Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Taani kuningriik - sarnased materjalid

stus, llumajandus, taanis, rahvastik, taanil, turism, nafta, eksport, nemere, lego, imalik, taanile, maavarasid, linnastumine, raudtee, sjaelland, pinnamood, suremus, metallurgia, autotransport, alternatiiv, udnud, soolis, ikelaste, sureb, eluaasta, tasane, alusp, metsamajandus, raudteetransport, lubjakivi, belt, energiamajandus, autonoomia, ikese
thumbnail
28
odt

Taani Kuningriik, refereering

Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-vanuseline koosseis 16 Energeetika 17 Energia tootmine 18 Põllumajandus 19 Majanduslikud eeldused 20 Põllumajanduse spetsialiseerumine 21 Põllumajandustoodete eksport 22 Metsandus 23 Metallurgia ja masinaehitus 24 Kergetööstus 25 Transport 26 Turism 27 Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark)

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Taani Kuningriik

Riigi poliitiline juht on peaminister. Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades. 2 Majandus Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikuim ja oluliseim majandusharu. Haritavat maad on 62% territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Taani Kuningriik

saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani meenutab suitsetavat meest. Taani geograafilised koordinaadid on 54°29' N, 09°42' E. Kopenhageni koordinaadid on 55'48N, 012'16E. Kopenhageni kaugus minu kodukohast on 1040 km. Taani ajasoon on GMT, st meil on 2 tunnine ajavahe. Taanis kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on kehtiv suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikides. Taanis ei esine maavärinaid, vulkaanipurskeid . Praegu kasutusel olevad veevarud asuvad kahes vettkandvas kihis, mis paiknevad ülemises/keskmises ja keskmises/alamas

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Rootsi kuningriik

Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp

Geograafia
81 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Norra Kuningriik

KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultu

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Taani Kuningriik

Taani Kuningriik Rahvusvaheline turundus Tallinn 2010 SISUKORD 1. Majanduskeskkond..................................................................................................................3 1.1. Pindala..............................................................................................................................3 1.2. Rahvastik..........................................................................................................................3 1.3. Haldusjaotus.....................................................................................................................4 2. poliitiline keskkond.................................................................................................................5 2.1. Riigipea....................................................................................

Turundus
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Taani - referaat

B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Norra

4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Rootsi

Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Norra analüüs

Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. 1.Jaanuaril 1995 liitus Norra ka WTO-ga. • WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon • ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon • EEA- Euroopa Majanduspiirkond • EFTA-Euroopa Ühenduse deklaratsioon • Shengeni leping • NATO • OECD-Majanduskoostöö • Arengu Organisatsioon 5 • UNICEF 9. Rahvastik Inimeste arv Norras: 5 051 275 (1.01.2013) Oma rahvaarvu poolest on ta keskmine riik. Alla 15- aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Meeste ja naiste keskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Selle Riigi rahvastik ei vanane, püramiid on suhteliselt ühtlane. Meeste ja naiste keskmine eluiga on suhteliselt kõrge ja tasakaalus. Riigis on sündimus suurem, kui suremus. Ja sündimus on viimastel aastatel olnud

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Uurimustöö: Norra Kuningriik

......................................................18 5.1 Looduslikud eeldused............................................................................................................. 19 5.2 Majanduslikud eeldused......................................................................................................... 19 5.3 Spetsialiseerumine.................................................................................................................. 20 5.4 Põllumajandus saaduste eksport...........................................................................................20 5.5 Keskkonna probleemid........................................................................................................... 20 6. METSAMAJANDUS.....................................................................................................21 7. TÖÖSTUSE ARENG ................................................................................................................................

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

....................................................................................165-168 Kergetööstus...................................................................................................................169 Teenundus.......................................................................................................................170 Transport.........................................................................................................................171 Import ja eksport..........................................................................................................172-174 Turism..........................................................................................................................175-193 Kokkuvõte......................................................................................................................194 Lisad..................................................................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid probleeme. 4. Eksport 5. Tootmine 7. Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Taani kokkuvõte

ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on kesk ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. 4 Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv 42 km2. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane,

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel

Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

GATT). WTO ei ole GATT-i igusjärglane. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel. http://www.nlib.ee/1620?class=document&action=print&print=1§ion=1620 Rahvastik Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu rahvastikust on inglased, suuremate vähemusrahvaste hulka kuuluvad sotlased (5,2 miljonit), iirlased (1,4 miljonit), alsterlased (1,0 miljonit) uelslased (900 000) ja gaelid (90 000).

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
17
odt

NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS

säilitada suuri varusid. Euroopa riigid on suhteliselt tihedalt asustatud, enamus inimestest elavad linnas. Maavarad on mitmekesised ehhki enamus on hetkeseisuga otsakorral. Rohkem leidub neid vaid ääremaadel, kus kaevandamis- ja transporditingimused on raskemad ja kulutused suuremad. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Samuti saab välja tuua nullilähedase loomuliku iibe. 4 Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Taani

Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Riikide uurimustöö: Norra

seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra- Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahääletuse alusel. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. 1970ndatel võeti kasutusele nafta. See on riigi jõukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Norra on heaoluriik. Esimeses maailmasõjas jäi Norra neutraalseks, kuid Norra laevaehitus etendas sõjas suurt osa. Ka Teises maailmasõjas kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra.Aastal 1972 tühistas rahvahääletus Euroopa Ühendusega liitumise lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. 5. Riigi arengutase SKT 1 el. kohta USD 59500 USD elaniku kohta

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Rootsi

provider, mobile phone operator, internet service provider. Electrolux The Electrolux Group is a Swedish manufacturer of home and professional appliances that claims it sells more than 40 million products to customers in 150 countries annually. Electrolux products include refrigerators, dishwashers, washing machines, vacuum cleaners and cookers sold under brand names like Electrolux, AEG-Electrolux, Zanussi, Eureka and Frigidaire. Electrolux also makes Kenmore Appliances for Sears. Rahvastik. 1.) Rootsis elab aasta 2008 Veebruari seisuga 9 192 088 inimest. See on suurriik. 2.) Rahvaarvu muutumine: 1950: 7 042 000 1960: 7 498 000 1970: 8 081 000 1980: 8 318 000 1990: 8 591 000 2000: 8 883 000 2004: 9 000 000 2005: 9 048 000 2008: 9 192 088 Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 2004 2005 2006 2007 2008

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. KALANDUS. Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija. ENERGEETIKA. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Referaat geograafiast: Taani

......................................................... Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geograafia eksam 2017

rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest. Parim süvaveekerkeala näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja merekeskkonda. Maailmamere kaitseks on rakendatud seaduseid, mis peaksid piirama jäätmete tekkimist, keelama prügi ja kemikaalide suunamise vette. 8. Rannikuprotsessid lausk- ja järskrannikutel

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi. ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. Rahvastik ja asutus Sündimuse ja suremuse vahe arenenud riikides ja arengumaades. · Naiste seisund ühiskonnas - arenenud riikides sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, soovitakse pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre lapsi vähe.

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Referaat - Bangladesh (Majandus, keskkond, turism, transport)

tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. · Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. · Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. 5. Rahvastik Bangladeshi rahvaarv ulatub praeguseks üle 160 miljoni inimese. (Bangladeshis on 87% moslemite kõrval 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste). Rahvaarvu poolest on see suurriik, kuna omab pingereas kaheksandat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Bangladeshis pole lastepiirangut nagu Hiinas ja seetõttu on iga naise kohta umbes 3 last. Suur rahvastiku iive 1,9% ning 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ­ ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ­ ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5.1

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Hispaania uurimustöö

tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad. Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso, Dali ja Miroga 20. sajandil. Hispaania flamenkomuusikat ja -tantsu imetletakse kogu maailmas, Cervantese romaan Don Quijote on Euroopa kaasaegse kirjanduse teetähiseks. Hispaania filmirezissöörid Pedro Almodóvar, Alejandro Amenábar ja Luis Buñuel on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saksamaa - referaat

vanuses 25-64 on 83 protsenti. Elanikkonnast 92% moodustavad sakslased, umbes 2% türklased ja 6% muud välismaalased. Linnaelanikke: 88 % 0-14 vanuseid - 13.7% 15-64 vanuseid - 66.1% 65 ja vanemad - 20.3% Suurimad linnad. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja eksporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad

Geograafia
113 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Serbia ja Montenegro

heitgaasidega(Belgradi ümbruses ja teistes indrustriaallinnades),jõe vete saastumine heitvetega. Osaleb järgmistes organisatsioonides: ABEDA,BIS,CEL,CE,EBRD,FAO,G-9,G-77,IAEA,IBRD,ICAO,ICC,ICCt,ICFTU, IDA,ICRM, IFAD,IFC,IFRCS,IHO,ILO,IMF,IMO,Interpol,IOC,IOM,ISO,ITU,NAM,OAS,OPCW,OSCE,P CA,UN,UNCTAD,UNESCO,UNHCR,UNIDO,UNMISET,UPU,WCL,WCO,WHO,WIPO,WM O,WtoO,WTrO 4 V Rahvastik Rahvaarv on Serbias ja Montenegros 10 655 774 inimest(aasta 2003 andmete kohaselt.) 5.1 Soolis-vanuseline struktuur Vanus Protsent Meessoost in. arv Naissoost in. arv 0-14 aastased 19,3% 1 062 625 990 071 15-64 aastased 65,4% 3 442 543 3 548 058 64<... aastased 15,3% 696 716 935 761 Keskmine inimese eluiga on Serbia ja Montenegros üldiselt 36,2 aastat, seejuures

Geograafia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun