Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taadusfilosoofia tunnitöö: teaduseliigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
niimoodi, teadused, ühesugused, liigiks, effektiivseltväära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla? on tüüpiline filosoofiline küsimus, sest käib inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka
..................................3 Töö eesmärk.........................................................................................................3 Materjalide hindav kirjeldus..............................................................................3 Mis ja miks on teadus?.......................................................................4 Teaduste arenemine..........................................................................................4 Teadused uuemal ajal.......................................................................................4 Mis on loodusteadus?..........................................................................5 Kustkohast said loodusteadused alguse ?........................................................5 Loodusteadused keskajal...................................................................................5 Tähtsamad loodusteadused..................................................
Teaduste traditsiooniline liigitus. Kasutatakse viiendklassifikatsiooni, kus teadusrühmadena tuuakse välja sotsiaal e. Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust. Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia, etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED TEADUSED TEADUSED Loogika kogemustel matemaatika põhinev
See võib aga viia neid veelgi halvemasse seisu. Antud teema on valitud kuna autor tunneb huvi, miks inimesed usuvad väidetavatesse teadustesse, millel ei ole loogilist teaduslikku põhjendust. Autor soovib, et inimesed ei satuks kergemeelselt pettuste ohvriks kuna järjest rohkem usutakse kõikvõimalikke ennustusi, sensitiive ja muud sarnast. Antud teema käsitlusega üritatakse vahet teha reaalsel teadusel ja libateadusel. Antud töös püstitatud probleemid: 1.Kas uuritavad teadused on libateadused või mitte? 2.Kas uuritavate teaduste poolt püstitatud väited on tõesed? Hüpotees: 1.Uuritavad teadused ei ole teadused vaid libateadused. 2.Uuritavad teadused ei suuda garanteerida esitatud väidete õigsust. 4 1 Pseudoteadustest Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu
ka nimetust metaphysica generalis. Kuid, nagu osutatud, kavandab Kant antud teoses täiesti uut tüüpi metafüüsika loomist. Viimane erineks senistest metafüüsilistest õpetustest eelkõige oma tunnetusobjekti poolest – kõrgeima olevuse ja hingesurematuse asemel peaks see esmalt järele mõtlema hoopis teistsuguse teema üle. Sellest tuleb juttu edaspidi, kõigepealt vaatleme aga erinevaid tunnetusallikaid, millest võib lähtuda teaduslik tunnetus. Tunnetusallikate järgi jaotuvad teadused aprioorseteks ja aposterioorseteks. Aprioorne on selline tunnetus, mis on tingimatult sõltumatu igasugusest kogemusest, järelikult pärineb üksnes puhtast arust või puhtast mõistusest. Aposterioorne teadmine pärineb kogemusest. Puhtaks nimetab Kant sellist aprioorset teadmist, millele ei ole lisandunud mitte midagi aposterioorset. Seda on oluline silmas pidada, kuna aprioorseid teadmisi saab rakendada ka selleks, et kogemust süstematiseerida
on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi 7 Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit. 8 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid 9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Õige vastus on: Kõik varesed on hallid. Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kantile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates (Füüsika filosoofilised alused)
on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi 7 Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit. 8 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid 9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Õige vastus on: Kõik varesed on hallid. Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kantile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates (Füüsika filosoofilised alused)
teadmised on „laenatud teadmised“. Milliseid teadmisi võib nimetada „laenatud teadmisteks“? Õendus kasutab teiste teadusalade teadmisi väga mitmel viisil. Näiteks annab psühholoogia teadus õdedele aluse paremini mõista inimeste käitumist nii stressisituatsioonis kui ka stressiga toimetulemisel. Õed ei loo uut teadmist ega arenda selliseid teadusi nagu füsioloogia, arstiteadus, farmakoloogia ja infektsiooni kontroll, mis ometi on õendusabiga väga tihedalt seotud teadused ja sisalduvad õdede praktilises tegevuses. Õenduse ajalooline areng annab seletuse teadmiste baasi kujunemisele ja „laenatud „ teadmiste kasutamisele. Kaasaegne organiseeritud õendus ei ole kuigi pika ajalooga. Hoolitsemine kui selline mis oli suunatud juba inimeksistentsi algusest vastsündinutele, imikutele, haigetele, eakatele on inimühiskonna ajaloos eksisteerinud aastatuhandeid Perekondades hooldasid ja põetasid perekondade naissoost liikmed lapsi ja haigestunud
J. Rousseau Filosoofia ajaloo punkar. Filo rajaneb tunnetel, emotsioonidel, tung kõik ümber rajada, raevukalt. Tõestab, et teaduse ja kunstide areng on viinud inimese moraalse riknemiseni. Enne teadust ja kultuuri oli inimene lihtne ja loomulik. Meil küll saavutused ja mugavused, aga pole enam väärtusi. Kõik on muutunud üksluiseks ja isikupäratuks ning inimesest on saanud ori kultuurile, mis varjab meie ehtsat isiksust. Mida arenenum on kultuur, seda madalam on inimese vaim. Erinevad teadused saavad alguse inimeste pahedest nt astronoomia pettus, geomeetria omamisiha, filosoofid kahjuks mitte ainult laisad, vaid ka lobisejad, kes õõnestavad väärtusi oma kahtlustega, röövivad inimestelt, mis on püha. Luksus tegelikult hukutab nt rikub maitse: kunstnikud teevad töid, mis tooks neile rohkem sisse, mitte, mida tahaks. Kui kirjutatakse raamatuid, ei küsita, kas eetiliselt head, vaid kirjutatakse kutsuvalt ükskõik millest, peaasi, et hästi kirjutatud
Loobutakse selliste probleemide uurimisest nagu: kuidas tekkis maailm?, milleks tekkis maailm?, sest neile ei saa kogemusele tuginedes vastust anda.Mainitud kolme staadiumi ei läbi inimmõistus mitte kõigis valdkondades üheaegselt. Comte'i arvates seletavad inimesed (XIX sajandil) sotsiaalseid nähtusi ikka veel teoloogiliselt ja metafüüsiliselt, kuid nt astronoomia ja füüsika on jõudnud juba positiivse staadiumini. Ta klassifitseeris teadused järgmiselt:Matemaatika (siia kuuluvad aritmeetika, geomeetria ja mehaanika), Astronoomia, Füüsika, Keemia, Bioloogia, Sotsiaalne füüsika (sotsioloogia)Selles teaduste klassifikatsioonis avalduvad kolm seaduspärasust: Esiteks, iga järgnev teadus on keerukam eelnevast ning tugineb eelnevale. Astronoomia nt pole võimalik ilma matemaatikata jne.Teiseks, nimekiri algab kõige abstraktsema teadusega ja lõpeb kõige konkreetsemaga.Kolmandaks,
Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest mitte? · Mõtlemisvõime ainult inimesele omane · kahel jalal kõndimine ei ole olemuslik · aistingud inimesel ja loomal ühine · paljunemine inimesel ja loomal ühine Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et · teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. · teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus · teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? · Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu tegevpõhjuse kaudu
virtuaalreaalsus ). See tähendab seda, et virtuaalreaalsusel on kolm erinevat vormi, kuid oma olemuselt on need kõik samasugused. 3 2 Fotograafiline Universum Ilma nägemismeeleta ei oleks astronoomia teadus võimalik toimida. Astronoomia kasutab nägemismeele kaudu tulevat informatsiooni rohkem kui teised teadused kokku. Valgus, mis tuleb kaugetelt tähtedelt, on astronoomidele sama oluline kui fossiilileiud paleontoloogidele või kivimi- proovid geoloogidele. Kauged taevakehad on meile paraku füüsiliselt kättesaamatud. Nende kohta hangitakse teadmisi just tähtedelt tuleva valguse kaudu. Kauge taevakeha heleduse, kuju, asukoha ja värvi kaudu saab teada tema kohta teavet. Pilvitul öösel on taevas värvitu ja paistab taevalaotuses tuhanded valged tähed
selle põhiolemust; praktiline- on seotud inimese tegevuse ja hoiakutega; poeetiline kui ta tegeleb kas kunstiliste või tehniliste oskuste uurimise, omandamise ning õpetamisega. Teoreetiline filosoofia omakorda jagub kolmeks ainealaks füüsikaks, matemaatikaks ja metafüüsikaks või teoloogiaks. Praktilises filosoofias leiavad käsitlemist esmajoones eetika ja poliitika kui praktilise eluhoiakuga tegelevad teadused. Poeetiliste või ,, tehniliste" teaduste osas ei leidu küllaldaselt materjale, et otsustada Aristotelese seisukohtade üle: ainult oletada võib, et peale luule ja muusika siia võisid kuuluda ka retoorika ja osalt võib-olla ka poliitika kuivõrd see tegeles rahva või riigi juhtimise kunstiga. Väljaspool kõiki neid teadusi asub aga Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav teadus loogika, mida ta ise mitte ilma sisulise õigustuseta nimetab
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
mõtlev mina.Mõeldes selle peale, et mõtlen- ainuke asi, milleks ei ole vaja kasutada oma meeli. Tajuda seda oma sees. Intuitiivne maailm. Meie mõtlemisel puudub igasugune kontakt välismaailmaga aju anumas(grain in a jar) see mida me kujutame põrismaailmana, seda päriselt ei ole. See ka 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest? religioonidest? Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama? Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada
Ühelt poolt veel positivism (teadus on ühtne ja see teaduslik ühtsus väljendub teadusliku meetodi ühtsuses). Proovitakse leida kesktee positivismi ja metafüüsika vahel. Windelband: transtsendentaalne aksioloogiline subjekt, subjekt konstreerib meetodi; ja teaduslik objekt (ühine kantiaanlik lähenemine, teaduslik objekt alles luuakse; see pole valmis kujul ette antud). Objekt ehitub ülesse subjektiivse ehitamise käigus. Dilthey: subjekt (empiiriliselt uuritav) käsitleb inimkonda; teadused inimkonna kohta (esimene samm) – seda tuleb aga täpsustada. Windelbandi ja Dilthey eristus subjekti osas? Transtsendentaalne argument: empiiriliselt tõendatatav argument. Tingimused ise ei ole vahetult tuvastatavad. Vastama eksamil: kuidas ta jõuab teadusliku objektini, mis on see teaduslik maailm, mida ajaloolased uurivad ning mida kujutavad endast vaimuteadused? Mis on loodusteadused? Eripärad? On antud loetelu teadustest (lk 72). Filosoofia legitimatsiooni strateegia on sama, mis
jälle hägustunud, ilmselt fookuse kaldumisega teadmiste tootmiselt teadmiste esitlemisele. Samas peaks enne taasesitelmist eksisteerima ka mingi olevik. Kuigi esmapilgul absoluutne ja dialektiline objektiivsus paistavad teineteisele vastanduvat, võib leida nende vahel ka sümbioosi – abs obj on kui dial. Obj erijuht –teatud teadja subjekti konstrueerimine. 4. protsessline tähendus – impersonaalne uurimine, absoluutne ja distsiplinaarne objektiivsus saavutatakse niimoodi. Moto võib olla inimkätega puutumatu. Objektiivsus kui standardiseering – reeglistik vähendamaks subjektiivsust, pakkudes alternatiivi isiklikule hinnangule. STANDARDISEERIMINE Objektiivsusest subjektiivsuseni Kuhn jt – relatiivsus Absoluutne objektiivsus püüab subjektiivsus välja tõrjuda, niisamuti protsessiline objektiivsus. !!! Distsiplinaarne objektiivsus püüab allutada subjektiivsust grupi arvamustele. Subjektiivsus on aga dialektilise objektiivsuse aluskivi.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Ühed on targemad seepärast, et targemate hinged olid ideedemaailmas kauem, rumalatel aga vähem. Seda tunneb ära sellest, et targa inimese hing on kergem, ta suudab lennata, tiivustada, tõusta taeva poole. Teadmiste väljatoomiseks on vaja meeldetuletamist ehk anamneesi (õppimist) ja ka õpetaja abi. Aristoteles 5 Tema andis esimese teaduste jaotuse jagades need kolmeks: teoreetilised teadused loodusteadused, filosoofia praktilised teadused poliitika loomingulised teadused luule, muusika. Teda peetakse ka loogika rajajaks. Töötas välja süllogistika põhimõtted ehk järelduste tegemise põhimõtted. Ta pidas loogikat mitte teaduseks vaid abivahendiks. Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete k
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
teadus; ükski neist etappidest ei ole kestnud üle kahe sajandi. Kogu kõrgemale Aristotelese õpetusest. Tõsi on, et õppija peab uskuma, ülejäänud aeg on olnud teaduste arengu jaoks ebasoodne. kuid samas rõhutab Bacon, et midagi selgeks õppinuna tuleb Teine põhjus on see, et teadused on olnud kogu aeg lahus juhinduda isiklikust arusaamisest. Õpilased peavad õpetajaid loodusfilosoofiast, aga just viimast tuleks Baconi arvates pidada uskuma, kuid ei pea oma mõistust nende orjaks muutma. teaduste emaks; teadused ei suuda ilma loodusfilosoofiata areneda, sest just see kujutab endast teadusi toitvat juurestikku. Kas teadmised aitavad meil alati positiivseid tulemusi saavutada?
Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika) 3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida.
Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel. Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne Võrdlev psühholoogia loomade ja inimeste arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist. Kõiki psühholoogiaharusid võib nende praktilise rakenduse järgi jagada kaheks liigiks: teoreetiline psühholoogia ja rakenduspsühholoogia. Kui teoreetilise psühholoogia ülesandeks on välja töötada teooria ja kindlaks teha üldised seaduspärasused, siis rakenduspsühholoogia tegeleb nende üldiste seisukohtade praktilise rakendamisega ühel või teisel elualal (tööpsühholoogia, meditsiinipsühholoogia, kosmosepsühholoogia) Parapsühholoogia uurib tunnetamist väljaspool meeleelundeid ja füüsikaliste protsesside otsest psüühilist mõjutamist
teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine. Kant’l on normatiivne teaduse mõiste – kriteeriumitele vastamine, et pidada teaduseks. Teaduse definitsioon Kant’i järgi (tunnuste kogum): peab vastama kolmele tingimusele – apodektiline(tõestatud, tõstatus), süstemaatilisus(teadmiste kogum üles ehitatud süstemaatilisest), objektiivsus(kätkeb endas kolme tunnust:universaalsus, paratamatus(fikseerima nähtuse paratamatuse), objekti omamine(puhtalt formaalsed teadused, mis loovad loogiliselt mittevasturääkivaid väidetesüsteeme, aga objekti omamine üheks kriteeriumiks). Teoses ei esita kõiki koos, aga ajapikku raamatus. Mõtte liigub eriti objektiivsuse tunnuse suhtes. Teadus on objektiivne teadmine sellises tähenduses (referaadis defineerida sõna „teadus“). Küsimus: kas ja kuidas selline teadus üldse võimalik on? Ennem küsis, kas on võimalik; nüüd küsib, kas/kuidas on võimalik. Kas küsimus on positiivselt vastatud ja edasi saab küsida,
vabastada igasuguste "metafüüsiliste haiguste" eest. Selleks, oli nende arvates vaja leida metfüüsiliste vigade kolle, olles reaalses kognitiivses protsessis, ja siis "puhastada" teaduslikud teadmised kõigist söödaallikatest. Oma töös tuginesid "teise positivismi" esindajad siis väga noore ja ambitsioonika teaduse saavutustele kui "positiivsele" teadusele inimmõistusest ja psühholoogiast. Kriitilise programmi raames nad pakkusid välja, et filosoofia ja teadused ei põhine kogemusel ja "spontaansed mõtted" katkestud väiteid, et ei kehti tõena, hästi korraldatud, positivistlikus teaduses, jagasid nad nõuandeid kaotada ning kõrvaldada need katkelised mõtted, et nende arvates oleks võimalik eraldada teadus metafüüsilisest spekulatsioonist ja kõrvaldada võimalus "metafüüsikale". Filosoofia roll koondas selle juures võimalike teaduslike teadmiste korrastatuse ja esitades neid kasutajasõbraliku süsteemina
Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 17. Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv
hinges olemas ja õpetaja ülesandeks on suunavate küsimustega need hingest välja tuua nö välja sünnitada. · määratluse otsimine (defineerimine) teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses määratleda ehk defineerida mõisteid. Kui ei oska defineerida mingit mõistet, siis ei tohi ka, et me seda teame. Näeme, et Sokrates on teadmiste suhtes väga maksimalist, erandiks on matemaatika teadused. · induktsioon vaja definitsiooni koostamisel, st oskust teha üksikute näidete põhjal üldistust. Algul tuleb koostada definitsiooni mustand, siis tuleb seda kritiseerida, heita kõrvale need näited, mis sinna kõrvale ei sobi ja lõpuks peame saama adekvaatse definitsiooni. Platon (427 347) ,,Pidusöök". Kerge lugeda, väga poeetiline. Indrek Meos ,,Antiikfilosoofia" tuleb leida üles
Igal ideemaailma objektil puudub vorm. Ideemaailmas ei ole halba. Kui asi on inetu, siis on ilu temas lihtsalt vähe esindatud. Arguse puhul on vaprust vähe esindatud. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik 5 eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil
tõesuse kohta. 15. Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? Vajadus mõõtmiste järele tuleneb asjaolust, et vaatleja ei või täielikult usaldada oma meeleelundeid. Eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi. Tõeline loodusteadus algab mõõtmistest. Kõik ei pruugi mõista mõõtu ühtemoodi, selleks on vaja ühesuguseid mõõteseaduseid. Erinevad mõõtjad peavad kokku leppima ühesugused mõõtühikud. ebakorrektse mõõtmise alusel esitatud pretensioon on õigustühine! (nt kiiruse mõõtmine) Iga mõõteriista iseloomustab tema skaalale või passi märgitud piirviga, mida tuleb mõõtmistel kindlasti arvestada. Mõõtevahendite ja mõõteriistade omadused võivad ajas muutuda. Seetõttu tuleb õiguslikku aspekti omavatel mõõtmistel kasutatavaid mõõtevahendeid ja mõõteriistu perioodiliselt taadelda. 16. Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia?
-) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3. Mida ma võin loota? (religiooni küsimus) ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene
säilitamaks organismi terviklikkust muutuvas keskkonnas. (Toomela enda väljamõeldis). Mina on minu tunded, minu meeleolud, minu väärtused ja hoiakud, minu mõtted ja kõik muu taoline. Psüühika määratlus on lühidalt sõnastatav ka nii Mina on minu kogemused. Psüühikaid võib olla erinevaid. Individuaalne kogemus: Kui kogemused oleksid vaid liigiomased, nagu taimedel, siis oleksid kõigi indiviidide kogemused ühesugused ja "mina" on sel juhul sama mis "meie". Just minu isiklik kogemus teeb minu erinevaks meiest: Individuaalsus sünnib koos isikliku kogemusega. See on iseloom. Kogemused käivad keskkonna kohta. Psüühika ilma keskkonnata ei ole võimalik. Keskkond: Kogemused on keskkonna kohta; seega Mina määrab Minu kogetud keskkonnad. Mõtleme mis oleks Mina, kui poleks ühtegi keskkonnakogemust? Ema hääle eristamine võib olla esimene psüühiline akt. See võib olla bioloogiline mehhanism.
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olem
annaabi.ee 
