Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähtsad nimed sotsioloogias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapital, religioon, kapitalistlik, haridus, majandusteadus, funktsionalism, institutsioonid, ratsionaalse, materialist, sfäär, deviantsus, paradigma, haridussüsteem, ratsionaalne, uurima, thomas, herbert, marx, kapitalism, alfred, ratsionaalsus, poolus, fenomenoloogiline, becker, vestluses, dimensioon, turg, sildi, sotsioloogiline, industriaalneKaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud
Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist
on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia – uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahelisel üleminekualal asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt nii psühholoogia kui sotsioloogia alla. Sotsioloogia ja majandusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia. Teine võimalik eristus: Majandusteadus eeldab, et inimene on individualist, egoist ja püüab pidevalt oma kasumit maksimeerida
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne. Kuidas sotsioloogia erineb teistest teadustest? Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike"
Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia vs sotsioloogia: psühholoogia keskendub rohkem üksikindiviidile, sotsioloogia uurib suuremaid inimhulkasid. Psühholoogia uurib tihti inimest lahus sotsiaalsest keskkonnast, sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi.
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6
ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus – mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur =
kasulik. Seetõttu ilmuvad ausate inimeste kõrvale ka paratamatult kurjategijad. Samas kui kurjategijaid on ümbruses juba väga palju, siis kuritegevus pole enam kasulik. Seetõttu tekibki tasakaaluolukord, kus enamik inimesi on ausad, vähemus teeb kurja. · Psühho-bioloogiline lähenemine kuritegevust soodustavad individuaalsed omadused: meessugu, noorus. Kokku pandes saab noore isase sündroomi. · Sotsiopaat võimetus aru saada teiste inimeste kannatustest. III Haridus · Sellega tegeleb haridussotsioloogia · Hariduslik ebavõrdsus Haridus oluline hüve ning mis mõjutab ka teisi ebavõrdsusi. Tegeleb: ebavõrdsus hariduse osas, hariduse tähtsus tööturul, hariduse roll ühiskonna arengus. · Sotsiaalsed protsessid koolis õpilastevahelised suhted, koolivägivald, jne · Haridusliku ebavõrdsuse kaks aspekti: o Haridustase millise hariduse on inimene omandanud?
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur =
ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus – mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur =
4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? Kultuur on... 1) ...inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def, uuritakse nt. “võõraid kultuure”) # nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. # “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) ...inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. # nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. 3) ...selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust (normatiivne def.) # Saksa romantistlik filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane on tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu. Nt. Mozart on kultuur, mobiiltelefon pole. # Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. 25
tulemusena. · Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõiki ühiskondi. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte'd saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe.
(enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid
- rõhk inimkäitumise kontekstil. -tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1
Areng toimub vastuolude ületamise teel ühiskonna struktuuride erinevate osade vahel. Ühiskonna põhiklassid kodanlus ja proletariaat. Kuulumine teatud klassi sõltub sellest, milline on indiviidi suhe tootmisvahenditega. Hierarhiline struktuur: baas ja pealisehitus. Teda kohutasid tööliste kohutavad tingimused 15.saj keskpaiku. Tema jaoks on pidevalt olnud sotsiaalne kord problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. Konflikt- ühiskonna lahutamatu osa, mille aluseks on kapitalistlik tootmisviis. Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline terviklikkus(kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist), majandusliku sektori tähtsus(vara jagunemine ja sellest tulenevad teised tegevused), konflikti roll ajaloo kujundamisel(vahe omanike ja mitte-omanike vahel). Võõrandumine piirab eneseteostust.
Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid. Kirjeldage Auguste Comte sotsioloogia positivismi ja uurimismeetodit. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Mille poolest erinevad üksteisest teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne teadmine ühiskonnast? Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt. Positiive arengutase on kaasaegses ühiskonnas, peamine on inimestel aru saada kuidas on asjad maailmas seatud.
peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele poliitilisele või muule inimesi puudutavale otsusele. Sotsioloogid eeldavad, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia haru, mis uurib ka majanduslikke nähtusi, nimetatakse majandussotsioloogiaks
Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest: · Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus, mõistus, kahtlemine · Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi
süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas. Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton. Ühiskond on organiseeritud, stabiilne ja hästi integreeritud süsteem, kus enamuse liikmete tegevus lähtub samadest väärtustest. Ühiskonnale on iseloomulik taotleda tasakaalu. Igasugune muutus süsteemi ühes osas toob kaasa muutuse kogu süsteemis. Ühiskonnas vastavad süsteemi osadele institutsioonid, mis korrastavad ühiskondlikke suhteid ja tagavad inimeste erinevate vajaduste rahuldamise. Inimestel on institutsioonides kindel roll. Ühiskonna kui süsteemi erinevate osade funktsioneerimine annab normaalsetes tingimustes oodatud positiivse tagajärje kogu süsteemi jaoks. R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. T
struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus – mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur =
Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus, mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt. sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid, ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Durkheim arutles, et inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid mõjutavad inimeste käitumist mitmeid moodi.
monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa
Inimene ja tema ühiskond on kahetpidises suhtes. Tähendused, märgid on inimese poolt loodud ja need mõjutavad omakorda inimest. Ühiskond on pidevas muutuses. "Minerva öökull alustab lendu alles hämaras" -Antipositivism 20 sajandi alguse Saksamaal -Karl Marx (1818-1883): vaatas tööstusrevolutsiooni. Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist. Väga mõjukas tänapäeva mõtlemise alus. Kolm ühiskonna mõtestamise võtit: · Orgaaniline terviklikkus - erinevad osad koos. Haridus, usk, poliitika, majandus, perekond on seotud. Iseseisvus? · Majandusliku sektori tähtsus: baas ja pealisehitus. Kas on niipidi, kuidas Marx arvas? Kelle ideed kontrollivad? Valitsev klassi ideed on selle ajajärgu valitsevad ideed. Väärteadvus. · Konflikti roll ühiskonna ajaloo kujundamisel -Emile Durkheim (1858-1917) Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana.
Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline,
Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on õpetus sotsiaalsetest gruppidest ja nende mõjust inimeste käitumisele. Taylor, Rhyne, Rosenthal,Dogby
3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM. Institutsioon ei ole organisatsioon. INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult institutsionaliseerituna, kriitiline teooria aga rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele. PEREKOND KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON Ük struktuuri allsüsteem või sotsiaalse struktuuri osa, olles tasakaalu- ja integratsiooniseisundis ülejäänud sots struktuuridega. Funktsioonideks on ük bioloogilise ja kultuurilise järjepidavuse säilitamine, lastele sots seisundi andmine ja olla sots kontrolli süsteem
Heaoluriigi konseptsioon- väga laia ulatusega, mille konseptsiooniks laiendada hariduse, pensionite ja kodanike õiguste osa ( elamispind, töötu abiraha, peretoetused ). Konfliktiteoreetiline käsitlus aga väidab et heaoluriigid pakutavad sotsiaalabiprogramme, mis on alla viinud töömoraali, kuid samas sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, ka religioon ja eraelu, liidrid on diktaatorid (nõukogude liit ), väiksel grupil täielik kontroll poliitiliste protsesside üle ja täielik kontroll kultuuri üle. Demokraatlikus reziimis eksisteerib aga õigus kõnelda, avaldada arvamust ja inimestel on kodanikuvabadus. Oligarhia raudne seadus konstanteerib, et kuna otsustajad on huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks inimestega manipuleerima
Cambridge. Giddens, A. (1997/1984) The Constitution of Society. Outline of the Theory of Structuration, Polity Press, Cambridge. Beck, U. And Beck-Gernsheim, E. (2009/2001) Individualization, Sage, London. 2. Sotsiaalsed muutused. Globaliseerumine. Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalsed muutused sotsiaalse struktuuri ja kultuuri modifitseerimine ja/või transformatsioon. Muutused sotsiaalsetes institutsioonides (majandus, töö, haridus, perekond, riik), sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemis (töökohtade polariseerumine), rollides (mehe/naise rollid). Põhjuseks on modifitseerimise vajadus, keskkondlikud tegurid vajadus jätkusuutliku ökoloogilise kultuuri järele, teaduse ja tehnika areng ning ühiskondlikud ideed. · Moderniseerimine selle tulemusel kahanevad traditsioonilised kogukondlikud suhted, kasvab individuaalsete valikute võimalus, kerkivad uued käitumismustrid.
annaabi.ee 
