TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
INDIA Pikka aega kuulus India Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. Pärast I MS-i jätkas India pikka aega iseseisvusvõitlust, mida juhtis Iindia Rahvakongress. 1930 algas Indias nn. Kodanikuallumatuse kampaania( ei ostetud inglise kaupa, loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest). India iseseisvusvõitlust juhtis Mahatama Gandhi, ta rakendas vägivallatuid võitlusmeetodeid nt. Näljastreik. Iseseisvusliikumine oli üks peamisi tegureid, mis sundis Inglismaa India iseseisvumisega leppima. II MS-i lõppu 1947 aastas otsustas Inglismaa valitsus jaotada India usupõhjal kaheks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks
· Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu. · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1918-ndal
Tallinnas Tartu Rahu Rahulepingu allakirjutamine Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust Eesti Vabariik pärast iseseisvumist (1922a.) Eesti Vabariigi sünd (1917) 1. märts Tallinnas üldstreik 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks 23. mai Maapäeva valimised 2.juuli Tallinnas "Estonias" Maa-asemike kongress ehk rahvakongress 29.september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa Eesti Vabariigi sünd (1917) 27. oktoober võtsid võimu enda kätte 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks Eesti Vabariigi sünd 1918 jaanuar Asutava Kogu valimised 19.veebruar Maanõukogu juhatus kiitis heaks
30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised. 18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. 1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku. Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid 2. juuli esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). 3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas. Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks 20.–21. juuli Maavalitsuse. 29. september – Sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. 8. oktoober 27. oktoober Bolševikud tagandasid Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermanguvalitsuse komissari Jaan Poska ja võtsid võimu enda kätte. 1
juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 19171918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Rahvuskongress, enamluse taandumine, Eestimaa nõukogude täitevkomitee, munitsipaalvalimised: Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). Eestimaa nõukogude täitevkomitee- 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste, Eestimaal viibinud Venemaa sõjaväeosade ja Balti laevastiku sõjaväelaste,
Vastavalt jaotati ka ametikohad maavalitsuse moodustamine. Maanõukogu valis omakorda Maavalitsuse, mille esimeheks sai Jaan Raaat demokraatide blokist. Maavalistsus hakkas koosnema mitmetest osakondadest, mida võib pidada tulevaste ministeeriumide eelkäijateks. See oli ka omamoodi Eesti esimene rahvuslik valitsus. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Estonia seltsimajas Üleeestiline Rahvaasemike Kongress ehk Rahvakongress, mille kokkukutsujaks oli Tlna Eesti Seltside Liit. 2 küsimust: kas I etapp ikka oli seaduspärane, kas tuleks korraldada uued valimised?; kas tunnistada Jaan Poska võimu ülemkomissarina või valida uus. Toimumise ajaks mõlemad küsimused pm lahendatud. Kohal olid valdadest valitud valijamehed, linnavolikogude esindajad ning nõukogude esindajad. Kongress pm palju kära, aga tulemust ei olnud Rahvuskongress, 2. ja 4 juunil Estonia seltsimajas
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
