Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taani kuningriik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taanis, rahvastik, taanil, turism, nafta, eksport, linnastumine, metallurgia, kergetööstus, sjaelland, pinnamood, maavarasid, taanile, suremus, põllumajandusel, keemiatööstus, lego, raudtee, kuningriik, üldandmed, paiknemine, soolis, metsamajandus, metsatööstus, energiamajandus, masinaehitus, autotransport, raudteetransport, õhutransportFirmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-vanuseline koosseis 16 Energeetika 17 Energia tootmine 18 Põllumajandus 19 Majanduslikud eeldused 20 Põllumajanduse spetsialiseerumine 21 Põllumajandustoodete eksport 22 Metsandus 23 Metallurgia ja masinaehitus 24 Kergetööstus 25 Transport 26 Turism 27 Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark)
B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7
ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on kesk ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. 4 Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv 42 km2. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane,
Riigi poliitiline juht on peaminister. Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades. 2 Majandus Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikuim ja oluliseim majandusharu. Haritavat maad on 62% territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres
Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest
saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani meenutab suitsetavat meest. Taani geograafilised koordinaadid on 54°29' N, 09°42' E. Kopenhageni koordinaadid on 55'48N, 012'16E. Kopenhageni kaugus minu kodukohast on 1040 km. Taani ajasoon on GMT, st meil on 2 tunnine ajavahe. Taanis kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on kehtiv suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikides. Taanis ei esine maavärinaid, vulkaanipurskeid . Praegu kasutusel olevad veevarud asuvad kahes vettkandvas kihis, mis paiknevad ülemises/keskmises ja keskmises/alamas
......................................................... Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.
.............................................................. 2 Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed .............................................................................................................................4 1.1 Pindala...............................................................................................................................4 1.2 Rahvastik ..........................................................................................................................4 1.3 Haldusjaotus .....................................................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2. Esmasektor..........................................................................
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................
.....................................................................................11 3.1 Rahvaarvu muutumine............................................................................................................ 11 3.2 Rahvastiku paiknemine........................................................................................................... 12 3.3 Soolis-vanuseline koosseis.................................................................................................... 13 3.4 Linnastumine........................................................................................................................... 14 4. ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................15 5. PÕLLUMAJANDUS......................................................................................................18 5.1 Looduslikud eeldused..........................................................................................................
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
säilitada suuri varusid. Euroopa riigid on suhteliselt tihedalt asustatud, enamus inimestest elavad linnas. Maavarad on mitmekesised ehhki enamus on hetkeseisuga otsakorral. Rohkem leidub neid vaid ääremaadel, kus kaevandamis- ja transporditingimused on raskemad ja kulutused suuremad. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Samuti saab välja tuua nullilähedase loomuliku iibe. 4 Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA Euroopa Majanduspiirkond, EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvastik Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia
· Lindt&Sprüngli (sokolaad) · Glencore (tarbekaup ja tooraine) · Logitech (erinevad arvutikaubad) · Sandoz (ravimid) · Novartis (ravimid) Logitech Victorinox Sandoz Nestlé Rolex Swatch Group Novartis Omega SA Lindt&Sprüngli Rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Sveitsis elab 7,6 miljonit inimest. Selle põhjal võib Sveitsi liigitada keskmiste, kuid pindalalt pigem väikeste riikide hulka. 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. 1960-2003 suurenes rahvaarv 2 007 900 inimese võrra, valdavalt sisserände tõttu.
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses
Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10% Keskmine eluiga naistel on 78 aastat ning meestel 71 aastat
...............................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism............................................................................................................................. 14 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad................................................................................. 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................
ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etioopia lähim kaugus minu koduasulast on umbes 4854 km. 2. Rahvastik 2.1 Rahvaarv Etioopias elab 2008. aasta seisuga 82 544 838 inimest. Tegemist on keskmise suuruse riigiga. 2.2 Rahvaarvu muutus Alates aastast 1953, esimesed viisteist aastat tõusis rahvaarv vaikselt tuli juurde paar miljonit elanikku iga viieaastase tsükli jooksul. Järgmised kakskümmned aastat oli tõus 3-5 miljonit inimest iga viie aasta jooksul. Sealt edasi hakkas rahvaarv massiliselt kasvama. 1988-
Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. 1.Jaanuaril 1995 liitus Norra ka WTO-ga. • WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon • ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon • EEA- Euroopa Majanduspiirkond • EFTA-Euroopa Ühenduse deklaratsioon • Shengeni leping • NATO • OECD-Majanduskoostöö • Arengu Organisatsioon 5 • UNICEF 9. Rahvastik Inimeste arv Norras: 5 051 275 (1.01.2013) Oma rahvaarvu poolest on ta keskmine riik. Alla 15- aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Meeste ja naiste keskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Selle Riigi rahvastik ei vanane, püramiid on suhteliselt ühtlane. Meeste ja naiste keskmine eluiga on suhteliselt kõrge ja tasakaalus. Riigis on sündimus suurem, kui suremus. Ja sündimus on viimastel aastatel olnud
Turismi arengueelised Hiinas on omapärane kultuur ja väga palju ajaloolisi vaatamisväärsusi. 3. Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam? Kõige rohkem külastatakse Suurt Hiina müüri, Keelatud Linna ja Taevatemplit. 4. Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Eesti turismifirmad pakuvad reise põhiliselt Hiina idaosa suurematesse linnadesse. 5. Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? Turism moodustab 0.76% sisemajanduse kogutoodangust. 11
..............................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad......................................................................................................6 1.2 Rahvusvahelised organisatsioonid.................................................................................... 7 1.3 Rahvusvahelised firmad....................................................................................................8 2 Rahvastik.................................................................................................................................9 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine............................................................................................9 2.2 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................10 2.3 Soolis- ja vanuseline koosseis...............................................................................
Rootsis elab aasta 2008 Veebruari seisuga 9 192 088 inimest. See on suurriik. Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km kohta. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee- energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju.
............................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik..............................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus........................................................
provider, mobile phone operator, internet service provider. Electrolux The Electrolux Group is a Swedish manufacturer of home and professional appliances that claims it sells more than 40 million products to customers in 150 countries annually. Electrolux products include refrigerators, dishwashers, washing machines, vacuum cleaners and cookers sold under brand names like Electrolux, AEG-Electrolux, Zanussi, Eureka and Frigidaire. Electrolux also makes Kenmore Appliances for Sears. Rahvastik. 1.) Rootsis elab aasta 2008 Veebruari seisuga 9 192 088 inimest. See on suurriik. 2.) Rahvaarvu muutumine: 1950: 7 042 000 1960: 7 498 000 1970: 8 081 000 1980: 8 318 000 1990: 8 591 000 2000: 8 883 000 2004: 9 000 000 2005: 9 048 000 2008: 9 192 088 Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 2004 2005 2006 2007 2008
20. sajandil oli põhiline energiaallikas kivisüsi, mis jättis pärast kasutamist palju ebavajalikke ja kahjulikke jääkprodukte. Energiajaotus: · Transport 35.63% (33.00% 1990-l aastal) · Majapidamised 30.23% (27.70% 1990-l aastal) · Tööstused 21.17% (26.27% 1990-l aastal) · Teenused 12.91% (13.03% 1990-l aastal) Suurbritannia suurte kivisöevarude tõttu ning Põhjamere nafta ja gaasivarude tõttu suudab ta endale energiat toota ise, samas jääb üle ka veel ekspordiks. Suurim elektrienergia tootmiseks kasutatav aine on gaas, seejärel kivisüsi. Suur osa elektrienergiast toodetakse ka tuumaelektrijaamades, mis aga mõjutab veekogusid ja seal elavaid organisme. Energiat toodetakse samuti ka hüdroelektrijaamades, ja õlist. Energiatootmine: · Gaas 39.93% (0.05% 1990-l aastal) · Kivisüsi 33.08% (67.22% 1990-l aastal)
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest. Loodusvarasid on loetletud allpool: Kuld Rauamaak Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit 4 | Page Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800
........................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus............................................................................................................lk 7 Põllumajandus................................................................................................................lk 7 Metjamajandus ja metsatööstus......................................................................................lk 8 Tööstus.........
Teised mullad ei ole enamasti piisavalt sobivad põllumajanduseks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSES Probleemid: kapitali puudujääk 76% tööealisest elanikkonnast tegeleb põllumajandusega Valdavalt ekstensiivne, kuid üleminek intensiivsele PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE Rohkem spetsialiseerunud taimekasvatusele Peamised põllukultuurid: riis(5mln tonni), suhkruroog(2,93 mln tonni), mais(2,55 mln tonni), nisu(1,8 mln tonni) Loomakasvatusharu: vesipühvel EKSPORT Eksport: riis, mais, nisu, suhkruroog, kartul ja tubakas; vaibad, riided ja nahast tooted Maailma esimeste seas vaipade, kangatoodetega ja vürtsidega. KESKKONNAPROBLEEMID Metsade vähenemine põllumaade arvelt Väetiste kasutamine METSAD 25,4% riigi pindalast on mets Suurimad metsatüübid on mägimetsad, parasvöötme metsad, lähistroopilised metsad, troopilised metsad. Metsakompleks pole eriti arenenud Olemasolevad puiduvarud on muutumas ebapiisavaks TÖÖSTUSE ARENG
1970 aastal oli Tsiilis 11% ja 1991 aastal 7% rahvastikust kirjaoskamatu. Autode arv 1000 inimese kohta on 100- 250. 5. Millisesse riikide rühma kuulub oma arengutasemelt? Tsiili kuulub kõrge inimarengu tasemega maade hulka. 2001. aastal on Tsiili arengutasemelt maailmas 39. kohal. 6. Millisesse looduslik-kultuurilisse regiooni kuulub? Tsiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni. II RAHVASTIK 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Tsiilis elab 1995. aasta andmetel 14 161 000 inimest. Kas tegemist on suure, keskmise või väikeriigiga? Tegemist on keskmise riigiga. 2. Iseloomusta rahvastiku paiknemist Rahvastik paikneb kõige tihedamalt Tsiili keskosas Santiago ümbruses. Tsiili põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem. Tsiili lõunaosas aga on rahvastiku tihedus väga väike.
ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust.Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Sotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal. · Maavarad: kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips kaoliin, maagaas (Põhjameres), nafta (Põhjameres), tina (Cornwalli poolsaarel) · Veestik: Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch 3 Ness) ja Cumberlandis (Lake District)
annaabi.ee 
