Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus
Tagajärg: keskkonna reostus ja migrantide sissevool. Esimene võit NSV-liidu üle. 2. Hirvepargi demostratsioon. Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus, osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed
liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga Venemaa demorkaatlikud jõud astusid augustipunts vastu välja ja segadus likviteeriti. EMS-Eesti muinsuskaitse selts on 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene Kommunistlikust Parteist sõltumatu erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates . Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. IME- Isemajandav Eesti oli 26. septembril 1987 ajalehes Edasi ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus.
Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust
TAASISESEISVUMISE ETAPID · fosforiidikampaania; · Hirvepargi miiting; · EMS ja ERSP loomine; · loominguliste liitude ühispleenum; · laulev revolutsioon; · iseseisvusdeklaratsioon; · üleminekuperiood; · IME majandusprogramm; · omariikluse taastamine. FOSFORIIDIKAMPAANIA 1987. aasta kevad Rahvas tunnetas esmakordselt ühtekuuluvuse jõudu. HIRVEPARK 23. august 1987 Poliitiline meeleavaldus, kus räägiti esmakordselt Hitleri- Stalini 1939. a
EMS oli demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, tänu millele hakkasid eestlaste rahvuslikud tunded pead tõstma. EMSi eesmärgiks oli: · tagada eesti kultuuri järjepidevus · säilitada rahva ajalooline kokkuhoiutunne · tagada väikerahvale hädavajalik kompaktne kultuurisõbralik elukeskkond Muinsuskaitsjad pöörasid tähelepanu ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, organiseerisid koos ERSP-ga Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Muinsuskaitsjad nõudsid tagasi ajaloolisi kohanimesid, korrastasid kalmistuid, astusid välja murdekeelte ja rahvuslike tavade kaitseks. EMS kuulutas 22. veebruar 1988 välja mälestuste suurkogumise. Muinsuskaitsepäevadel 7. veebruar 1988 toodi esimest korda telesaatesse sinimustvalge lipp Vahur Kersna intervjuus Mati Talvikuga, kuid hiljem kästi see siiski välja monteerida. EMS pooldas omariikluse taastamist
Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995)
lipp taas eestlasre rahvuslipuks.Jätkus ajaloomälu teadvustamine,milles silmapaistvat osa etendas tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988.aasta septembris lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega "Eestimaa laul".Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. Ühiskonna politiseerumine: *1988.a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)-1988 a.augustis loodud esimene Eesti poliitiline erakond.Selle erakonna juhuiks sai teisitimõtleja Lagle Parek.ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. *1988.a oktoober,I Rahvarinde kongress(Rahvakongress)-kongressil võeti vastu suveks valminud liikumise üldprogramm,harta ja resolutsioonid.Lisaks arutati paljusid ühiskonna valuküsimusi,võeti vastu manifest "Kõigile eestimaalastele,kõigile Eesti sõpradele"
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega
Taasiseseisvumine Esimene murrang 1987 fosforiidikampaania-suunatud moskva kava vastu,rajada lääne-virumaale kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide
vidukiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel mral aitasid kaasa rahva htekuuluvustunde kujudamisele. Tallinna vanalinnapevad juuni keskel aga kasvasid le omaprasteks laulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest tantsisid ja laulsid d lbi sinimustvalge lippude lehvides.Sellist rahva ksmeelt kogeti esimest korda. 5. Esimene taasiseseisvunud Eesti erakond( aeg, eesmrk) *1988.aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku sltumatuse Partei(ERSP).Eesmrk-ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. 6. Suvernsusdeklaratsioon (aeg, sisu) * 16. novembril 1988,suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine oli oluline samm, millega veel kord kinnitati liiduvabariigi "seaduste limuslikkust Eesti NSV territooriumil" ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine AEG SÜNDMUS EESMÄRK/SISU 1986/87 Fosforiidikampaania Protestida fosforiidikaevanduste vastu 1987 aug MRP - AEG Avalikustada MRP salaprotokoll 1987 sept IME viia Eesti isemajandamisele 1987 dets EMS Eesti rahva ajaloolise mälu ,,äratamine" 1988 alg ERSP Eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade tähistamine 1988 apr Loominguliste liitude ühispleenum Pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi 1988 apr Eestimaa Rahvarinne toetada perestroikat 1988 apr- Uus ENSV juhtkond. saada eestimeelne juhtkond juuni Karl Vaino -> Vaino Väljas
* allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda:
28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil). Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid: A.Rüütel "Kindel Kodu" 42,67 % L.Meri "Isamaa" 28,77 % R.Taagepera 23,83 % L.Parek ERSP 3,85 % 1. ringis ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50 % häältest. II voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai L.Meri - 59 häält, A.Rüütel sai 31 häält. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai "Isamaa", siis tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine.Võimule tulnud valitsus oli koalitsioonivalitus ("Isamaa", ERSP, Mõõdukad). Peaministriks sai M.Laar. Valitsus oli võimul muutumatul kujul 1994. kevadeni. 1992
avalikult MRP salaprotokollist. · Rahva initsiatiivil loodi Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) · Loodi esimene poliitiline erakond · Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP)- koos EMS organiseeriti Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamine ning mälestati küüditamise ohvreid · Isemajandava Eesti (IME) projekti väljatöötamine Edgar Savisaare, Siim Kallas, Mikk Titma ja Tiit Made.
Stalini sobingu tõeline sisu (Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) IME- Isemajandava eesti majandusprogramm, mille aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Edgar Savisaar, Mikk Titma, Siim Kallas, Tiit Made) ettepaneku kogu Eesti viimis täielikule isemajandamisele. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei RR-Rahvarinne c) Laulev revolutsioon: Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani “Eestimaa laul”- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest d) Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid e) Suveräänsusdeklaratsioon; Balti kett- 16.nov. 1988
tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi kommunistlikus parteis tekis vastuseis parteijuhi Karl Vaino ja teiste liikmete vahel. Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva
vastasid ettepanekule karmi kriitikaga; rahva hulgas leidis see aga suurt poolehoidu. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991). 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegeuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: A) Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus. B) Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas.
19-21.08.1991 augustiputs riigipöördekatse RESK Vanameelsete riigijuhtide ühendus Riikliku erakorralise seisukorra komitee SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus 1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust. Mis võimalusi andis? Iseseisvumisele Tulemused/mõju Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm. ERSP - Eesti rahvusliku sõltumatuse partei EMS Eesti muinsuskaitse selts Poliitilised jõud Eestis Eesti kommunistlik Rahvarinne ERSP Interrinne partei -Et Eesti jääks -Liidulepingu sõlmimine -Täielik sõltumatus -Venelased Eestis Nõukogude Liitu ja -Nägi autonoomsust -Soovisid NL võimu kommunistlikuks. suuremana, kui EKP jätkamist
Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 18. augustil 1989. Nii Res Publica kui Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise
kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV
08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja
tahtnud ja keegi ei tohtinud ka vastupidist väita. Nüüd tänu sõnavabadusele oli Eestlastel võimalus rääkida avalikult sellest, mis tegelikult toimus. Korraldati lauluväljakul mitmeid laulupidusid, kus lauldi Eesti isamaalisi laule, eesotsas Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Neid üritusi nimetati laulvaks revulutsiooniks. Lisaks, lõid eestlaseid Aastal 1988 loodi Eesti-NSV-s esimene kommunistlikust parteist sõltumatu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Selle eesmärk oli Eesti iseseisvumine. 13. aprillil 1988 õeldi välja Rahvarinde loomise idee. Eesti Rahvarinne (RR) loodi samuti Eesti taasiseseisvumiseks, kuid selle ideed polnud nii julged, kui ERSP-l. Rahvarinde loomise idee pärineb Edgar Savisaarelt. Iseseisvuse poole liikusid ka teised riigid, nendehulgas Läti ja Leedu. See ärritas väga NSV-Liitu, kes saatis tanke jms Vilniusesse ja Riiasse, kus said haavata ja hukkusid mitmed inimesed. Augustis 1991 tulid
president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988 Fosforiidikampaania - 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika.
Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp) Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise . 1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS) 1988.a moodustati I poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks sai Lagle Parek EMS ja ERSP-mõlemad pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajaooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasin Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast kujuned 1988.a massiüritus , mida vene võimud takistada ei suutnud.. 1988. a aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, seal pöörati suurt tähelepanu rahvuyskulutuuri olukorrale ning avaldati rahuolematust Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle.
Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu. IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus. Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Lagle Parek – ERSP esimees 1988-1993. Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Arnold Rüütel - Ülemnõukogu presiidiumipresiidiumi esimees. Jaanuarikriis 1991 - tekkis reaalne oht, et Balti riikide vabadusliikumine lämmatatakse sõjaväe ja
Kordamine ajaloo kontrolltööks 22.mai Tuuli Varik Juuni Nn Laulev Revolutsioon EKP esimene peasekretär Karl Vaino asendati Vaino Väljasega August Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP loomine September Massiüritus ,, Eestimaa laul", kus esitati omariikluse nõue 16. november ENSV suveräänsusdeklaratsioon, millega sätestati Eesti seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees 1989 jaanuar Eesti keel sai riigikeeleks 29
kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit. Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga. Nõutakse avalikustamise süvendamist, immigratsiooni tõkestamist, IME
Väljas. 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon.
Väljas. • 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks Interliikumine Eesti iseseisvuse vastane liikumine 1988-1991 Suveräänsusdeklaratsioon 16.nov.1988 vastuvõetud document, millega
IME- oli Eesti taasiseseisvumise algusajal (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest.Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a. ERSP- 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse „Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks”, millele oli alla kirjutanud 14 isikut. ERSP asutamiskongress peeti 20. augustil 1988 väikeses Kesk-Eesti asulas Pilistveres. Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna eesmärgiks seati okupeeritud ja annekteeritud Eesti iseseisvuse taastamine
Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. ERSP-Eesti Rahvuslike Sõltumatuse Partei, 1988. Rahvarinne - rahvaliikumine perestroika toetuseks 1988. interliikumine-rahvaliikumin, mille inimesed pidasid eestit nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks 1988. suveräänsusdekl-dekl, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 16.11.1988. Eesti kongress, esindusorgan, kus arutati omariikluse küsimust. üleminekuperiood-periood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.
luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. elulugu üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992. aastal raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid. Ilmamaa peatoimetaja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. 1992-93 vabade kunstide professor TÜ-s Allikad http://lib.werro.ee/index
23. augustil toimus Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus MRP-AEG eestvedamisel. 2. Ühiskonna politiseerumine Olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel etendas Hirvepargi miiting. Esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon loodi 1987. aasta lõpul Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algus toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele
NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) Augustiputs-Riigipöördekatse 19 august 1991 Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardamine Samtrevolutsioon-- vägivallatu võimuvahetus Tsehhosslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel Sametlahutus-1992 Tsehhoslovakkia rahumeelne jagamine kaheks iseseisvaks rigiks- Tsehhi Vabariigiks ja Slovakkia Vabariik. ERSP-esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei RR-Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Eestimaa laul-Lauluväljakul korraldatud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Suveräänsusdeklaratsioon-16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987.aastal loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Kongress rahva esindusorgan Balti kett 23.augustil 1989 toimunud enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi pealinna
Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988
Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes.Kuuesajal kilomeetril ligi kaht miljonit käsikäes seisvat inimest ühendanud aktsioon oli Guinnessi rekordite raamatus kuni 2004. aastaniinterrinne- i Eestis aastatel 1988 1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alatesERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Erakond tegutses aastatel 1988 1995.Eesti Kongress oli Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, 1990. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam
16. juunil vabastati EKP senine esimene sekretär Karl Vaino oma kohalt ja asendati Moskva poolt Ladina- Ameerikast diplomaatiliselt töölt kiirkorras tagasi kutsutud Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada pingeid Eesti ühiskonnas ja rahvaliikumist maha rahustada. Kujunesid erinevad poliitilised suunad 1988.aastaks olid Eestis välja kujunenud selged poliitilised suunad: * Rahvuslaste esindajaks oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga, samuti Eesti Muinsuskaitse Liit (EMS). Nende sihiks oli täielik omariikluse taastamine. * Mõõdukamaid vaateid esindas Rahvarinne, kes pidas ainukeseks mõistlikuks lahenduseks suhetes Moskvaga liidulepingut. * Impeeriumimeelsed jõud koondusid Interliikumise (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) ridadesse. Need organisatsioonid pidasid Eestit NSV Liidu lahutamatuks osaks. Muudatused ühiskonnas
Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. a-l Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele • 23.08.1987-Tlna Hirvepargi meeleavaldus (MRP-AEG korraldas) • 1987. a lõpp-loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) • 1988-moodustati esimene poolitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) • 1988. a aprill-toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. • 1988. aprilli keskel-esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinna Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. • 1998
12) IME Isemajandav Eesti, majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus. 13) EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. 14) ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine. 15) Rahvarinne kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. 16) ENSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16
Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16. november 1988- Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algas NSV Liidu lagunemine. 1989 Jaanuar 1989- võeti vastu keeleseadus. 24. veebruar 1989- 1)24 veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, 2)Pika Hermani torni heisatakse sinimustvalge lipp. 3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis
juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused. Suveräänsusdeklaratsioon
Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. Kuigi oli imperiumi meelsete jõudude vast liikumine (INTERLIIKUMINE) suur, suutsid eestlased koos VÄINO
Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike valitud esindus propaganda Üleminekuperiood- 30.märts 1990.a. Kommunismi kukutamine
vastane ning tema ütles, et NSVL pole tähtsust. Fosforiidikampaania 1987, rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. MRP AEG 1987, ühendus mis seadis oma eesmärgiks MRP salajase lisaprotokolli avalikustamise. Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987 lõpus, massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamise ja rahva ajaloolise mälu taastamise. ERSP 1988, esimene poliitiline erakond kommunistliku partei kõrval, aitas kaasa rahva ajaloolise mälu taastamisele. Rahvarinne 1988 apr, massiühendus, mis loodi Edgar Savisaare eest vedamisel, ning mille eesmärgiks oli perestroikat toetada. Eesti kongress organisatsioon, mille eesmärk on taastada Eesti iseseisvus. IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise
annaabi.ee 
