Külm sõda ja aastaarvud (2)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Kanna kaardile Euroopa riigid

Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 ­ 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.

Ajalugu

1

xlsx

Euroopa Liidu alused

CEFTA tekkis Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (eesti Vabakaubandusleping CEFTA keeles lühendatult VMN) varemetel Asutajad Suur-Britania, Prantsusmaa, Beneluxi maad, 1954 liitus Külm Saksamaa ja Itaalia. Järgmine laienemine 1988 Hispaania ja ülesandeks oli viia ellu muudetud Brüsseli pakt (1954) ­ algse 1948. aasta Lääne-Euroopa Liit WEU sõda Portugal. 1992 Kreeka. Brüsseli pakti muudetud versioon.

Euroopa liit

5

docx

Kordamine - Külm sõda, sotsleeri riigid

NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. a) Dateering - 1948-1980ndate lõpp b) Külma sõja 2 poolt - Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. c) Külma sõja vormid koos näidete ja lahtikirjutusega: · Külma sõja üks vorm oli VÕIDURELVASTUMINE, mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. USA ja NSV Liit katsetasid esimesi vesinikupomme. Pidevalt täiendati õhu- ja raketitõrjesüsteeme. · Võitlus kõrgema elatustaseme eest.

Ajalugu

25

ppt

Sotsialitlik süsteem ja selle kokkuvarisemine

1954 · Laos, Kambodza Sotsialismileeri kujunemine: ülejäänud maailm Ladina Ameerika: Kuuba, Nicaragua Aafrika: Angola, Mosambiik Nn sotsialistliku orientatsiooni riigid Majandus · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1949 vs · 1949 ­ Euroopa Nõukogu · 1951 ­ Euroopa Söe ja Terase Ühendus Välispoliitika · Korea sõda ­ 1950 ­ 1953 · Berliini müür ­ 1961 · Kuuba kriis ­ 1962 Kriisid · 1953 ­ 2. Berliini kriis · 1956 ­ Ungari · 1961 ­ 3. Berliini kriis · 1968 ­ Tsehhoslovakkia · 1980 ­ Poola Majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne kriis · Majanduslik stagnatsioon ­ 1970.­ 1980. aastad · Poliitiline stagnatsioon ­ gerontokraatia

Ajalugu

5

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu

12

docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu

3

docx

Kriisid pärast II maailmasõda

Et vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Vastastikuse majandusabi nõukogu ­ 1949. Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku koostööd. Liikmesriigid : Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 3. Kirjeld muudatusi inimeste igapäevaelus 1940. aastate lõpul ja 1950. algul. Kriisi nimi Ajalised piirid Miks puhkes Osalenud riigid tagajärjed Korea sõda 1950-1953 Korea oli USA-ÜRO, Lõuna- Suured lõhestatud, Põhja- Korea, Põhja-Korea, inimkaotused, Koera tahab liita Hiina Koreade kogu riiki oma lõhestatus jääb võimu alla, püsima,

Ajalugu

74

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

Ajalugu

Kommentaarid (2)