Vesinik (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Vesinik
Aule Mäemets
PA14
Tartu Kutsehariduskeskus
Koht
perioodilisussüsteemis
 Vesinik ausb tabelis esimesel kohal
 Tähis on H
 Tuumalaeng on 1
 Massiarv on 1
 Vesinikul on 1 prooton , 1 neutron ja
1elektron
 Esineb 3 isotoobina: tavaline vesinik,
raske vesinik ja üliraske vesinik
Omadused ( lihtaine )
 Vesinik koosneb kaheaatomilistest
molekulidest
 Sulamis ja keemis temperatuurid on
väga madalad
 Vesinik on lõhnata, maitseta ja
värvusetta
 Vesinik on kõige kergem gaas
 Vees väga vähe lahustuv
 Kergsüttiv
Keemilised omadused
 Suhteliselt väheaktiivne mittemetall
 Enamikes keemilistes reaktsioonides
käitub vesinik redutseerijana,
reageerimisel aktiivsete metallidega
käitub vesinik oksüdeerujana
 Molekulaarne vesinik on üsna
väheaktiivne
 Atomaarne vesinik on üsna aktiivne
Kus leidub looduses
 Maal vesiniku eriti ei leidu
 Vesiniku leidub enamuselt vee koostises,
mõnedes mineraalides ja enamustes
orgaanilistes ainetes
 Vesinik moodustab enamuse päikse

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

auleolenma Õppematerjali autor

keemia iseseisevtöö

keemia vesinik Tuumalaeng massiarv

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odp

Mittemetall: Vesinik

Vesinik ehk hydrogenium Lisette Tammisto 10.klass Värska Gümnaasium 1 / 24 Üldiseloomustus ● Tähiseks on H. ● Hydrogenium- vett tekitav. ● Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H2). ● Perioodilisusetabelis 1. element. ● Tuumalaeng on 1. ● Tuumas on 1 prooton, elektronkattes 1 elektron. ● IA kui ka VIIA rühmas. ● Avastati 1766. a lord Henry Cavendishi poolt. 2 / 24 Üldiseloomustus Vesinikul on kolm isotoopi*: ● 1 H – prootium (harilik vesinik) ● 2 H – deuteerium (D) (raske vesinik) ● 3 H – triitium (T) (üliraske vesinik). * sama tuumalaengu, aga erineva massiarvuga. 3 / 24 Levik looduses ● Lihtainena maal enamjaolt ei leidu. ● Liitainena on Maal üsnagi levinud. ● Maakoores moodustab alla ühe massiprotsendi. ●

Anorgaaniline keemia ii

doc

Keemia referaat mittemetallidest.

Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a

Keemia