Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt) · säilitamine retro- ja proaktiivne pidurdus ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid:
AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ning mälestused sündmustest jäävad püsima. Ulatuse järgi: · täielik amneesia inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist.
PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV MÄLETATAKSE SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST, KUID EI SUUDETA MIDAGI UUT JUURDE ÕPPIDA; TAGASIHAARAV EI SUUDETA MEENUTADA SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST); LIIGMÄLU E. HÜPERMNEESIA MÄLLU SALVESTATUD INFO HAIGUSLIKULT INTENSIIVNE MEELDETULEMINE; VAEGMÄLU E. HÜPOMNEESIA RASKENDATUD ON UUE INFO OMANDAMINE JA VAREM OMANDATU MEELDETULETAMINE; JOOBE-MÄLULÜNK MÕNI SEIK JOOBESEISUNDIS TOIMUNUST ON KAETUD MÄLULÜNGAGA, KUIGI INIMENE OLI ÜMBRUSEGA KONTAKTIS; HÜSTEERILINE
2) Püsimälu protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. 4) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga. 5) Hüsteeriline amneesia ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire.
*protseduur – oskused, harjumused, tegevused, materjal salvestub tegevuse käigus, aeg ja maht piiramatu 7. Mäluhäired, nimeta, iseloomusta 12 punkti *amneesia – mingi ajavahemiku kohta mälestuse puudumine Edasihaarav: mäletatakse sündumsi enne ajukahjustust Tagasihaarav: ei suudeta meenutada sündumusi enne ajukahjustust *hüperamneesia – mällu salvestatud info haiguslik meeldetuletamine *hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine) *joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni
kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud.
periood ja sellele järgnev ajavahemik on kaetud mälulünga pimedusega. Kokkuvõtteks anterograadse amneesia seisundi puhul haige mäletab sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suuda juurde õppida midagi uut. (3, lk 131). 3.4.3 Retrograadne amneesia Mõnikord võib mälulünk hõlmata mitte ainult seda ajavahemikku, mille vältel omandamisvõime oli häiritud, vaid ulatuda ka varasemasse perioodi ja hõlmata haiguslikule episoodile eelnevat lühemat või pikemat perioodi. See on tagasihaarav ehk retrograadne amneesia. Näiteks haige, kes raske ajupõrutuse tagajärjel oli kolm päeva teadvusetu ja seejärel pikkamööda toibus, suudab mõne aja pärast meenutada oma elu sündmusi ainult kuni umbes üks aasta enne ajupõrutust, viimase aasta sündmused on mälust kustutatud, neid ta kas ei suuda üldse meenutada või suudab seda vaevaliselt ja ainult teiste abiga. (3, lk 131) Edasi- ja tagasihaarav mälulünga puhul on tegemist kombineeritud antero-retrograadne amneesiaga.
ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos.
Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises. o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist. o Vaegmälu e hüpomneesia Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli
Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 10.Episoodiline mälu Talletatav info on seotud inimese endaga(nt mida ma tegin üleeile ja kellega kohtusin eile).Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegvust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 11.Mäluhäired Amneesia ehk mälulünk(mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine) eristatkse kahte vormi:edasihaarav(mille korral mäletatakse sündmusi enne kahjustust, kuid ei suudeta midagi juurde õppida) ja tagasihaarav(mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne kahjustust. On ka teisi mäluhäireid nagu Liigmälu(tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist) jaVaegmälu(võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omnadtatud meeldetuletamine) Hüsteeriline amneesia ja Afektiivne mälulünk 12.Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi) 13
tähelepanu 5. huvi 6. ootus Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine · reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast. Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi ->
narkolepsia Kaasussündroom: somnabulism e. unes kõndimine ( tihti kaasneb 9.MÄLU KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED. mälu kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed häired. > mäluhäired : > kvantitatiivsed- liig ja vaegmälu. > 1,Hüpermneesia e. liigmälu > 2,Hüpomneesia e. vaegmälu > a)fikesatsioonihüpomneesia > b)reproduksioonihüpomneesia > 3,Amneesia > kvalitatiivsed-mälupetted e. paramneesiad kvalitatiivsed mäluhäired e. > mälulünk 1,Lihtne mälulünk 2,Tagasihaarav mälulünk 3,Edasihaarav > mälulünk 4,Edasi ja tagasihaarav mälulünk 10.PLATSEEBO JA PLATSEEBO-EFEKT Platseebo mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast PLACERE ja tähendab meeldima, rahuldama. Arstiteaduses tähendab platseebo ainet või terapeutilist protseduuri, ilma spetsiaalse mõjuta ravitava haiguse suhtes. Bioloogiliselt inaktiivne aine, mis väliste omaduste ( värv, maitse jms) poolet sarnaneb ravimile.Platseebo võib olla nii aine kui ka protseduur.
valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja uudseid tulemusi saada. Teatavad pärilikud eeldused, aga olulised on ka keskkonna mõjutused ja võimalused loovuse rakend Mäluhäired 1. Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. - edasihaarav amneesia - inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. Enne mälukaotust toimunut mäletatakse. - tagasihaarav amneesia - inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ning mälestused sündmustest jäävad püsima. - täielik amneesia - inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist. - osaline amneesia - inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi.
3.MÄLUHÄIRED Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga [3]. Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See tähendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist [3]. Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni
Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine
· Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. · Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. · Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime
püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Mäluhäireid on mitut eri liiki. (10) 15 2.4.1 Amneesia Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll seda, mis toimus enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida. · tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada seda, mis toimus enne ajukahjustust. (3: 101) 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia Liigmälu tähendab info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Tegemist on inimiese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab eriti uute teadmiste ja kogemuste omandamist. (3: 101) 2.4.3 Vaegmälu Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine
Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist. - vahetu mälu (immediate m.) viimaste sekundite-minutite vältel toimunud sündmuste meelespidamine; - hilismälu (recent m.) - viimaste päevade sündmuste suhtes; - kaugmälu (remote m.) - sündmuste suhtes kaugemast minevikust. Mäluhäired amneesia e. mälulünk (amnesia) osaline (partial) täielik (total) anterograadne e. edasihaarav mälulünk (anterograde) retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde) hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia) Paramneesia (paramnesia) - pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks.
Kui jäävad lüngad, siis täidame need ise ära, seda loogiliselt mõeldes. Info omandamist mõjutavad eelarvamuse, hoiakud, suhtumine. Mälujäljed võivad üksteise peale sattuda e interferents. Üks jälgedest selle tagajärjel kaob. Eristatakse kaht liiki interferentsi: varasem sündmus kustub ning mõjutab hilisemat; hilisem sündmus kustub ning mõjutab varajasema meeldejätmist. Mäluhäired e amneesiad: võib olla mitut liik: tagasihaarav kõike seda, mis toimus enne õnnetuse ei mäleta; edasihaarav möödunut mäletab, aga pikaajalisse mällu uut ei säili. Mäluhäired tekivad pärast õnnetust või haigust. Liigmälu inimesel tulevad välja selged mälestused ja ta ei saa seda kontrollida; vaegmälu inimesel on raskusi uue info omastamisega ja vana meeldetuletamisega. sageli on see haiguse tagajärg või vanadusest tingitud; joobemälu tagajärg; hüsteeriline
Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Meeldetuletamine tähendba talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenutamise võio meenumise kaudu. 24. Milliseid mäluhäireid esineb? Amneesia ehk mälulünk (edasihaarav, mäletatakse sündmusi enne ajukahjustusi, kuid ei õpita juurde midagi uut ja tagasihaarav amneesia, mille korral ei suudeta meenutada enne ajukahjustust olnud sündmusi). Liigmälu ehk hüpermneesia. Vaegmälu e. Hüpomneesia. Joobe-mälulünk. Hüsteeriline amneesia. Afektiivne mälulünk. 25. Mis on intelligentsus? Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 26. Mis on motivatsioon? Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja
Mälu ei tööta perfektselt, me ei jäta kõike meelde, sest see oleks liiga koormav. Unustamine toimub seaduspära järgi, kõige kiiremini unustatakse 1,5 tunni jooksul. Protsessi käigus ühed epigrammid (eri ajupiirkondade vahel jagatud mälu jäljed) kustutatakse, või kaetakse teistega, nii et neid on raske kätte saada. Amneesia võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel-> 1) edasihaarav amneesia - inimene ei suuda momendil toimuvat pikaajalisse mällu salvestada 2) tagasihaarav - ei mäleta minevikku. Mäluhäired jagunevad: *liigmälu- inimesele tuleb tugev tahtmatu mälestus meelde, mis segab tavapärast elu * vaegmälu- raske uut infot omandada, vana meelde tuletamine on raskendatud (seniilsus). Keemiliste ainete manustamisega seotud joobelüngad. Hüsteeriline mäluhäire- mäluhäirel on psühholoogiline põhjus, nt negatiivne üleelamin, afektiseisund. Mälu parandamise tehnikat nimetatakse mnemoonikaks. 12. Mõtlemine.
Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut · Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi. · Liigmälu e hüperamneesia tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldetulemist. (mälupildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu e hüpoamneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine
Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine
Lühimälu maht on piiratud. Korraga on lühiajaliselt võimalik meelde jätta vaid väike hulk infoühikuid. Pikka aega peeti lühimälu mahuks 7+-2 ühikut, viimase aastakümne mäluuuringutes pakutakse piiranguks vaid 4 ühikut. Lühimälus olevat informatsiooni hulka saab suurendada materjali känkides. 82. Mis on amneesia? Amneesia ehk ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mälulünk Edasihaarav ehk anterograadne amneesia meelde ei jää kahjustusele järgnev teave. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia meeles ei ole kahjustusele eelnenud informatsioon, mälestused. ·Hüpermneesia ehk liigmälu ·Hüpomneesia ehk vaegmälu · Hüsteeriline ehk kaitseamneesia enesekaitseks unustatakse väga ebameeldivad või hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv? Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab.
niisiis blokeeritakse mingid ühed engrammid teiste poolt ära ning seega takistatakse meil saada kätte mingit informatsiooni kuskilt. -) Inimeseselt inimesele leviv info kipub alati lühemaks ja lünklikumaks jääma ning inimesed kipuvad informatsiooni moonutama ja võib tekkida ka informatsiooni juurde, sest kui info kaob, siis uus levitaja püüab seda siduvamaks muuta, muutes/täiendades infot. * Mäluhäired ehk amneesiad näited: tagasihaarav (mingist hetkest enne ei mäleta seotud trauma nt löögiga pähe ja suure tõenäolsusega tuleb varasem meelde) ja edasihaarav (mingist hetkest edasi informatsioon pikaajalisse mällu ei salvestu) amneesia; liigmälu (pidevalt mingi mälestus kerkib tahtmatult üles seotud traumaga) ja vaegmälu (probleemid uue materjali salvestamisega ning ka vana meeldetuletamisega); joobemälulünk (alkoholi või muude keemiliste ainete tõttu ei salvestu mingi ajavahemikul
V LOENG – MÄLU Ajalugu - Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria lahutamatu osa ja seda pole vaja eraldi uurida Amneesiad Anterograadne – edasihaarav - Võimetus ajuhakhjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt piiratud retrograadne amneesia – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine. Võimalikud põhjused: - Erinevad ajuosad küpsevad erineva kiirusega - Hipokampuse neurogenees häirib püsivamate mälujälgede tekkimist
Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Mälu ja intellektihäired Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Mäluhäired: Vähenenud võime omandada uut informatsiooni. Häiritud võime säilitada omandatud informatsiooni. Raskused informatsiooni meeldetuletamisel. Amneesia e. mälulünk: osaline; täielik; anterograadne e. edasihaarav mälulünk; retrograadne e. tagasihaarav mälulünk. Paramneesia: 1)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 2)pseudoreminestsents sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 3)krüptomneesia võõrandav k. -oma isiklik kogemus muutub reporodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k. -
kodeerimisega - parem hemisfäär enam seotud info ammutamisega episoodilisest mälust. Otsmikusagara kahjustuste korral on sageli häiritud ka prospektiivne mälu (plaanid ja kavatsused tulevikuks). Loeng 8 Milline on üldine mälusüsteemide jaotus (skeem slaididel, raamatus)? Mis on anterograadne ja retrograadne amneesia? Anterograadne ehk edasihaarav amneesia = võimetus formuleerida sündmusele järgnenud uusi mälestusi • Retrograadne ehk tagasihaarav amneesia = võimetus taastada sündmusele eelnenud mälestusi Amneesiate teooriad (3 tükki) - millised on iga teooria põhiideed, kuidas üksteisest erinevad? Konsolideerimise teooria (Squire ja Bayley, 2007) – hipokampus konsolideerib ehk tihendab, kinnistab uusi mälujägi, mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestused uues asukohas neokorteksis.
- Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist - Vahetu mälu – viimaste sekundite-minutite vältel toimunud meelespidamine - Hilismälu – vimaste päevade sündmuste suhtes - Kaugmälu – sündmustes suhtes kaugemas minevikust Mäluhäired Amneesia – mälulünk - Osaline - Täielik - Anterograadne e edasihaarav – vahepealset ei mäleta (kui tellis kukub) - Retrograadne e tagasihaarav – ei mäleta ka eelnevaid sündmusi - Hüpermneesia e liigmälu Paramneesia - Pseudoreminestsents – lisatakse detaile lugudesse teistest lugudest, ei ole loogiline enam - Krüptomneesia – võõrandav - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks e mida keegi teine on öelnud Assotsieeruv – teiste kogemus on enda oma - Konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) – terve sündmustiku reprodutseerimine
Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused; Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus; Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises. Mäluhäired: amneesia e. mälulünk (amnesia) võib esineda nelja eri liiki : 1)osaline (partial), 2)täielik (total), 3)anterograadne e edasihaarav mälulünk (anterograde), 4)retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde); hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia); Paramneesia (paramnesia) 1)pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 2)krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks);assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks
annaabi.ee 
