Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013).
kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
Kasutatakse Reagan'i valitsusaja iseloomustamiseks USA toetab avalikult kõiki kommunismivastaseid liikumisi kogu maailmas. USA abistas Afganistani mässulisi Välispoliitika Nõudis "rahu läbi tugevuse" Eesmärgiks NSV Liidu vallutuspüüdluste ohjeldamine Suhete parandamine NSV Liiduga 1987 a külastas Gorbatsov Reaganit USAs, kus kirjutati alla lepingule, mis kutsus hävitama kõiki keskmise tegevusraadiusega maapealse baseerumisega USA ja NSVL tuumarelvi. "Tähesõdade programm" Strateegiline kaitseinitsiatiiv Eesmärgiks vastase rakettide hävitamine enne nende kohalejõudmist, seda nii maalt kui õhust. Psühholoogiline mõju tuumaarsenali suurendamine kaotas mõtte, vaja analoogilisi ülikalleid uuringuid. Visiit Moskvasse 1988 külastas Moskvat Koheldi venelaste poolt kui kuulsust Gorbatsovi palvel pidas Reagan kõne Moskva Riiklikus Ülikoolis vaba turumajanduse teemal Viimased eluaastad Alates 1994 aastast
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
Afkanistani sõda Afkanistan, NSV NSV Liit pani 1)NSVL tõi enda 1979-1989 Liit võimule endale väed Afkanistanis kuuleka ära kommunistliku 2)Sõda aitas kaasa valitsuse NSVL lagunemisele 9. Kas USA alustatud tähesõdade programm õigustas ennast? Põhjenda! 10. Selgita mõisted: kahepooluseline maailm- Maailm on lõhenenud kaheks vastandlikuks süsteemiks- kommunistlikuks ja demokraatlikuks külm sõda- NSVL ja idablokk riikide vastasseis demokraatlikele riikidele. raudne eesriie- sümboolne mõiste, mis tähendab et Moskva käskude järgi elanud riigid ei tohtinud suhelda mitte kommunistlike riikidega. võidurelvastumine- riikide pidev relvastuse uuendamine, et teist poolt üle trumbata.
Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Võidurelvastumine-1950-1980-NSVL ja USA kartsid sõjalist rünnakut, hoiti teist hirmus, täiustati võidu massihävitusrelvi. Üle mõistuse palju tuumalõhkepäid, USA tähesõdade programm(kilp kosmosesse). NSVL riigid-NL, Eesti, Läti Leedu. Sots.Süst:Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Kuuba, Vietnam, Hiina, P-Korea, Ungari, Tsehhoslovakkia, SDV, Poola
on Berliini müür (1961-89). Doominoteooria- USA teooria, et kui üks riik langeb kommunismi võrku, võivad järgneda sama rada pidi ka teised lähedal asuvad riigid, st. kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised. Vietnamiseerimine- Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära. Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid. Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal. Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte. Ekspansioon- sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine. Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)! L
1949 – NATO 1950-53 – Korea sõda 1950- USA-Iisreali erisuhted. Eisenhoweri Doktriin. 1960. algus – JFK Paindliku Reageerimise Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. 1964-1975 – Vietnami sõda 1970 – Nixoni Doktriin – Jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine Kommunistliku Hiina (RV) ja NSVL-iga. 1980 – „Tähesõdade programm“ Demokraatlikele lääneriikidele iseloomulikud tunnused 1949- sotsiaalse turumajandusega ühiskonna ülesehitamine 1960 – kasvas noorteliikumine (nt: tudengite rahutused Pariisis 1968. a mais) 1970 – võimul sotsiaaldemokraadid, sest pakkusid riigi osa suurendamist majanduses + sotsiiaaltoetuste kasvu. 1970 – majanduslangus 1980 – võimul konservatistid. kes kärpisid sotsiaaltoetusi, vähendasid riigi rolli
Valitses majanduslik ja ühiskondlik allakäik: puudusid demokraatlikud valimised, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, isiku- ja loominguvabadus jms. NSV Liit magas maha edasimineku infotehnoloogia vallas. 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. USA uus president R. Reagan tõi kõrgtehnoloogia valdkonda kahe süsteemi vastasseisu, algatades tähesõdade programmi. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu, mis muidugi ei teostunud. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumapommide arv ületas kõik piirid: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Stagneerunud NSV Liit ei suutnud selle võidujooksuga enam kaasa minna. NSV Liidu uus juht M. Gorbatsov tõi lootust rahu suunas. Ta alustas uutmist, ta lootis NSV Liidu moderniseerimise kaudu säilitada riigi rahvusvahelist mõju
1945. aastal võeti Ameerikas kasutusele tuumapomm, 1945. aastal katsetati esimest Nõukogude tuumapommi. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvi. 1950. aastail hakati NSV Liidus esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada tuumalõhkelaendu igasse maailma nurka. Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus, võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn. tähesõdade kava väljatöötamist. Relvastumine nõudis suuri kulutusi, selle rahaga oleks saanud rahva elu järge parandada. Pärast Stalini surma tekkis maailmas lootus, et USA ja NSVL-i suhted võivad paraneda, kuid alles 1960. aastate lõpul sõlmiti leping, mis tõkestas tuumarelvade levikut. NSV Liidu juhitud idabloki ja lääneriikide suhted pingestusid taas 1970. aastate lõpul. 1980. aastatel surus USA NSVL-ile peale
Majanduses jäi NSVL lääneriikidele suuresti alla. Saatuslikuks sai võidurelvastumine. Pakuti küll null-varianti, et Moskva oma keskmaaraketid likvideeriks Euroopast, kuid Kreml ei olnud sellega päri. 1980ndatel aastatel hakkas USA paigutama keskmaarakette Saksamaale- sellele vastas NSVL veel oma täiendavate rakettidega, kuid oli ilmselge, et majandusraskustes vaevleva riigi jaoks hakkab taoline võidurelvastumine lõplikult üle jõu käima mida tõestas ka USA ,,tähesõdade ,, programm Perestroikast tulenevad dekreedid tõid raskeid tagajärgi, mida ei osatud oodata. Gorbatsovi initsiatiivil alustati NSVL ja sealse sotsialismi moderniseerimise katseid. See tähendas arengu kiirendamist, majandusreforme, demokratiseerimist, avalikustamist jne. Ideaalseks näiteks kiirustamisel ja kehvade tagajärgedega silmitsi seismisel viinamarja aedade hävitamine Moldovas, mille tagajärjel pikka aega töötanud viinamarja kasvatajad tegid endale enesetapu.
tõkestamise leping. 1971-1980 Presidendid: Richard M. Nixon (1969-1974) Gerald Ford (1974-1977) Jimmy Carter (1977-1981) 1970. algus - energiakriis 1972 Maailma Kaubanduskeskuse esimene torn 1974 Ülemaailmne majanduskriis 1979 Afganistani sõja algus Margaret Thatcher sai peaministriks naftakriis 1981-1990 President Ronald Reagan (1981-1989) Reaganoomika Ronald Reagani majanduskava 1980ndatel tähesõdade kava väljatöötamine 1989 Afganistani sõja lõpp 1991-2000 Presidendid: George H. W. Bush (1989-1993) Bill Clinton (1993-2001)
aastal tuumapomm, nägid Nõukogude juhid selles otsest ohtu. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada korduvalt kogu elu Maakeral. Kujunenud maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, mida iseloomustas Ida - Lääne vaen. Otsest sõda kahe leeri vahel ei puhkenud, kuid sellest
president Harry Truman, et nende välispoliitika eesmärgiks on vabade rahvaste toetamine välissurve vastu. Järgmisel aastal valmis Marshalli plaan, millega Ühendriigid andsid demokraatlikele riikidele majanduslikku abi. 17-le Euroopa riigile jagati abi 13 miljardi USA dollari ulatuses. See näitab, et USA oli valmis tegema suuri otsuseid, et Euroopas valitseks demokraatia, mitte kommunism. Kõige suurem võitlus külma sõja ajal toimus võidurelvastumises. USA lõi nn ,,Tähesõdade programmi", mis kujutas endas raketikilbi rajamist kosmosesse. NSVL teadis, et neil ei ole piisavalt ressursse, et seda samuti teha. Sellest sai alguse sotsialismileeri lagunemine. Selle tulemusel sai iseseisvaks ka Eesti. Mina arvan, et külma sõja ajal soovis tugevat ülemvõimu saada NSVL ning USA proovis seda takistada. Võitlus toimus erinevate sõdade, kriiside, ideoloogia populariseerimise ja võidurelvastumise käigus
suhtes. Massihävitusrelvad - Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustaks hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Nt tuumapomm. Heaoluühiskond -Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja masanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Nt USA Trumani doktriin - Harry Trumani esitatud seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema mittekommunistlike rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu kommunismi eest. Tähesõdade kava - USA loodud kava, mille eesmärgiks oli kosmosesse luua kaitsekilp tuumarakettide vastu. 4.Moodustage kolmikud: Teine tulp: D,A,C,E,B. Kolmas tulp: C,A,B,E,D 5.Vasta küsimustele 1) Milline eelmises ülesannetes nimetatud kriisidest oli maailmale kõige ohtlikum ja miks? - Kuuba kriis, sest sellest oleks võinud alguse saada tuumasõda. 2) Pärast teist MS jagati Saksamaa ja Berliin kaheks, kelle vahel see jagati. Nim riigid. - 3) Teise MS tulemusena tekkis kaks üliriiki, millised
Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviim...
* s: 1963 marss Washingtoni (Martin * Kuuba kriis Luther King) * Praha kevad e Tšehhoslovakkia * s: suure e võrratu ühiskonna teooria kriis, järgnes Brežnevi doktriin 1970ndad * USA Vietnami sõjas * pingelõdvendusperiood * Nixoni doktriin (1970nd algul) 1980ndad * Tähesõdade programm * (1970-80 vahel) NL sekkus Afganistani sõtta (1979-?) Võidurelvastumine Aatompomm – 16.07.1945 06.08.1945 – Hiroshima, 09.08.1945 – Nagasaki Strateegilised relvad e ABC relvad: 3 tüüpi massihävitusrelvad: aatomi-, bioloogilised- ja keemiarelvad, relvasüsteemid koosnevad pomm, kandurid (lennuk, rakett)
kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Külma sõja pingete kasv 1970-1980 aastate vahetusel: 1. NSVL vägede sissetung Afganistani 1979, kus pandi ametisse Moskva-meelne valitsus. 2. Vastastikune olümpiamängude boikuteerimine. 1980 jäid paljud lääneriigid protestiks Afganistani sissetungimise vasti mitemata Moskvasse. 3. 1980-1981 sisepoliitiline olukorra tervanemine Poolas 4. Tähesõdade programm- USA tahtis militariseerida kosmost ja rajada sinna rakerikaitsekilp
· Sotsialistlik majandussüsteem on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena; · tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele. NSV Liidu lagunemise põhjused · NSV Liidu lagunemise poliitilised põhjused: · Rahvuspiirkondade püüdlused ennast Nõukogude impeeriumist lahti rebida; · USA ja Suurbritannia koostöö NSV Liidule surve avaldamises; · USA presidendi Reagani nn kosmose militariseerimise plaan (tähesõdade programm), millega konkureerimiseks tuli NSV Liidul mobiliseerida kõik majanduslikud võimalused; · naftahinna muutumine maailmaturul.
1949 Saksamaa lõhenes, külmsõda sai hoo sisse. Võidurelvastumine: USA-s võeti 1945. aastal kasutusele tuumapomm, 1949 katsetati ka NSV Liidus. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV liidus veelgi võimsam vesiniku ehk termotuumapomm. Külmasõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950 aastal hakati NSV liidu tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, veidi hiljem ka USA-s. 1980. Aastal alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist, see plaan jäi siiski teostamata. 1950-60. Võtsid tuuamarelva kasutusele Sbr, Pr kui ka Hiina. Nii USA-s kui NSV liidus eraldati relvade tootmiseks tohutuid raha summasid mida oleks võinud kasutada elu järje parandamiseks. Vastasseis Euroopas: 1960 aastate algul puhkes euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seaotud lääne berliiniga. Paljud ida saksales polnud rahul kommunistide valitsemisega saksa DV. Inimesed hakkasid põgenema läände,
80 ndatel said lääne riigid energiakriisist üle samuti vähenes maailmas konfliktide arv ,araabia riigid lõpetasid konfliktid hakkasid tootma . Lääne-ida suhted pingestusid kuna ida toetas terrorismi ,kaalu keeleks sai Afganistaan 1979 detsember. Lääneriigid kehtestasi CO-COM ,i ekspordikontrolli tipptehnoloogiale läänest-lõpp NATO tõstis uue relvastuse juurutamise tempot .Ida ei suutnud seda. Ronald Reagani-Tähesõdade programm. Sisepoliitiline murrang algas Perestroika ümberkorralduste aeg. 2 7.4. Käsumajanduselt- turumajandusele Isemajandamine- vabamad käed hinnas,turustamisel - aga tulemuseks: -hinnatõus -inflatsioon Rahval oli raha küll -järjekorrad -spekulatsioon ,korruptsioon -talongi ja tseki süsteem Pärastsotsialistlikud maad Üleminek turumajandusle: 1
1979 võttis NATO vastu otsuse hakata 1983. a. paigutama Lääne-Euroopasse keskmaarakette. Tähtaeg seati nii pikk seetõttu, et varuda aega läbirääkimisteks relvastuse mõlemapoolse vähendamise üle. Läbirääkimistel polnud vähimatki edu ja kui NATO alustas 1983. a. lõpul keskmaarakettide paigaldamist, lahkus Nõukogude delegatsioon läbirääkimistelt 1983. aastal teatas Reagan USA strateegilise kaitsealgatuse kavast. Projekti hakati nimetama tähesõdade kavaks. Tegemist oli hiigelprogrammiga, mille käivitamine pidi võtma optimistlikumategi hinnagute järgi aega paarkümmend aastat. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks Desarmeerimise algus Miks algas desarmeerimine 1985. aastal? 1985 taasalustati Genfis läbirääkimisi strateegilise relvastuse vähendamise üle. Nõukogude Liit
varjudekontrasti tulemusena. • Mona Lisa naeratus ja näoilme on salapärased. • Taustmaastik mõjub müstiliselt. • Käed suhteliselt vabas ja loomulikus asendis. • Maalil pannakse suurt rõhku inimese sisemise mina esiletoomiseks, kasutades selleks näoilmet ja naeratust. • Mona Lisa maali on peidetud salapilt. Teadlased, kes kasutasid peeglit, said kaks kujutist. Nende kujutiste kokkupanekul tekkis uus pilt, mis meenutas „Tähesõdade“ tegelast Darth Vaderit Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_V inci • http://www2.archimedes.ee/hkk/hkk/index .php?leht=61 • http://www.telegraph.co.uk/culture/art/leo nardo-da-vinci/10202124/Leonardo-da-Vinci- Anatomy-of-an-artist.html • http://www.imelineteadus.ee/article/2012/ 2/28/mona_lisa_modell_on_leitud • http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessans s/html/Vinci/ • http://www.femini.ee/artikkel/%C5%A0okee
• Sotsialistliku majandusüsteemi omapära: – See on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena; – tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele. NSV Liidu lagunemise põhjused • NSV Liidu lagunemise poliitilised põhjused: – Rahvuspiirkondade püüdlused ennast impeeriumist lahti rebida; – USA ja Suurbritannia koostöö NSV Liidule surve avaldamises; – USA nn tähesõdade programm, millega konkureerimiseks tuli NSV Liidul mobiliseerida kõik majanduslikud võimalused; – naftahinna muutumine maailmaturul. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks • 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. – Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. – Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna
Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus:tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. · Trumani doktriin- 1947 võeti see USA-s vastu. SISU: USA aitab nii majanduslikult kui ka sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimule tuleku oht.
Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSVL 1980. aastatel pankrotti. Võidurelvastumise uus etapp: NSVL lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias. Eriti laastavalt mõjus NSVL-le 1983 välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile pigaldatud relvasüsteemide abil kosmiline kilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Tähesõdade programm tekitas NSVL-s paanikat Reaganile olid abiks NSVL liidrid ise, kes pingete maandamise asemel neid hoopis suurendasid 1979 võttis NATO vstu ostuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist. NSVL luure käivitas küll raketivastase liikumise, kuid see oli kasutu. 1980 keskpaigaks sai selgeks, et USA on relvastuse võidujooksu võitnud. Samal ajal NSVL armee nõrgenes, poldud
võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus.Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Desarmeerimine- Atlandi harta kaheksas punkt - Nad loodavad, et kõik maaila rahvad loobuvad nii praktilistel kui moraalsetel kaalutlustel jõu kasutamisest.
Külma sõja ajal aga hakkas teiste riikide suhe NSVL-sse muutuma ja hakati Atlandi harta põhimõtteid üle vaatama. DOOMINO TEOORIA kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. VIETNAMI SÕDA 1960- 1973 WILSON Rahvasteliidu loomine. ROOSEVELT väljumine ülemaailmsest maj. kriisist. TRUMAN Marshalli plaan KENNEDY Kuuba kriis NIXON Vietnami sõja lõpetamine. REAGAN Tähesõdade programm, reiganoomika. Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon Eisenhower-doomino teooria, doktriin Adenauer-Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus L.Erhard-viis Adenaueri plaane ellu. Breznev- peale Hrutsovi, stagnatsioon Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964 Reagan-USA president, ulatuslikud maj reformid. Kennedy-Vietnami sõda, atendaat. Nixon- watergate afäär
· Suhete pingestumine NSV Liiduga · Iraani probleem · Lähis-Ida probleemi lahendamise algus Camp David Ronald Reagan (1981-1989) · Vabariiklane, asepresidendiks G. Bush, vanim mees presidendina, lahutatud, filminäitleja minevikus · Majanduspoliitika maksude kärpimine + inflatsiooni pidurdumine + sotsiaalsete programmide kärpimine (,,reaganoomika") · Suurimad rahvaaegsed relvastusprogrammid USA ajaloos - riigivõlg kasvas · ,,Tähesõdade programm" · Suhete paranemise algus NSV Liiduga J. F. Kennedy (1961-1963) · Demokraat, katoliiklane, iirlane, multimiljonäri poeg · New Frontier uus rajajoon, milleni lubas rahva viia · Rahvuslik koguprodukti kiire kasv suurim buum USA ajaloos maksupoliitika (vähendati makse) inflatsioon · 22. Nov. 1963 mõrvati · Asepresident Lyndon B. Johanson presidendiks · Jätkas ja süvendas Kennedy poliitikat · Great Society suur ühiskond · Sõda vaesusele, sots
Põhimõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välisurve vastu. Peetakse kommunismi pidurdamispol. Käivitamishetkeks. *,,raudne eesriie"-1946.a Churchill, sellega hakati iseloomustama NKL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide vastu * Marshalli plaan-Euroopa taastamise programm. USA ulatuslik abi sõjas kannatanud riikidele. Abi said Lääne- ja Ida-Euroopa riigid, NKL keeldus sellest. *tähesõdade programm-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. *dissident-inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. *stagnatsioon-seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja
I Eesti taasiseseisvumise eeldusel RAHVUSVAHELINE TASAND 1. Lagunes kogu nn. sotsialismimaailma süsteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NSVL võimu alt 2. Lääneriigid aitasid riike, kus soovisid NSVL haardest vabaneda 3. Nõrgenes ENSVL rahvusvaheline positsioon (Afganistani sõda) 4. Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) NSVL TASAND 1. NSVL majanduses - sotsiaal ja kultuurisfääris valitses pikemat aega stagnatsioon, mis oli viinud riigi ummikusse. 2. Nõrgenes NSVL sõjaline potentsiaal, sest alla käiva majanduse juures ei suudetud enam võidurelvastumise karussellil püsida. 3. Gorbatsovi perestroika poliitika 4. Iseseisvust ei püüdnud saada üksnes Eesti vaid käärimine toimus kõigis liiduvabariikides ENSV TASAND 1
4. Külm sõda PÕHJUSED: Mõlema riigi eesmärk oli oma maailmavaadet teistesse riikidesse edasi kanda (USAl Lääne Demokraatiat ning NSVL l kommunistliku totalitarismi). Samuti soovisid mõlemad suurendada oma võimu maailma poliitikas ning majanduses. AVALDUMISED: *Võidurelvastumine (massihävitusrelvade täiustamine) NSVL: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid. USA: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid ja tähesõdade programm. *Vastasseis Euroopas (sõjaline ning poliitiline ülekaal) NSVL: Berliini müür, Tsehhi rahutuste mahasurumine, Ungari rahutuste mahasurumine. USA: otsene vägivaldne tegevus puudus, pigem majanduslik ülekaal. *Võitlus kolmanda maailma pärast (sõjalise ja poliitilise ülekaalu kindlustamine) NSVL: Relvastas Põhja Koread, Vietnami ja Hiinat. USA: Toetas demokraatlikke riike.
nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tegi tihedat koostööd NSV Liiduga, hoidudes vastandumistest NSV Liidu ja sotsialismileeri riikidega, hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast. Helsingi nõupidamine ja selle tulemused - vt ülevalt Strateegiline relv - tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). SALT-1 –vt ülevalt SALT-2 – vt ülevalt START-1 – START-2 - Idalepingud - üleval Tähesõdade programm – USA strateegiline kaitseinitsiatiiv, eesmärgiks vastase rakettide hävitamine enne nende kohalejõudmist, seda nii maalt kui õhust. CSCE – vt ülevalt OSCE – II - III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemisel iseseisvunud riigid. Mitteühinemisliikumine - 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek.
1970. majanduskriisi põhjused ja tulemused: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna kasv - tulemused: tööpuudus kasvas - tootmine langes ja hinnad tõusid - kriisist aitas välja tulla tuumaenergeetika (?) USA sisepoliitika: - levis hirm kommunismi leviku ees maailmas - lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses - rassism (neegreid vihati, eraldi koolid jne) - maksude maksmine, ettevõtluse toetamine USA välispoliitika: - Reagani välispoliitika: tähesõdade programm Jaapani majandustõusu alused: - piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. - Eelisarendati elektroonika, optika ja muude täppisseadmete ja aparaatide tootmist. - Sõjaaegne sõjavarustuse tarnimine. - Neil puudusid sõjalised kulutused - Jaapani majandusime : Lääne poolt: kõrgtehnoloogia, teadmistel põhinevad tootmisharud. Ida poolt: vanemate austamine jne. Saksamaa: - Jaotati üheks tsooniks
a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu. 12.Tähesõjad USA-s Raegani ajal. EUROraketid. ST USA paigutas Euroopasse oma raketid, et oleks võimalik NSV Liitu rahulikuna hoida. Suur osa USA enda eksperte pidas projekti utoopiliseks, kuid NSVL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust võidurelvastumises. Mihhail Gorbatsovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatsovi initsiatiivil üheks põhiküsimuseks. Tähesõdade programm oli üks NSVL majandusliku kokkuvarisemise kiirendajaid. 1983. algab eurorakettide paigaldamine 13.Sotsialistlik maailmasüsteem. Ida-Euroopa satelliitriigid-Poola, Rumeenia, Bulgaaria, SDV,Ungari, Rumeenia,Jugoslaavia. Kuni 50nda aastani nimetati neid rahvademokraatia riikideks. Pärast 50ndat on sotsialistlikud riigid. Sotsialistliku maailmasüsteemi moodustumine.
6. Kuidas lõppes külm sõda? Millised R. Reagani ja M. Gorbatsovi otsused ja kokkulepped aitasid lõpetada külma sõda? 1980. aastate keskel sai NSVL aru, et ei suuda enam USAga relvastumises võistelda. NSVL vajas nii majanduses kui ka sise- ja välispoliitikas uuendusi. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses lagunes NSVL koos kogu idablokiga. Külma sõda aitas lõpetada Ronald Reagani loodud NSVL väljakurnamise poliitika ning 1983. aastal loodud tähesõdade programm. NSVL oli pankrotis ning Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985. aastal tõi kaasa mitmed kohtumised näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaaga. Kokkulepped: USA-NSVL kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimisest Euroopas (1987), USA-NSVL kokkulepe strateegilise tuumarelva kärpimisest ¼ ja 1/3 võrra (1991). Otsused: NSVL ei sekkunud enam Ida-Euroopa riikide siseasjadesse, tõi oma väed Afganistanist ja Ida-Euroopa riikidest välja, nõustus kahe Saksamaa ühinemisega.
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi
sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus.Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Hrustsovi ,,sula" Tuli võimule pärast Stalini surma, kuid polnud eriti edukas. Ta võitles võimu pärast Beria ja Malenkoviga
3 korvi: 1. Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuds 2. Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3. Töö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioonile mis on tuntud OSCE nime all. Pingelõdvenduse tippsündmus Külma sõja taasägenemine: Afganistani sõda 1979-89. Suhete jahenemine NSVL ja USA vahel. Reagan kuulutab välja tähesõdade programmi millega NSVL ei suutnud kaasas käia. Siin pole tsehhoslvovakkia ja afganistani jama. Ei leidnud. Lõpuosa on suht lühike, võtsin vihikust enamus mis olin tunnis kirjutanud. Raske on selles sitases raamatus orienteeruda. Mina vihkan ajalugu Annely teeb aktiivselt sugu Töö ssaab jälle kahe Sotter küüditab ta üle lahe Käbi peast on ilgelt loll Kristo on lihtsalt koll HAHAHAHAHA KAMMIB
Barack Obama - Ameerika Ühendriikide poliitik, alates 20. jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president* Aastad/daatumid: 1979 - Paavsti visiit Poola. NATO võtab vastu otsuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist* 1980 - Solidaarsuse loomine, 31. Aug Kirjutasid valitsuse esindajad Wales aalla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse * 1981 - Sõjaseisukorra kehtestamine Poolas * 1983 - Tähesõdade programm. Suri Andropov* 1985 - K. Tsernenko surm, Srebrenica massimõrv, Daytoni rahuleping. Märtsis sai Keskkomitee partei peasekretäriks M. Gorbatsov* 1986 - Aprill Tsernobõl 1987 M. G nõustus allakirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaaakettide likvideerimise kohta. Fosforiidikampaania, Breznev loobub doktriinist* 23.08.1987 Nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist ning tühistamist* 16.11.1988 - Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon*
mis osutus palju raskemaks ettevõtmiseks kui N Liidu juhid seda arvata oskasid. Afganistani sõja mõju Nõukogude Liidule oli mitmekülgne. Ühelt poolt tekitas see Liidus sees pingeid, rahvas muutus rahulolematumaks. Teisest küljest see sõda ka peale majanduse kurnamise hajutas ka Nõukogude Liidu tähelepanu võidurelvastumisele ja USA sai endale tehnoloogilise eelise. Võidurelvastumise kohapealt sai kõige saatuslikumaks Reagani käivitatud ,,Tähesõdade" programm, mis ähvardas Nõukogude Liidu interkontinentaalsed raketid kasutuks muuta. Kuigi tegelikkuses oli see programm alles oma planeerimise faasis, jäid Nõukogude juhid 2 bluffi uskuma. Nõukogude Liit, olles tehnoloogiliselt mahajäänud, pühendas võidurelvastumisele üha suuremat osa oma majandusest ja kurnas seda veelgi. Kui Gorbatsov 1985
Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 3 1. Külma sõja kujunemine: 1.1. Vastandlike leeride kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale sõda
Ta mõrvati 1968. aasta aprillis Memphise linnas Tennessee osariigis. Tähtsamatest presidentidest: Truman Oli külma sõja algataja ning tema käsul heideti tuumapommid Jaapanisse. Kennedy oli pärit miljonäride perekonnast, tema valitsusajal puhkes Kuuba kriis, ta mõrvati 1963. aastal. Nixon Esimene president, kes astus oma teisel valitsusajal tagasi ametist Watergate-i skandaali tõttu. Reagan Algatas ja planeeris tähesõdade programmi. Toimus reiganoomika kokkuhoid. 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht ja seetõttu otsustas ka toetada Lõuna-Vietnami Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu. 1960. aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL. Sõda muutus üha julmemaks ning
Poliitbüroos ületas liikmete keskmine vanus 70 eluaastat. Nad polnud seetõttu võimelisedki iseseisvaks analüüsiks - ei vanuse ega hariduse tõttu. 80- ndate algul kujunes KGB nii info andjaks kui ka analüüsijaks. Ainult KGB teadis seetõttu, kuivõrd mäda kõik on. Nad mõistsid, et jõud võidurelvastumiseks hakkavad hääbuma. NSV Liidu tippjuhtidele oli rängaka löögiks 1983. aasta märtsis USA presidendi Roland Reagani kõne, kus ta kuulutas välja tähesõdade programmi. See programm oleks teinud kahjutuks 90 % kõigist tuumajõududest. Kui Breznev suri nov 1982, oli end intriigidega etteotsa võidelnud Juri Andropov. Oli 69-aastane, 15 aastat töötanud KGB ülemana. Andropov püüdis 1983. a alustada reforme, et silmapaistvat mahajäämust vähendada/ pidurdada. 1983. a suvest juhtis Andropov riiki Kremli haiglast. Tal oli kunstlik neer. 1983 84 a Ida-Lääne suhetes pingete tippaeg (1. sept 1983 Korea reisilennuki allatulistamine).
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991
juhtimisel.Poolas moodustatakse ametiühing "Solidaarsus", millest kujuneb tõsine vastupanuliikumine kommunistlikule reziimile.Afganistani invasiooni tõttu boikoteerivad lääneriigid Moskva olümpiamänge. Iisraeli õhujõud pommitavad "ennetava löögina" puruks Iraagi tuumareaktori 1981 Poolas kuulutatakse välja sõjaseisukord Ronald Reagan astub ametisse USA 42. presidendina, alustatakse aktiivse poliitikaga NL-i vastu, sh nn "Tähesõdade programm" 1982 Suurbritannia ja Argentina vaheline Falklandi sõda.Sureb NL-i juht Leonid Breznev, tema asemel tõuseb riigi etteotsa Juri Andropov 1983 Poolas tühistatakse sõjaseisukord USA väed tungivad Grenadasse, et takistada NL-i rahastatava lennuvälja ehitamist 1984 NL-i hävitaja tulistab alla nõukogude õhuruumi rikkunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747, hukkub 269 inimest.Sureb NL-I juht Juri Andropov, tema asemel tõuseb riigi etteotsa Konstantin Tsernenko
desarmeerimiskonverentsi kokkukutsumine, Helsingi koostöö-ja julgeolekunõupidamise lõppakti sätetest kinnipidamine,Pärsia lahe ja Afganistaani küsimuse lahendamine;võitlus neokolonialismiga;läbirääkimistel strateegilise relvastuse piiramise üle ei olnud edu;1983-NSVl lahkus strateegilise relvastuse üle peetavatelt läbirääkimistelt;USA president Ronald Reagan tegi teatavaks strateegilise kaitsealgatuse lava e kosmosemilitariseerimine kava(tähesõdade programm);1985-tuli NSVLis uuendusmeelne Gorbatsov ja koos temaga muutusid Moskva välispoliitilised arusaamad(rahulik kooseksisteerimine, üldinimlike väärtuste rõhutamine,sotsialismi ja kapitalismi vastandamisest loobumine);NSVL võttis enda kätte kahe üliriigi tippkohtumiste organiseerimise, tippkohtumised toimusid 1986-genf,reykjavik,1987-washington,1988-moskva,1989-malta;oma initsiatiivi näitas NSVL ka relvastuse vähendamises 1985; 1985-kehtestati ühepoolselt tuumakatsetuste
muutuste tekkimise ka meie väikeses Eestis: 1. Sotsialistliku ehk kommunistliku maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2. NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. (Edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3. Võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt. (Tähesõdade programmid USAs jne.) 4. NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt. (Alandati naftahindu, majandusblokaad jne.). Kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1. iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 2
India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas Külma sõja lõpp märts 1985 võimule M. S. Gorbatsov perestroika ja glasnost nov Gorbatsovi aj Reagani esimene kohtumine kahepoolsed suhted, relvastuse vähendamine, piirkondlikud konfliktid dets 1987 USA-NSVL tuumarelvastuse kokkulepe 1988 loobumine Breznevi doktriinist sametrevolutsioonid Ida-Euroopa riikides
Breznevi doktriini kehtestamine, miiting, Muinsuskaitseseltsi loomine, pingelõdvendus, visiidid välisriikidesse, Helsingi loominguliste liitude ühispleenum, Rahvarinde tippkohtumine, Afganistani sõja algus loomine, ööalulupeod J. Andropov 1982-1984 Reformide vajaduse mõistmine, töödistsipliini jälgimise kampaania, võitlus korruptsiooniga, uus külma sõja laine Välispoliitika: USA tähesõdade kava, Afganistani sõja jätkamine K. Tsernenko 1984-1985 stagnatsioon M. Gorbatsov V. Väljas 1988-1990 Prestroika, glasnost, tsensuuri leevendamine, ,,Eestimaa laul", suveräänsusdeklaratsiion, Balti 1986 Tsernobõli katastroof, poliitilise elu kett, Eesti Kongress liberaliseerumine, mitmeparteisüsteem, poliitilised reformid, majandusreformid, talongid, tagurlike jõudude soov säilitada endine olukord,
annaabi.ee 
