= µ See näitaja iseloomustab süsteemi koormatust, tähendab 10/60= 1/6=0,166(6) Süsteem pole koormatud, see tähendab, et kui juhtub ka rohkem kliente olema ruumis, siis saavad nad õigeaegselt teenindatud. Tõenäosus, et kliendil tuleb leti ääres teenindamist oodata on 0,166(6). See on päris väike tõenäosus ning seetõttu on teada, et teist klienditeenindajat pole mõtet palgata. P0 = 1 - Tõenäosus, et teenindajal on tööseisak: 1-0,166(6)= 0,833(3) On päris suur tõenäosus, et vahel pole teenindajal kassa juures midagi teha, see tähendab on tekkinud tööseisak. Selleks, et teenindaja saaks siiski head palka on talle tööseisaku ajaks määratud saali korrashoiu töö. Riiulitel olev kaup peab olema korralikult kokkupandud. Kogu poe üldilme peab olema korrashoitud. Tõenäosused n kliendi olemasolu kohta teenindussüsteemis(kaupluse leti juures) on alljärgnevas tabelis:
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud
Streik on tulemuslikuim töötüli lahendusviis. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel.
Edasi võib võtta veel 19.00-21.00, kui inimesi peaks jälle vähem käima. 4.1 = keskmiselt 25 klienti tunnis = kassapidaja teenindab keskmiselt 30 klienti tunnis S = 1 kanalite arv, mis töötavad < *S tingimus, et järjekord ei läheks lõpmatuks, st 25<30, tingimus on täidetud. t= 1 tund ehk 60 minutit Teenindussüsteemi koormatuse näitaja, ehk võimalus, et klient peab ootama p=25/30=0.833 Tõenäosus, et valitseb tööseisak P0 =1-0.833=0.167 Tõenäosus Tellimuste arv P=0.833(astmes n)* teenindussüsteemis 0.167 1 0,139 2 0,116 3 0,097 4 0,080 5 0,067 6 0,056 7 0,046 Teenindussüsteemis olevate tellimuste keskmine arv L=25/(30-25)=5 teenindatavat Järjekorra keskmine pikkus Lq= L-p => 5-0.833=4
eristada, näiteks öine aeg 23.00- 03.00, hommikune aeg 10.00-12.00, lõunane aeg 12.00-15.00 jne. 4 = keskmiselt 15 klienti tunnis = teenindaja teenindab keskmiselt 20 klienti tunnis S = 1 kanalite arv, mis töötavad < *S tingimus, et järjekord ei läheks lõpmatuks, st 15<20. Tingimus on täidetud. t= 1 tund ehk 60 minutit P tõenäosus, et klient peaks ootama. P=15/20=0,75 P0 - tõenäosus, et valitseb tööseisak. P0=1-0,75=0,25 Tellimuste arv Tõenäosus P=0,75(astmes n)* 0,25 teenindussüsteemis 1 0,19 2 0,14 3 0,11 4 0,08 5 0,06 6 0,04 Teenindussüsteemis olevate tellimuste keskmine arv: L=15/(20-15)=3 teenindatavat Järjekorra keskmine pikkus: Lq= L-p => 3-0,75=2,25 teenindatavat
Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud
Monopol- tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte või ettevõtete ühendus Ametiühingud- Ühe valdkonna tööliste ühendused oma huvide kaitseks suhtes tööandjatega Kapitalism- majanduslik korraldus, mis põhineb ettevõtjate eraomandil (kapitalil), tööstuslikul tootmisel, palgatööjõul ja turumajandusel. Kapital- tootmise rajamiseks ja käigushoidmiseks vajalik vara Aktsiaselts- ettevõte, mille põhikapitali moodustavad osanike ehk aktsionäride sissemaksed Streik- tööseisak Turumajandus-majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse-pakkumise vahekorra tulemusena Masinalõhkujad e ludiiddid.- Tööstusrevolutsiooni käigus oskuskäsitöö vajaduse vähinemisel tööta jäänud töölised kes asusid ründama riidevabrikuid ja sepavasaratega lõhkuma uusi masinaid.
Protsessipõhine juhtimine Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine eeldab organisatsiooni struktuuri ümberkujundamist protsess- struktuuriks, mida teoorias tavaliselt nimetatakse maatriksstruktuuriks. Organisatsiooni protsess-struktuur Funktsioonid Protsessid Funktsioonid + Protsessid = Maatriks Protsesside seire ja mõõtmine Olulisemad ja enamlevinumad seirevaldkonnad ja mõõtmised organisatsioonil: kaod (ressursside kasut. efektiivsus, praak, tööseisak) tootlikkus (toote valmistamise protsess ja kättetoimetamise aeg, müügimaht töötaja kohta, pakendikulu toote ühiku kohta jm) turustamine (turuosa, tehingukulud, jm) toimingutele kuluv aeg (lao rotatsioon, toote kohaletoimetamise aeg jm) kvaliteet (defektsete toodete hulk, protsessi stabiilsus) tarbija rahulolu (klientide arvu muutus, kaebuste arv) paindlikkus (logistika muutused) keskkonnajuhtimine (energia, vee kulu vähenemine tooteühiku kohta,
maksejõuetuse 53.Projekt - tegevuste kogum ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks 54.Personal - organisatsiooni liikmed 55.Positsioneerimine- mingi asja asukoha kindlaks tegemine 56.Raha on üldine seaduslik maksevahend. 57.Reklaam- võte mille abil otsitakse tarbijaid 58.Ressursid- vahendid, mida kasutatakse hüvitiste valmistamiseks 59.Segmentimine- turu jagamine vajadustelt omadustelt või käitumistelt 60.Streik - tööseisak, et mõjutada juhtkonda nõustuma töötajate nõudmistega 61.Suhtekorraldus- organisatsiooni kommunikatsioon kogu ülejäänud maailmaga: sihtgruppide, partnerite, avalikkuse, kaasrahastajate, sponsorite ja mis tahes teiste osapooltega 62.Tooted- materiaalsed hüvisega, mida ettevõtted valmistavad 63.Tulumaks- inimeste (juriidiliste ja füüsiliste?) sissetulekult võetav maks 64.Turg- ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem 65
Tellimused Järjekord Kassa 2 Täidetud tellimused Teenindussüsteemi koormatuse näitaja, ehk võimalus, et klient peab ootama: p=25/40=0.625 Teenindamisel olevate tellimuste keskmine arv: p'=25/20=1,25 Tõenäosus, et süsteemil on n tellimust: ((p')n/n!)*P0 , kui 0<= n<=S Pn =[ ((p')n/S!Sn-5)*P0 , kui n>=S Tõenäosus, et valitseb tööseisak (nt. kui n=5) P0 =1/3,150431315=0,317416855 (=1-p=0.375) Järjekorra tekkimise tõenäosus: P(n>=S)=0,661285114 Järjekorra keskmine pikkus Lq= 1,102141858 =L-p=1,042 Teenindussüsteemis olevate tellimuste keskmine arv Ls= 2,352141858 =25/(40-25)=1,67 Teenindussüsteemis oleku keskmine aeg Ws= 0.094085674 ehk umbes 5,6 min =1,67/25+1/20=0,1168 ehk umbes 7 min Järjekorras ootamise keskmine aeg Wq= 0,044085674 ehk umbes 2,6 min =1,67/25=0,0668 ehk umbes 4 min
56. Raha – ametlik maksevahend, müntide ja rahatähtede kujul. 57. Reklaam – toodete, teenuste avalik tutvustamine tarbijate ligimeelitamiseks. 58. Ressursid – toote keskmine töömaht, varud, tagavarad, majanduslikud vahendid. 59. Segmentimine – (turu) jagamine väiksemateks osadeks, et rohkem tundma õppida kliendi vajadusi, ja kasutada paremini ettevõtte ressurssi. 60. Streik – töötajate korraldatud tööseisak. Rahulolematus palga või töötingimuste osas. 61. Suhtekorraldus – inimese, organ. , asutuse või ettevõte suhete korraldus avalikusega, eesmärgiks mõjutada selle mainet ja kajastust. 62. Tooted – väljalase, millelt tahetakse teenida tulu. 63. Tulumaks – füüsilise isiku ja ettevõttete sissetulekult võetav maks. (20%.) 64. Turg – üldnimi, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. Hüvesid vahetavad vastastikku. 65
kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine. 58. Ressursid - kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. 59. Segmentimine - turu jaotamine erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja marketingiprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed ühendatakse rühmadesse (turusegmentidesse). 60. Streik - töötajate korraldatud tööseisak. 61. Suhtekorraldus - juhtimisfunktsioon, mis rajab ja hoiab vastastikku kasulikke suhteid organisatsiooni ja nende sihtgruppide vahel, millest sõltub organisatsiooni edu või läbikukkumine. 62. Tooted - üks turunduse põhimõistetest. Inimesed rahuldavad oma vajadusi ja soove toodete abil. Sellest lähtudes mõistetakse turunduses tootena kõike, mida võib pakkuda kellelegi tema vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Tarbijate vajadust võib rahuldada ese, teenus või info. 63
Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus töölepingu lõpetada.Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada. Kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, loetakse ta katse sooritanuks ja tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult teistel seaduses ettenähtud alustel. 12. TOOTMISHÄDAVAJADUS JA TÖÖSEISAK Tööseisak on töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
saabumist korpused(ülemine alla ja alumine ülesse). 2…3 nädala pärast antakse pesa laiendamiseks 3. korpus, kus on ülesehitatud ja kunstkärjed. Neljanda korpuse lisamisel asetatakse 3. kõige alla, sellele 1., siis uus kunstkärgedega täidetud korpus ja kõige peale endine teine korpus. (enne oli 1-2-3, pärast 3-1-4-2) Perede paljundamine Loomulik sülemlemine Toimub mai lõpus või juuni alguses. Sülemlemise tunnused: Intensiivne lesekannude ehitamine ja lesehaudme areng; tööseisak; rohkete emakuppude ehitamine; lõpeb ehitustegevus tarus ja 10…15 päeva enne sülemlemist võivad töömesilased lennuava närida. Puudused: ei saa rajada plaanilist mesilasperede paljundamist; toodang langeb; suur aja kulu sülemi püüdmisel ja kätte saamisel; kahju lahkunud perede arvel; segab tõuaretustööd ja raskendab mesilasema vanuse kindlaks tegemist. Sülemlemistungi tekkimise põhjused: hooldajaid on rohkem, kui neid keda toita.
Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. Ressursid - Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Segmentimine - Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Streik - Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Suhtekorraldus - Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. Suhtekorralduse sünonüümid on avalikkussuhted, mis on toortõlge ingliskeelsest terminist public relations(lühendina PR), ja avalike suhete korraldus
25.Mõised Demograafia- uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist Iive- millegi muutumine Tolerantsus- sallivus teistsuguste väljanägemise, käitumise või mõtteviisi suhtes Plagiaat- loomevargus Konsensus- otsus ei tekita vastuväiteid üheski osapooles Kompromiss- otsus, mille puhul osapooled peavad tegema järelandmisi Immigrant- sisserändaja Lõiming- ühest kultuurist inimesed sulanduvad teise kultuuuriga Streik- seaduslik tööseisak Tuludeklaratsioon- riik soovib saada ülevaate tulusaajatest ning kas makse on tasutud nii nagu peab Inflatsioon- raha väärtuse langemine 12
(3) Üleviimine teisele tööle käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel on lubatud ükskõik millisele tööle samas asulas mitte kauemaks kui üheks kuuks, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. (4) Teisel tööl makstakse töötajale tasu tehtud töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.§ 66. Ajutine üleviimine teisele tööle tööseisaku korral (1) Tööseisak on töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. (2) Tööseisaku ajaks on tööandjal õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust.
rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise pinnal tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle. Kollektiivse töötüli lahendamise korra näeb ette Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ja kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus. 8.1 Streik Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate vahel. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte
on üldjuhul tegemist tervisliku seisundi halvenemisega (nt. Rasedus, haigestumine). Nendel puhkudel on hüvitamine erinev. Ravikindlustusseadusega makstakse tavalise haigestumise korral 60 kal.päeva, raseduse puhul üleviimise lõpuni. Kui pole võimalik üle viia, siis RKS.-i kohaselt makstakse töötajale 80% palgast 60kal.päeva, rasedale ajutise töö lõpuni 100 %. *Tööandja algatusel võib üle viia vaid ajutiselt ja asula piires. a) Tootmis hädavajadus tootmisavarii, õnnetus, tööseisak, vara hävimine jne. Ükskõik millisele tööle 1 kuuks (aastas üleviimiste arv ei ole piiratud). Töötajale tuleb säilitada keskmine palk. b) Tööseisak võib üle viia kogu tööseisaku ajaks. Hüvitamisel arvestatakse, kas töötaja on seisakus süüdi. Kui ei siis keskm.palk, kui ja, siis väljateenitud palk. c) KOV otsuse alusel Max 1 kuu, tavaliselt loodusõnnetuse esinemisel (nt. Päästeametnikud), säilitatakse keskmine palk.
saavutamisena.Töötaja huve pole rikutud, ta esitas kirjaliku avalduseja tööleping lõpetati, poolte kokkuleppe kui töölepingu öõpetamise alusega ei kaasne mingeid ebameeldivusi. Kui töölepingu lõpetamisest teadasaamisest on möödunud üle ühe kuu avalduse või hagi esiaise päevaks, siis kohaldab kohus aegumit üldises korras. TÖÖLEPINGU MUUTMINE Tööseisaku korral on tööandjal õigus töötaja üle viia teisele tööle kogu tööseisaku ajaks. Tööseisak võib olla tingitud töötaja süüst või asjaoludest, mida ei saa lugeda töötaja süüks. Kui töötaja oli süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse talle uuel tööl palka vastavalt tehtud tööle. Kui töötaja ei olnud süüdi tööseisaku tekkimises, tagatakse talle endise töö järgse keskmise palga saamine ( palgavahe maksmine), kui ta uuel tööl täidab tööülesandeid ( töönorme). Tööülesannete ( töönormide) mittetäitmisel ilma töötaja süüta tagatakse talle
· Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise · Miks on kodanikuühendused ühiskonnale vajalikud: - Suurendab kodanikualgatust ja ühtekuuluvustunnet. Nt kampaania Teeme ära - Hoiavad ühiskonna mitmekesisust, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid, ühiskonnagrupid · Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat: - Streik ehk tööseisak nõudes majanduslikke nõudmisi - Allkirjade kogumine Ühiskonna kihistus · Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet · Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad
territooriumi suurus ● Demograafilised alused: tegevusvaldkond, ettevõtte suurus, ettevõtte elutsükkel, ettevõtte finantsnäitajad, ettevõtte töötajate arv ● Operatsioonilised alused: organisatsiooni tüüp, juhtimisstruktuur, töötajate võimekus ● Käitumislikud alused: ostja tüüp, ostumudelid, ostuviisid, toote kasutamine 60. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud.
tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe puudumisel loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat. Kokku tuleb leppida töötasu maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab), T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. TA-l on kohustus maksta töötasu ka siis - kui T viibib koolitusel; TA ei kindlusta töötajat tööga (tööseisak); T esindab töötajaid; T ei saa isiklikel põhjustel tööd teha (§38) 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud 7) tööaeg. Täistööaeg, kui töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Kui summeeritud tööaeg, siis arvestusperiood ja tööaja teatavaks tegemise tingimused. 8) töö tegemise koht 9) puhkuse kestus 10) etteteatamistähtajad töölepingu ülesütlemiseks v etteteatamistähtaja määramise alused
Kui töötaja viiakse üle tööle väljaspoole töölepingus kindlaksmääratud asulat (tööpiirkonda) on tegemist töötaja üleviimisega teise paikkonda. Üleviimine teise paikkonda on võimslik üksnes poolte kokkuleppel, sest töötäitmise koht on töölepingu üks kohustuslike tingimusi. 2) Üleviimine teisele tööle: Töötaja üleviimine teisele tööle võib toimida kas poolte kokkuleppel või ühe poole nõudel. 1. Tööandja algatusel: 1.1 Riigi või omavalitsus organi otsus. 1.2 Tööseisak. 1.3 Tootmishäda vajadus. 2. Töötaja algatusel: 2.1 Alatiseks (tervislikel põhjustel). 2.2 Ajutiselt (tervislikud põhjused rasedad) Üleviimine poolte kokkuleppel: Poolte kokkuleppel on lubatud üleviimine teisele tööle (teise paikkonda nii alaliselt kui ka ajutiselt. Poolte kokkuleppel võib üleviimisekorral maksta töötajale hüvitist. Alatiseks üleviimisel kui alagatus tuleb tööandjalt on tööandja kohustatud
palgata puhkus poolte kokkuleppel vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsendaja puhkus, täiendav palgata puhkus vabahariduskoolitus (Täiskasvanute Koolituse Seadus) töölt kõrvaldamine (distsiplinaarkaristusena) haiguspäevad (Ravikindlustusseadus) doonoripäevad · töö eritingimustes: valveaeg - osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks Tööseisak- töötaja süül tekkinud seisaku eest tasu ei maksta, muudel juhtudel makstakse tasu mitte vähem kui töölepingus kokku lepitud palgamäär töötamine öisel ajal -lisatasu ei saa olla väiksem kui 20% tunnitariifist Ületunnitöö s.o. töötamine üle kokku lepitud tööajanormi Ületunnitöö - makstakse lisatasu vähemalt 50% palgamäärast või poolte kokkuleppel võib hüvitada ka vaba aja andmisega
kollektiivlepinguga määratav palgatase on ilmselt ……………… kui tööturu tasakaalupalk: palju kõrgem 202. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn kahjuliku valiku mõju seetõttu, et: soodustab parimate töötajate firmasse töölejäämist 203. Tööturu passiivsete meetmete alla ei kuulu: ettevõtluse stimuleerimine 204. Ettevõtte ajutine sulgemine omaniku poolt (ettevõtte administratsiooni tööseisak) on: lokaut 205. Kui töö kaotanute määr on 0,02 ja töö leidnute määr on 0,08 ning hetke töötuse määr on 0,10, siis töötuse määr on …………………….. võrreldes tasakaalumääraga: allpool Hindeline test Arina 206. Aktiivsed tööturu meetmed on: toetused tööandjatele, tööturu organisatsiooni täiustamine, uute töökohtade loomine 207
proportsionaalselt siduvusaja lõpuni, v.a. juhul kui TA on oluliselt lepingut rikkunud. Hüvitamiskohustus hõlmab kõiki tööandja tehtud kulutusi, sealhulgas koolituskuludelt makstud makse. Koolituskulude hüvitamise kokkulepet ei saa sõlmida alaealisega. Koolituskulude täpsemat määratlust TLS ei sisalda ning see jääb poolte kokkuleppeks § 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel Endine mõiste tööseisak TA peab maksma keskmist töötasu (§36) juhul kui T on töövõimeline ja valmis töö tegemiseks kuid TA ei ole andnud tööd ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut TA on viivitanud töö vastuvõtmisega § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel Töötasu tuleb maksta ka aja eest, kui töötaja täidab hädavajaduse korral muid ülesandeid, s.t mitte neid, mis tulenevad lepingust või esindab töötajaid
juuli paiksustsensusega); esimesed teated Interliikumise organiseeritud streikide kohta. NSVL ÜN kiitis IME heaks ja andis võimaluse peatada Eestis nende NSV Liidu 27. juuli seaduste toime, mis võivad takistada IME elluviimist. ENSV ÜN-i istungjärk jätkus: 194 poolthäälega kiideti heaks kohalike nõukogude 9. august valimise seadus. Protestiks uue valimisseaduse vastu organiseeriti u 20 Tallinna ettevõttes tööseisak; 10. august bussijuhtidele toodi abi teistest Eesti linnadest. 19. august Streigid olid peatatud. MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett „Balti tee” 23. august Tallinnast Vilniuseni (üle 600 km, 2 mln inimest). 27. august NLKP KK ähvardav avaldus „Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides". 15. NSV Liidu interliikujate solidaarsusmarss jõudis Tallinna. september
ERAND kui üleviimiseks ei ole vaja T nõusolekut · §65 tootmishädavajadus so tööandja jaoks erakorraline olukord (loodusõnnetus, tootmisavarii, õnnetusjuhtum, tööandja vara riknemise või hävinemise oht vms) kus tal on vaja töötajaid ümber paigutada või üle viia. Ka ajutiselt äraoleva töötaja asendamine. Üleviimine ei või kesta kauem kui 1 kuu ja tasustatakse tehtud töö järgi, kuid mitte vähem kui keskmine palk eelmisel töökohal. · §66 tööseisak so töö seiskumine kas organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste või vääramatu jõu tõttu. Töötaja ei saa teha tööd (nt elektrikatkestus). Töötasu sõltub sellest, kas töötaja on süüdi või mitte tööseisaku tekkimises: kui süüdi, siis makstakse tehtud töö järgi (parem mitte üle viia), kui pole süüdi, tehtud töö, kuid mitte vähem kui keskmine eelmine palk.
kohas kindlustamaks, et töövahendid on paigaldatud õigesti ja toimivad nõuetekohaselt. 2. Tööandja tagab, et siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele vastavad pädevad isikud kontrollivad töövahendeid, mida mõjutavad tingimused, mis neid kahjustavad ja millega võib kaasneda ohtlik olukord: -- regulaarselt ja vajaduse korral katsetavad neid, -- erandkorras juhul, kui erandlikud asjaolud nagu ümberseadistamine, õnnetused, loodusnähtused või pikaleveninud tööseisak võivad töövahendite turvalisust ohustada, et tagada tervishoiu- ja ohutustingimuste täitmine ning töövahendite kahjustuste õigeaegne avastamine ja parandamine. 3. Kontrollitulemused tuleb registreerida ja need peavad olema asjaomaste asutuste käsutuses. Kontrollitulemusi tuleb säilitada piisava aja jooksul. Kui töövahendid asuvad väljaspool ettevõtet, peab nendega kaasas olema tõendusmaterjal kontrolli toimumise kohta. 4. Liikmesriigid määravad kontrollide toimumise tingimused.
34. Noorukite (teismeliste) miinimumpalga alandamine toob suure tõenäosusega kaasa: suurendab kvalifitseerimata täiskasvanute töötust 35. Üks efektiivse palga teooriatest väidab, et firmad maksavad kõrgemat palka seepärast, et: töötajate tööpanuse keskmine kvaliteet tõuseb 36. Reaalpalga jäikus: takistab töö nõudlust ja pakkumist saavutama tasakaaluseisundit 37. Ettevõtte ajutine sulgemine omaniku poolt (ettevõtte administratsiooni tööseisak) on: lokaut 38. Kaks riiki, kus kollektiivlepinguga haaratud töötajate arv on kõige suurem, on Prantsusmaa, Austria 39. Kaks riiki, kus kollektiivlepinguga haaratud töötajate arv on kõige väiksem, on: Jaapan, USA 40. Sektoraalsete nihete selgitus võiks olla järgmine: Inimeste maitsete ja eelistuste muutumine toob endaga kaasa muutused hüviste nõudluses, mille tulemusena peab muutuma tootmine, mis omakorda põhjustab muutusi tööjõu
majeure) tõttu. Vääramata jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vabandavateks asjaoludeks ei ole võlgniku majandusriisiko valdkonda kuuluvad asjaolud, nt laenu mittesaamine, elektrikatkestus, tööseisak, tegevusloa peatumine jm. Vastutus kohustuse rikkumise eest seondub süü mõistega, sest seaduses ja lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata täitmine.
võimekus ning ametikohale esitatavad nõuded. Hinnatakse, kas töölõiku on võimalik katta osakonna sees tööde ümberjagamise läbi või ametikohtadel vastutuse muutmise/lisamisega vms. Paindlikkust ja efektiivsust on võimalik saavutada järgnevate tegevuste abil: · teatud perioodil ületunnitöö lubamine (jälgi seadust!) · praktikantide rakendamine kõrgperioodil · personali rentimine · koostöölepingute alusel teiste ettevõtete töötajate kasutamine kui neil on tööseisak · teenuste sisseost · töövõtu- ja käsunduslepingute kasutamine teatud tööde tegemiseks · töötajate multifunktsionaalsuse arendamine · rotatsioon · projektipõhised tööd · tööajakorraldus · tööjõu voolavuse kaudu personali arvu reguleerimine vältimaks koondamisi · tööviljakuse suurendamine, kvaliteedi tõstmise, pädevuse tõstmise ja vilumuse kaudu 102
annaabi.ee 
