aastal Panama kontrolli alla. 1979. a. aitas ta kaasa Iisraeli ja egiptuse vahel rahu sõlmimisele. Samal aastal tuli aga ka üks suuremaid Carteri välispoliitilisi tagasilööke. Nimelt toimus Iraanis revolutsioon. 4. novembril võeti vangi üle 50 USA saatkonna töötaja. Carter sooritas 1980. a. aprillis katse neid eriüksusega vabastada, mis aga ebaõnnestus. Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980
aastal Panama kontrolli alla. 1979. a. aitas ta kaasa Iisraeli ja egiptuse vahel rahu sõlmimisele. Samal aastal tuli aga ka üks suuremaid Carteri välispoliitilisi tagasilööke. Nimelt toimus Iraanis revolutsioon. 4. novembril võeti vangi üle 50 USA saatkonna töötaja. Carter sooritas 1980. a. aprillis katse neid eriüksusega vabastada, mis aga ebaõnnestus. Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980
USA president John F. Kennedy kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi 1962 oktoobri lõpus oli eriti terav vastasseis USA ja NSV Liidu vahel Kompromiss Moskva teatas 28.okt, et toob Kuubalt raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ja nõustus Castro võimulejäämisega, (USA ja NSV Liidu vahel loodi ''kuum liin'' - telefoniliin riigipeade suhtluseks) 11. USA president Ronald Reagan. a) Ronald Reagan inimesena; Sündis 6. veebruar 1911 Illinoisis Tampicos suri 5. juuni 2004 Los Angeleses. Ronald Wilson Reagan oli 40. USA president(19811989),33. California kuberner(19671975) ja ka näitleja. Nooruspõlv : Noor Reagan huvitus loodusest, kirjandusest ja eriti spordist. Teismelisena kogus Reagan kuulsust vetelpäästjana ta päästis 1926.1933. aasta suvedel 77 inimest. Reagan lõpetas Dixoni keskkooli 1928. aastal ja astus järgmisel
eesmärgiks ka ühiskonna tasakaalustamise. Esile tõusis neegrite õiguste eest võitlev Martin Luther King. Kümnendi lõpul tehtud põhiseadusparandused parandasid neegrite olukorda. Kuuekümnendate lõpuks sai majandusbuum otsa. Seitsmekümnendate majandusraskused surusid alla ka noorterahutused. Ameeriklased suundusid vähe säästlikumale eluviisile. Hakati vähendama tuumaarsenali. Nixoni Watergate'i afäär. 1980 saab presidendiks Ronald Reagan, kes vähendas riiklikke kulutusi ning makse. 1983 algas taas majanduskasv. President otsustas vastu astuda Nõukogude Liidu mõju kasvule maailmas ja hakkas suurendama kaitsekulutusi Nõukogude Liit Hrustsovi võimeltulekuga algas Nõukogude Liidus sula. Mõisteti hukka Stalini isikukultus ja hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega. NSVLi mainet hoidsid kõrgel teadlaste ja inseneride saavutused. 1957 oktoobris lennutati orbiidile Sputnik ja 12.aprill 1961 Juri Gagarin kosmoses
Lõpp-paktile kirjutasid alla 33 riiki. Pingelõdvenduse tulemused Suurenes avatus lääne- ja idabloki vahel Idablokis suurenesid repressioonid teisitimõtlejate vastu Tihenes kultuuri- ja teadusalane suhtlemine ning turism Sotsialistlikud riigid jäid Läänest sõltuvusse laenude kaudu. Külma sõja uus ägenemine Külm sõda ägenes kui NSV liit viis oma väed 1979. aastal Afganistani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USAs võimule tulnud Reagan kuulutas oma eesmärgiks ,,Kurjuse impeeriumi" (NSV liit) likvideerimise. Selleks 1. Toetas kommunismivastaseid liikumisi Varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid relvadega ja õpetas neid välja Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid kommunistlikku reziimi ja Poolas kujunes sisuliselt kaksikvõim 2. Majandussõda NSV liidu vastu
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
Kõik kommentaarid