju vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahust tooted kuuluvad tervislike toiduainete hulka. Keskmine toitainete sisaldus 100 gr jahu kohta: Energiat 1385 kJ Valku 13 g Süsivesikuid 72 g Rasva 2,4 g 1 Nisuteri võib lisada taignasse ka tervetena. Nad sobivad pagaritööstuses erinevate teraleibade, saiade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on 97C vee juures 5-6 tundi. Külma veega on leotusaeg 24 tundi. Peennisulõige Need on purustatud nisuterad, mis sobivad hästi pagaritööstusele erinevate teraleibade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on küllaltki pikk, vähemalt 24 tundi.
1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste
Nõu kaetakse käterätikuga ning pannakse 12–18 tunniks seisma. Kääritusajast sõltub leiva happesus. II etapp Võetakse ära juuretis järgmise korra leivateoks, mida säilitatakse külmikus. Lisatakse umbes 4–5tl soola, 200–250 ml suhkrut. Suhkruga saab reguleerida leiva happesust – mida vähem suhkrut, seda hapum leib. Lisatakse rukkijahu ja sõtkutakse kogu aeg. Jahu pannakse nii, et on raske sõtkuda. Oluline on, et õhk saaks taignasse – taigen hakkan lurtsuma. Määritakse vorm ja pannakse tainas vormi. Silutakse pealt märja käega ning vajutatakse peale jooned või augud. Peale seda lastakse soojas kerkida. III etapp Leivad pannakse ahju. Küpsetatakse 1 tund ja 20 min 230 kraadises kuumuses, siis 200 kraadi juures ning hiljem 180 kraadi peal lastakse leival lõpuni küpseda. Ahjust tulnud leivad määritakse õliga. Leiva kaetakse soojalt ja lastakse u 1 tund järelküpseda. 12. Juur
pooleks ja põhk pooleks." Leib Leivasse kui kogu toidu sümbolisse suhtuti suure vaeva ja raske tööga ja selle saamine polnud sugugi kindlustatud. Seetõttu oldi leiva ja toidu eest tänulikud. Toidu üle nurisemine, toidu kallal norimine või selle arvustamine oli vanasti taluperes kehtivate tavade juures mõeldamatu. Tolle aegne retsept leiva küpsetamiseks: 1. too aidast jahu. 2. järgmisel päeval oli vaja jahu ja kartulipudru taignasse sõtkuda. 3. kui on sõtkutud, tuleb jätta tainas kerkima 4. mõne aja pärast oli vaja ahjus erinevaid süsisid 5. siis tuleb tuua suured pannid ja neid ükshaaval ahjusuus tulepaistel hoida ning hõõruda seejärel kuuma plekki peki tükiga, nii et särin taga. 6. tuleb kasta käed vette ja tõsta lõimest taignamütsakad pannidele ning siluda ilusateks leibadeks. 7. kraapida lõime seintelt ja põhjast kamalutäie tainast kokku, kasta märjaks ning
annaabi.ee 
