Elu on sõna, mille tähendust on raske seletada. Sajandite vältel on filosoofid ja teadlased püüdnud leida seda jõudu või ainet, mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praegste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on alati ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Konkreetselt inimese elust rääkides võib öelda, et selle tekkimiseks on vaja kahte inimest, kes annaksid elu kolmandale. Mees ja naine annavad elu uuele inimesele lapsele. Tänapäeval on lihtne öelda, et ema ja isa ja laps..., kuid kuidas sai see kõik alguse, kes olid esimesed nn. ema ja isa ning kes oli nende laps? Võibolla ei arenenudki inimesed ahvidest, vaid kunagi võisid tõepoolest olemas olla maailmale tuntud Aadam ja Eeva, kellest hakkas arenema inimkond
aktiivsed ning osad teises. See eeldab seda, et DNA peab olema pakitud rakutuuma nii, et igal ajahetkel vastavad ensüümid leiavad ülesse just õige geeni, mida välissignaalide tõttu on vaja sisse või välja lülitada. Infotehnoloogiateadlased on üritanud modelleerida, mis toimub ühes rakus ühel ajahetkel, kuid on mõistetud, et ei piisa kogu maailma arvutusvõimsusest, et seda teha. Aga kõik meie 100 miljardit rakku teevad seda iga sekund ja teevad seda päris hästi. Kui see ei ole ime, siis mis see on. Selle üle arutlevad bioloogid siiamaani, et kuidas on DNA just niimoodi pakitud, et õigel ajahetkel leitakse ülesse õige geen. Me oleme nii palju uurinud elu tekkimise ja siin elavate organismide kohta. Meil on väga paljud asjad teada, kuid väga palju on teadmata veel. Lõpetuseks sobiksid inglise ulmekirjaniku Terry Pratchetti sõnad - ,,See, et sa seda seletada oskad, ei tähenda veel, et see pole ime".
7 8 . -- 3530 -- . . . - - 27 1703 . "" , " -". . . - . - 31 . . . . 16 . - , , . - 60 . . -. , - . !
Raamatu ,,ime" arutlus Raamatu peategelaseks on moondunud näoga 10-ne aastane poiss August Pullmann. August ei ole kunagi koolis käinud oma tervise tõttu. Ema õpetas teda kodus nii palju kui suutis, kuid August ei saanud igaveseks koduõppele jääda. Tal on olnud väga palju operatsioone, kui täpsem olla siis täpselt 27. Pere otsustas ikkagi Augusti kooli saata olenemata sellest, et August seda ei soovinud. Mina isiklikult saan Augustist aru, kui sa pole kunagi koolis käinud ja su nägu pole ,,normaalne" on vägagi raske mitte välja teha lastest, kes sind vaatavad ja sinust selja taga räägivad. Ta sai ennast päris palju proovile panna. Ennast ületades koolis, kuhu ta minna tegelikult ei tahtnud, kuid usun, et see tuli talle ainult kasuks, kuna nüüd on tal palju toredaid sõpru ja kogemusi. Lõpuks meeldis Augustile kool väga ja ta leidis endale palju toredaid sõpru. Kooliaasta lõpus ja raamatu lõpus sai August kooli d...
RÄIM Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes ku...
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
Räim Kirjeldus Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune,kuid esineb ka hiidlasi,kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kuiunevad välja nendest räimedest,kellel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrooksetest toitumisel. Paljunemine Kui kudemis aeg kätte jõuab,siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud painevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu-nimelt arenevad räime marjaterad pruuni- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute,peamiselt aerjalaliste vastsetest. Toitumine huvitav on see,et talvel ei toitu räimed üldse-nad veedavad talve tihetates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja l...
Elu on ime Arutlus Maailmas elab üle 6 miljardi inimese. Kuid oleme me mõelnud sellele ,kuidas on meie elu alguse saanud? Elu on sõna, mille tähendust on inimestel raske seletada. Mitmeid aastaid ja sajandeid on filosoofid ja teadlased püüdnud teada saada ,mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praeguste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning
probleeme. Oma iidoleid saaks pidada justkui oma lähedasteks sõpradeks. Ometi tuntakse nende ees ka suurt austust ja aukartust. Nad on niipalju kõrgemad, et nende tasmele jõudmine tundub võimatu. Kreeka mütoloogias ei esinenud inimvaimude terroriseerimist. Varasemast hirmumaailmast loodi ilumaailm. Jumalad polnud enam hirmuäratavad olendid, keda pidi kartma. Nad olid muutunud pigem inimeste eeskujuks. See ongi Kreeka mütoloogia ime humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI LEIVATÖÖSTUSE KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS PORTERI KONKURENTSITEEMANDI MEETODIT KASUTADES Koostaja: Raili Pihlas Tartu 2015 Leiva valmistamise ajalugu Eestis Algselt valmistati leiba odra- ja nisujahust. Eestlaste hulgas hakati rukkijahust leiba tegema tõenäoliselt teise aastatuhande alguses, kuigi rukis kasvas Eesti põldudel. Nisu veeti sisse Venemaalt, Kashastanist ja Ukrainast. Võõra võimu all sõid eestlased ka aganaleiba, kuid alles 19. sajandil sai korralik rukkileib üldlevinuks. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva- ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Sajandeid oli leiva küpsetamine käsitöö. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loobuti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. ...
Kuidas meedia mõjutab kultuuri Mis on kultuur? Kultuur on, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab valdkondi nagu teadmised, traditsioonid, moraal, kombed, ja muu selline. Otseloomulikult kuuluvad sinna alla ka kõikvõimalikud kaunid kunstid. Ehk võib öelda, et kultuur on kõik see, mis eristab meid loomadest. Üks osa kultuurist on ka meedia. Tihtipeale kasutatakse meediat, mitte ainult info levitamiseks, vaid ka inimeste vormimiseks. Nagu näiteks mis on õige ja mis on väär. Rääkimata hetke kuumimatest trendidest, kus peaks käima, mida peaks tegema ja nii edasi. Kultuur sõltub meediast, kuna inimene on nagu käsn, mis imab kogu info,nagu vee, algselt ilma filtreerimata sisse. Kui kogu ühiskond usub ühte, siis kui paljudel on julgust ja mõistust üldse teistmoodi mõelda? Juttu võib olla kombekusest, teadmistest ja muust s...
Kuidas fileerida ahvenat? Praadimiseks on soovitatav kala fileerida. Ahvena jääb tänu nahaalusele rasvale praadides mahlasem. Ahvena soomus on küllalt kiusakas, mistõttu on soovitatav riivida seda veevannis: siis on soomused pehmemad ja nad ei lenda ka laiali. Lihtsaim fileerimisviis on lõigata kalalt uimed ja seljauim vastukarva, teha kaela taha risti-sisselõige ja lõigata filee piki selgroogu lahti. Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või noaga kõhuõõne, eemaldad sisikonna ja lõpused ning pesed kalad voolava vee all. Kindlasti kraabi ära selgroole hüübinud veri. See kehtib ka tervelt praetava kala puhul. Kuidas puhastada lesta? Le...
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam su...
,,Imesid juhtub harva" Barbi-Katrin Lõhmus Karina Karu Peategelase iseloomustus Rebecca on lühikest kasvu, blondid juuksed. Iseloomu poolest on ta sõbralik. Minuga ehk sarnaneb sõbraliku poolest ja meil mõlemal on blondid juuksed. Pillel olid mustad riided ja pesematta oli kodutu. Raamatu tegelased Negatiivsed tegelased: Isa- Ei teinud oma tütrest välja kuna oli oma tööga hõivatud. Positiivsed tegelased: Rebecca- Aitas Pillel tööd leida. Lühitutvustus See raamat räägib isast ja tüdrukust. Tüdrukul oli kõik peale isa armastuse. Rebecca jooksis kodust ära. Tutvus Pillega. Rebecca jäi auto alla. Probleemid Rebecca jooksis kodust ära kuna tema isa ei teinud temast välja ja oli hõivatud oma tööga. Rebecca jäi auto alla sest nägi oma isa kes teda otsis ning hirmunult jooksis üle tee. Lahendus Kui Rebecca oli koju jõudnud sai ta aru, et...
,,Üksteisest pimesi me mööda käime..." ( Marie Under) Pimesi mööda käime? Kas me oleme pimedad või tihti peale ei tahagi teada mis või kes meid ümbritsevad. Inimesed on erinevad. Igal ühel on enda ,,maailm". Kõigil on omad mõtted, tegemised, toimetused ja tunded, mida järgitakse ning mille alusel seatakse eesmärke. Tavaliselt me ei tea kuidas vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Kulutatakse oma elu liikudes ühest kohast teise naudingute järele mis pidevalt kaugenevad ning jätavad rahuldamatuna ootama. Milleks oodata? Parem minna edasi, kuid et edasi liikuda, peab üksteisest mööda käima. Iga hinna eest püütakse olla õnnelikud, edukad ja jõukad, teadmata mis selle saavutamiseks nõutavad tegevused endaga kaasa võivad tuua. Oleme valmis tegema kõike, et jõuda sihtpunkti kus lõppevad meie vajadused, mõtlemata, et sellist punkti me ei leia. Ühe eesmärgini jõudes tekivad peagi uued, nii päevast päeva, aastast aas...
SRÜ - ehk Sõltumatute Riikide Ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toim...
Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hit...
Kas armastuses on lubatud kõik vahendid? Selleks, et juurelda armastuses lubatu ja lubamatu üle, peaksime kõigepealt ära defineerima, mis asi see suur salapärane ,,A" tähega algav sõna üldsegi on. Eks igal inimesel ole sellest oma arusaam, aga mina ütleksin, et armastus on sügav kiindumus kahe inimese vahel, mis teeb neid muu maailma suhtes pimedaks ja ei lase armastajate endi vigadel teineteisele välja paista. Üldiselt mõistame selle sügava ja müsteerilise tunde all ülimat kiindumust, lõputut usaldust ja teineteise poolelt sõnalt mõistmist- asju, mida ei saa teeselda ega välja mõelda. Samas võib seda võtta ka teisest vaatenurgast- näiteks on Ameerika kirjanik Ambrose (Gwinnett) Bierce öelnud, et armastus on ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga. Ju tal oli siis vastavaid kogemusi ning ta leidis oma probleemile ammendava lahenduse. Kindlasti võib armastuse põhitalaks lisaks lõputule usaldusele ja ül...
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsus...
ning samuti toetas ettevõtmist trennikaaslaste olemasolu. Olen endale võetud plaaniga rahul ja ei soovi seda muuta, kuna see sobib minu ajakavaga. 6 Tervisekäitumise muutmise projekt 2. EBATERVISLIKU TOITUMISE ASENDAMINE TERVISLIKUMAGA Eesmärk on hakata toituma raamatu pH IME (Robert young, PhD ja Shelly Redford Young) õpetuse järgi. Soovin seeläbi tasakaalustada oma toitumist ning hoolida oma südametervisest. Oodatavateks takistusteks muutuste teostamisel võivad osutuda: vähene sihikindlus, valmisolek loobuda vanadest harjumustest, rahalised võimalused (nt talvel on roheline köögivili ja oliivõli kallid), toetajaskonna, eeskujude puudumine ning ajapuudus. Tervisliku toitumise väärtustamine on kasvanud nii vanemate kui ka noorte seas, mis on
Kodanikudel puudusid dem. vabadused ja õigused. Julgeolekuorganil oli suur võim. Võim püsis terrori ja hirmu abil. Majandus oli riigistatud. Gulaagid Rigid: Kapit - USA, UK, Prnts, L-Saks, India, Rootsi, Kreeka (peale kodusõda), Itaalia, Hispaania, Portugal (viimased 2 alates 70). Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada. Väliskaubandus. Jaapan - sõjatööstus, täideti tellimusi. Väliskaubandus väga hea. Maareform, enda sõjaline eelarve minimaalne. Tehnoloogia kiire areng! Keskkonna saastasuse vähendamine. Rahvuslikud traditsioonid: Kollektiivsus, vähenõudlikus, töökus ja kuulekus. Saksamaa - Marshalli plaan, USA abi, majandusreform, uus põhiseadus 7. Eesti elu nõukogude võimu ajal ja tänapäeval.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiakt...
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK...........................................................................................................
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA SPORTLIKU VORMI AJASTAMINE Kristjan Port Sportliku vormi ajastamisel võib eristada kolme ajahorisonti. Kestuselt pikim on seotud asjaoluga, et iga indiviidi jaoks esineb elu jooksul konkreetne parima töövõime periood. Selle sünkroniseerimine sportlike ambitsioonidega nõuab pikaajalist planeerimist. Võistluste lähenedes asendub treeningtegevus võistlusteks ettevalmistumisega, mis ongi käesoleva peatüki teema. Ning lõpuks väärib eraldi tähelepanu võistlussooritusele vahetult, kuni umbes 24 tundi eelnev periood, mille jooksul optimeeritakse sportlase füsioloogiline ja psühholoogiline seisund vasta- maks võimalikult hästi konkreetsele olukorrale. Tavaliselt keskendutakse selle käigus psühholoogilisele etteval- mistusele (käsitletud peatüki lõpus) ja toitumisküsimustele (need leiavad käsi...
Holden Caulfield Holden on väga omapärane ja heasüdamlik noormees. Juba algusest peale nägin ma, et tal ei lähe ajaloo tunnis sugugi mitte hästi. Kuid ma ei ütleks, et ta ei ole tark poiss. Ta on väga laisk oma õppimistega ja pole ime, et see on tal siis juba mitmes kool kust ta välja kukub. Ta ei ole veel aru saanud, et tal oleks aeg täiskasvanuks saada ja, et sellega kaasnevad kohustused. Temaga rääkides tundub ta väga mõistva ja toreda inimesena, aga tal pole piisavalt edasipüüdlikkust teadmiste omandamiseks. Tal puuduvad ka elus eesmärgid mille poole pürgida. Loodan, et ta saab oma asjad korda enne, kui on liiga hilja ning mõistab mida tuleb teha hea elu nimel. Mr. Spencer ajaloo õpetaja
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
Karina Selivanova AM15 Miks ma tahan saada ämmaemandaks? Kõik me sünnime, käime lasteaias, koolis ning seejärel seisame valiku ees, kuhu suunas oma eluga läheme. Seda mõjutavad nii sõbrad, perekond, ühiskond, huvialad ning sisemine moraal ja eetikatase. Mõni tahab saada kosmonaudiks, teine tuletõrjujaks, kolmandat paelub müügimehe amet, kuid mina soovin saada ämmaemandaks. Miks? Sellele küsimusele on tegelikult raske vastata, sest vastus peitub üldises maailmavaates. Mulle oli alati huvitav, kuidas toimub lapse sünnituse protsess. Mulle on see alati tundunud maagilisena. Aga ma kunagi ei mõelnud tõsiselt ämmaemanda elukutsele. Minu meelest on ämmaemanda elukutse midagi rohkem, kui lihtsalt sünnitusabi. Ämmaemand on tavaliselt esimene ja peamine kontaktisik naise raseduse ja sünnituse ajal. Samuti ämmaemandal on ka oluline roll varases p...
viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13
Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Inimesed on võtnud omale pangalaene ja liisingud ning need kõik vajavad tasumist. Selleks otsitakse tasuvam töökoht, millega...
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja.
Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus.................................................................................3 Kruuda tunnistas pattu........................................................................................................................... 4 Välismaa..................................................................................................
kus näiteks pärast pikka põuda hakkab vihma kallama või pääseb keegi kriimustusteta õnnetusest, mis oleks võinud lõppeda palju halvemini. Need sündmused on nn. imed, mida inimestel pole võimalik käega katsuda. Samas on meile väiksest saadik õpetatud, et on olemas 7 maailmaimet, näiteks püramiidid ja 13m kõrge Zeusi kuju, mida kumbagi ei olevat inimesed suutnud luua. Kuid üks neist on siiani olemas ja tõestuseks inimkonnale, et ime ei ole midagi väljamõeldut ega pelgalt õnnelik juhus. Minu jaoks ei pea olema ime midagi säravat ja ekstravagantset. Mina olen tagasihoidlik, nagu tüüpiline eestlane ikka ja mulle piisab ka väikestest imedest, nagu näiteks keemia ainetunnis hinne 4, mille olen ma läbi ime kaudu saanud ilma väiksemagi pingutuseta ja kui nüüd aus olla, on antud aine minu jaoks tume maa. Muidugi võivad selle ime taga olla oma salajased nipid, aga eks ime olegi
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus on imeline tunne, mis on antud meile kusagilt ülevalt. See on nagu haldja võlukeppi puudutus, mille pärast selja taha kasvavad tiivad, mis annavad sulle lennuvõimet. Armastus, me nii palju sellest räägime, aga sõnad ei pruugi väljendada kõike, mis meie hinges toimub. Selline tunne nagu armastus võib väljendada ühe sõnaga ja see sõna on ime. Ime, mis on omapärane ja arusaadav ainult kahele inimesele terve maailmas. See mailm on nii suur ning samal ajal väike nagu tikutoos. Tikutoos, mis on imesi täis. Iga tikk on üks ime. Ime, mis on teistele inimestele salajane. Igaüks tahaks seda imet mõista, aga see on võimatu. Võimatu, sest ühelt poolt nii lihtsat mehhanismi nagu toosi on raske avada ilma õige inimeseta. See õige inimene ongi võti, millega võib avada tikutoosi, mis on imesi täis
Kuidas me peaksime elama? "Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline" - nii on öelnud Albert Einstein. Minu soov on elada nii, et kui on käes minu elu viimased päevad ja ma oma elule tagasi vaatan, siis mind valdab tunne, et ma olen oma elu elanud. Ma ei pea midagi kahetsema ja olema kurb, et ma midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame
TAASISESEISVUMISE ETAPID · fosforiidikampaania; · Hirvepargi miiting; · EMS ja ERSP loomine; · loominguliste liitude ühispleenum; · laulev revolutsioon; · iseseisvusdeklaratsioon; · üleminekuperiood; · IME majandusprogramm; · omariikluse taastamine. FOSFORIIDIKAMPAANIA 1987. aasta kevad Rahvas tunnetas esmakordselt ühtekuuluvuse jõudu. HIRVEPARK 23. august 1987 Poliitiline meeleavaldus, kus räägiti esmakordselt Hitleri- Stalini 1939. a. salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumi rahvastele. EMS JA ERSP · 1987.a. lõpus
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid
1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. IME ettepanek - ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati Eestis välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslike majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isemajandamise põhimõtteid ka
..…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti
Teie CV ei pea olema p�hjalik loetelu k�igist kunagi peetud t��kohtadest. See on vahend enda m��miseks t��turul, mille eesm�rk on anda lugejatele kiire, aus ja l��v �levaade Teie oskustest ning sellest, kust tulete ja kuhu l�hete. Kui see aitab Teil leida t��koha, on ta oma �lesande t�itnud. Kui m�tlete, mida kirjutada, teadke - v�hem on rohkem. J�rgnevalt m�ned soovitused, mis aitavad Teil otsustada, mis oleks maksimaalse m�ju saavutamiseks kindlasti vaja lisada. 1. Valige hoolikalt m�rks�nu, et tuua v�lja selgust, teadlikkust ja innukust. Hea �nne korral saab Teie CV tulevase �lemuse 10-sekundilise t�helepanu osaliseks. Suunake tema silmi teadlikult. M�ned l��vad m�rks�nad: kiire kohanemine, anal��siv�ime, koost��, teadmiste rakendamise oskus, arenemisv�ime, algatusv�ime, sihikindlus, veenmisoskus. 2. J�tke v�lja �leliigsed v�i mittemidagi�tlevad s�nad nagu "see", "seal", "on olnud" ja "olin vastutav". N�iteks "korraldasin kontorit...
referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu ⅓ teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatšovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta
· Impeeriumimeelsed ei tahtnud sellega sugugi leppida ja Interliikumine orgunnis poliitilisi miitinguid ja streike. · Kasutati ka sõjaväge ja rünnati nii mõndagi tsiviilobjekti, oli ka inimohvreid, Eesti suudeti verevalamist vältida. · 1991.a märtsis korraldasid Balti riikide juhid referendumi, tulemustest selgus et eelistati iseseisvust. · Referendumi tulemused välistasid ka liidulepingu IME ettepanek. o IME- Isemajandav Eesti. o IME aluseks võib pidada 1987.a septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kalllas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepannek viia kogu eesti täielikule isemajandamisele. o IME sihid: · Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, · üleminek turumajandusele · oma eelarve ja rahasüsteem. · IME leidis ühiskonnas heakskiidu ja pani sellega aluse ulatsulikule majandusreformide kava koostamissele
Faktivigade parandus 1) 1965 - 1865 2) Ei elanud Raikküla mõisas 3) Kirjanik õppis Tallinnas. 4) Tallinna Linnateatrit ei olnus siis veel olemas ning Jaan Kross polnud Vilde noorpõlves veel sündinudki. 5) Vilde esimene jutustus valmis 1883.aastal. 6) Tema loomingu võib jaotada neljaks: nooruspõlves põnevusjutud ja naljalood, II perioodil kriitiline realism, III perioodil psühholoogilised romaanid ning IV perioodil näitekirjandus. 7) 1920.aastast oli Vilde vabakutseline ajakirjanik. 8) Vildet kutsuti Nalja-Vildeks, kuna tema esimese perioodi teosed olid naljaka sisuga. 9) E.Vilde ei käinud New Yorgis, Türgis ja Moskvas. 10) Helsingis toimetas Vilde satiirajakirja ,,Kaak". 11) Juhan Liiv ei olnud Vilde onupoeg. 12) Vilde polnud romantik, vaid realist. 13) Vilde teos ,,Külmale maale" jutustab eesti külaolustikust ja analüüsib kuritegevuse probleeme. Üks mees saadeti Siberisse sooritamata kuritöö eest. 14) ,,Kui...
hakkas Eesti sõjaline edu tõusma. 1919. aastal tuli Eestile appi mujalt riikidest välisabi ning suurenes vabatahtlike sõjaväega liitumine. Välisabi tuli Inglismaalt, Soomest, Rootsist ja Taanist. Kevadeks oli vaenlane Eestist välja aetud. 1919.aasta lõpul Tartus algasid Eesti ja Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimised. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Eesti iseseisvumine ei olnud ime, vaid see oli sõjategevuse loomulik kulgemine. Mitte keegi ei osanud ette aimata, kes oleks võitjaks tulnud, kuid välisabiga suutsid eestlased ikkagi vaenlase üle võida saavutada aga kui see oleks olnud ime, oleks kulgenud kõik hoopis teistmoodi.
päeval, et keegi KGBst ega kusagilt mujalt ei saaks panna selle avaldamisele pidurit. Ja see ilmuski." R. Otsasoni sõnul oli just Riia kohtumine see, mis viis oma raha idee ka maailma avalikkuse ette. Ühiskommünikees forumleeritud seisukohad, dokumendi allakirjutamine ja kiire avalikustamine osutus poliitiliselt väga tugevaks käiguks. 1988. aasta oktoobris avaldas tunnustust toimunud Eestimaa Rahvarinde kongress (Noorte Hääl, 11.10.1988): ,,... IME Probleemnõukogule ja TAMI töörühmale, kes on seadnud sihiks tagada meie rahvale absoluutseid väärtusi: elukvaliteedi tõusu kõigile Eestimaa elanikele, rahvuse säilitamist, rahvuskultuuri arengut, elujõulist majandust kui rahvuse ja kultuuri arengu alust, terviklikku elukeskkonda." 8 3.1 Koru või oma raha Rahaküsimuse probleemid, milles just kaks konseptsiooni oluliselt erinesid
Kuid p õhjalikku murrangut tsentraalses plaani majanduses siiski ei toi munud. Eestis refor miti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli se e, et ametlikust majanduspoliitikast s õltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogram mi. IME aluseks oli 1987. aasta septe mbris ajakirjanduses avaldatud nelja m e h e (Sii m Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti vii misest täielikule ise majandamisele. IME kauge maks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
Praegu minul need kõik puuduvad. Ometi on imed need, mis toovad inimesi usu juurde ning küllap poleks ilma usuta imedesse usku ennastki. Isa Piol, kes 1968. aastal 81-aastaselt suri, olid väidetavalt veritsevad haavad kätel, mis ei paranenud ning sundisid teda mitmeid kordi päevas sidemeid vahetama. Arstid ei osanud nende haavade tekkele seletust leida ning tema järgijad usuvad, et tegu oli stigmaga, st ristilöödud Jeesuse haavade imepärase kordumisega. Taoline religiooniga seonduv ime on minu mõistuse jaoks omastatavam, kui näiteks kellegi pajatatud lood nägemustest või ravivast allikaveest. Küllap oleks aga uskumine Isa Pio imelisusesse veel märksa lihtsam, kui ta paikneks ajaliselt lähemal või kui ma kasvõi läbi videoülesvõtete tema olemusest aimu saaksin. Üleüldse ei tee miski minu jaoks millegi imeks tunnistamist raskemaks, kui ajaline kaugus. Ükskõik millise imetaolise sündmuse reaalajas tajumine on märksa ehedam, kui lood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
