suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. (4) Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. ja 3. Süü: I tasand: süü vormid: tahtlus ning hooletus (kerge ja raske) (vt VÕS §-d 104 lg 2-5 ja § 1050). § 104. Vastutus süü puhul (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. § 1050. Süü vastutuse alusena
Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi
Olles mööda kivis nõlvateele asunud , vatasin ma üleval tuule poolt tagaaetud pilvi. Need keerlesid ja sulasid ühte , et järgmisel hetkel kohe mõne tugeva tuuleiili poolt lõhki rebitud saada. Need keerlesid samamoodi nagu mõtted mu peas. Kuidas peaksin ma võitma tagasi oma ma armastatud südame? Kuidas peaksin ma endalt maha pesema selle kohutava süü , mis mulle kaela on veeretatud? Millal saan ma rebida endalt selle maski ja kasutada oma tõelist nime ilma , et ma peaks kartma , et mulle valesüüdistusi näkku paisetaks? Jõudnud mäe tippu vaatasin ma puperdava südamega alla nendele samadele tuules pöörlevatele pilvedele. Teadsin , et kõik see oli tolle alatu võõama krahvi süü. Tema oli ju see , kes tappis mu isa ja süü minu kaela veeretas.
võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Millisest kohustusest on siin jutt? (TLS 3. peatükk) § 15. Töötaja kohustused (2 lg) 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; Enne ma ütlesin, et ,,töötaja on rikkumises süüdi". Mis see tähendab? § 104. Vastutus süü puhul (VÕS 5. peatükk) (1) Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tuletan meelde, et auto purunes autojuhi hooletuse tõttu. (TLS 4. peatükk) § 74. Kahju hüvitamise erisus (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale
Tagajärjeks on suur veemull seina peal, mis äkitselt plahvatab. Lisaks seinale on veekahjustusi saanud ka põrand. Majahaldaja väitis, et töömehed olid katuse koristuseks kutsutud ja nad olid kohal. Asja uurima hakates selgub, et kedagi ei olnud ja majahaldaja ei olnud töömehi isegi kutsutud, sest see oli liiga kallis. Pärast õnnetust olid töömehed kohe tööl ja see töö kestis tervelt 1 kuu. Majahaldaja väidab, et see ei ole tema süü ja ta ei taha kahjustuse eest maksta. Kuna korter on kindlustatud, siis omanikud pöörduvad sinnapoole. Korter on kindlustatud suure summa peale, kuid kindlustusfirma töötaja kõneleb, et summad, mida kindlustusfirmale makstakse, ei kata lumekahjustusi. Ta lisab, et see on majahaldaja süü ning kindlustusfirma abiküsimuse jääb sellega sinnapaika. Korteriomanikud nüüd mõtlevad, mis saab edasi ja mida nad peavad tegema. Huvilised Korteriomanikud (otsene) Majahaldaja (otsene)
Kui isikul on korraga tegutsemis ja tegevusestuskohustus, siis pigem jääda tegevusetuks. 4) Muus seaduses, rahvusvahelises konventsioonis või tavas ettenähtud õigustav asjaolu (§ 27 alt 2 ja 3) 3. Eksimus õigustavas asjaolus) (§ 31) (kui eksimus, siis tegu õigustatud, kontroll läbi, kui ei, siis ÕV). 1) Asjaolu olemasolu ekslik ettekujutamine (§ 31 I) 2) Asjaolu puudumise ekslik ettekujutamine (§ 31 II) III. Süü 1. Süüpõhimõte (§ 32): isik on süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu 2. Süüvõime (§ 33) 1) Süüdivus ja piiratud süüdivus (§-d 33 alt 1, 34 ja 35) 2) Vanus: vähemalt 14-aastane (§ 33 alt 2) 3) Joove (§ 36) ei välista süüd 4) Juriidilise isiku süüvõime (§ 37) 3. Süüd välistavad asjaolud 1) Süü puudumine ettevaatamatuse korral (§ 38)
SÜÜ ON TÄHTEDEL John Green SÜÜ ON TÄHTEDEL Raamat avaldati 2012. aastal Raamatu põhjal on valmimas ka film, mis ilmub 2014. aasta juunis. Selle raamatu vähki põdev peategelane on inspireeritud autori heast sõbrast, kes pidi eluga hüvasti jätma samuti teismeeas. Raamat "Süü on tähtedel" on püsinud New York Timesi edetabelis alates selle ilmumisest 2012. aastal. Autor töötas 5 kuud Chicagos lastehaiglas, kus laste eluohtlikud haigused inspireerisid hakata tal kirjanikuks. SISUKOKKUVÕTE 16-aastasel Hazel Grace'l on kilpnäärmevähk. Tema vanemad sunnivad tal käia vähihaigete tugirühmas. Seal kohtub ta veetleva 17-aastase Augustusega. Noored armuvad ning neil tuleb läbi elada paljut. Nad on õnnelikud selle vähese aja üle, mil nad saavad koos olla, sest nad teavad, et see aeg võib iga hetk lõppeda. TEGELASED Hazel - Tal on lühikesed pruunid juuksed, rohelised silmad. Neiu kannatab kilp...
Ega ta oma traagilise olemuse pärast kurjategija ei ole, anti- kangelane ei tähenda alati kurjategijat, negatiivse loomuga tegelast. Mina arvan, et Hamlet ei saamingil juhul kurjategija olla. Minu meelest on ta kindlasti selle loo ohver. Ta ei ole süüdi oma isa surmas ning ta ei tahtnudki, et ta sureks, tal polnud võimu vaja. Ainus asi mille pärast oli Hamlet valmis tapma oli kättemaks. Mõrvariks teda ma ka ei tahaksnimetada. Kõik raamatus toimuvad surmad ei ole otseselt Hamleti süü, kuigi ta on valmis kättemaksu eest tapma, ta ei taha, et inimesed, kes sellega seotud on, kannatada saaksid. Kõik halb, mis raamatus juhtub, on ainult ebaõnn ning halvad kokkusattumused, mitte mingil juhul Hamleti enda süü. Näiteks Ophelia surm Hamleti süü see ei olnud, ta üldse ei tahtnud Ophelia surma, neil olid head suhted ning see oli lihtsalt õnnetu junhtum. Minu meelest on Hamlet selle situatsiooni ohver, kurjategija ta kohe kindlasti ei ole. Kõik
milline on Cicero ise selle kõne taustal? tekst 20 lk30 1. Ius disponendi. Ius possidendi. Ius utendi. – (omandiõiguse peamised elemendid) õigus asja käsutada; õigus asja vallata; õigus asja kasutada 2. Culpa in custodiendo. Culpa in eligendo. –Hooletusjärelvalve; (Süü, mis seisneb isiku hooletuses või ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel); hooletus (abiliste) väljavalimisel. 3. Culpa in faciendo. Culpa in non faciendo. – Süü tegude sooritamises; süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 5. Modus agendi. Modus vivendi. – tegutsemisviis; elulaad, kooselamisviis 6. Ratio decidendi. – (Common law süsteemis tuuakse kohtuniku ette olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. Ius accrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9
põhjustades ka selles korteris üsnagi suurt kahju. Lisaks seinale on veekahjustusi saanud ka osa laest ning põrandast. Majahaldaja väitis, et töömehed oldi katuse koristuseks kutsutud, kuid keda polnud, olid töömehed. Asja uurima hakates selgub, et majahaldaja ei olnud töömehi palganudki, sest see olevat liiga kallis. Pärast õnnetust olid töömehed aga kohe katusel lund lükkamas ning nõnda kestis see tervelt kuu aega. Haldaja väidab, et see pole tema süü ega taha kahjustusi kinni maksta. Seejärel pöördutakse kindlustusfirma poole. Korter on kindlustatud üsnagi suure summa peale, kuid mees, kellega vestlus käib, kõneleb, et summad, mida kindlustusfirmale makstakse, ei kata lumekahjustusi. Ta lisab, et kõik on tegelikult majahaldaja süü ning kindlustusfirmalt abiküsimine jääb sellega sinnapaika. Korteriomanikud seisavad nüüd küsimuse ees, mis saab edasi. Olulised faktid 1. Paks lumi katusel põhjustab selle kokkuvarisemise
Hädaseisundiga oleks tegemist näiteks juhul, kui kellegi majja visatakse läbi lahtise akna granaat. Enne kui see jõuab plahvatada, viskab majaomanik selle naabri aeda. Kahjustada saavad naabri aias olevad puud ja põõsad. Selline majaomaniku tegevus ei ole õigusvastane, sest kaitstav õigushüve (elu) on igal juhul olulisem kui kahjustatud puud ja põõsad. Kokkuvõtvalt on üksnes selline süütegu karistatav, milles esinevad süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, isiku süü ning milles puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Alkoholi- või narkojoove ei välista süüd. Hädaseisund- hädaseisundit võib määratleda, kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. sisuliselt on tegu ühe õigushüve päästmisega teise õigushüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga
" Mina jagan tema seisukohta. Sektiliikmed, kes usuvad Jumalasse, teevad enesetappe ilmselt just Jumala nimel, et pääseda Taevasse, Paradiisi kõikvõimsa Jumala juurde. Kuid ei saa süüdistada Jumalat milleski, mida teevad inimesed. Oletame, et üks lesk teeb enesetapu, et teispoolsuses saada taas kokku oma armastatud naisega. Keegi ei hakka ju süüdistama ammu surnud naist, kuna mees end ära tappis. Samamoodi ei arva ma, et suitsiidid usu nimel on Jumala süü. Konkreetne religioon ja religioossus ei ole samuti minu arvates süüdi selles, mida teevad seda kindlat usku või üldse usklikud inimesed. On ju igaühe enda asi, kas ta usub või ei. See on inimese enda otsus ja ta on ise oma tegude eest vastutav. Milleks süüdistada religiooni? Usk üldiselt ei saa olla süüdi selles, mida otsustavad teha mõned väiksemad inimestegrupid. Ma ei oska tuua küll paremat näidet, aga kui
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine). Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega, sest isik vastutab üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine). Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega, sest isik vastutab üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht.
välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile
teeb teisele isikule (tööandja) tööd töölepingu alusel. Juhul, kui juhataja töölepingus selline kirjand puudub, kannab kogu vastutust tööandja, kuna ei kontrollinud eelmise juhataja tööd ennem, kui läks töölt ära. · Kas vastutab ka äriühingu juhataja? Äriühingu juhataja vastutab kahju eest juhul, kui ta on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. TLS § 74 diffentsib juhataja vastutusesõltuvalt süü vormist. Töölepingu tahtlikul rikkumisel vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu vastutab töötaja kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: 1) töötaja ülesandeid; 2) süü astet (hooletus, raske hooletus); 3) töötajale antud juhiseid; 4) töötingimusi; 5) töö iseloomust tulenevat riski;
6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.....................................................16 2 4.6.1. Isik kujutab ekslikult ette õigustavat asjaolu (§ 31 lg 1 ).................16 4.6.2. Isik ei tea õigustavat asjaolu.............................................................16 5. Süü..................................................................................................................................16 5.1. Süü ja vastutuse põhimõte...............................................................................16 5.2. Süü süstemaatika ja ülesehitus.........................................................................16 5.3. Süüvõime........................................................................................
selle riigi õigust, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Kannatanul võimalik valida, kas esitada nõue LÕ või DÕ alusel. Eristatakse, kuna viib nõude õige kvalifits-ni. Sisulisteks põhjusteks: Vastutuse rangus: lepingulise vastutuse puhul vabastab vastutusest vääramatu jõu esinemine §103. DÕ puhul nõutav vastutuse eeldusena kahju põhjustaja süü §1050 lg 1. RV ja TV vastutuse eelduseks ei ole süü. Nõude ulatus: LÕ pakub kannatanule/VU-jale laiemat kaitset nõude ulatuse mõttes, nt saamata jäänud tulu hüvit, mis DÕ puhul on komplits. Mittevaraline kahju DÕ järgi hüvitatav märkimisväärsetel juhtudel; LÕ puhul piirang § 134 lg 1. Tavapäraselt lep mittevaralise väärtuse kaitsele suunat ei ole.
õiguse kohaldamist, kus kahjus saabus. 1 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest? Vajalik on neid eristada kolmel põhjusel: 1) on erisusi aegumise regulatsioonis: 2) vastutuse rangus, st. et kui deliktilise üldvastutuse tekkimise eelduseks on kahjutekitaja süü, siis lepinguõigusliku vastutuse puhul vabaneb kahjutekitaja vastutusest üksnes vääramatu jõu esinemise korral. Kui kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu, on välistatud ka kahju tekitaja süü olemasolu. Kuid kahju tekitaja süü puudumine ei tähenda seda, et samal ajal oleks esinenud ka vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus.
ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva
maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti käitumise põhjuseks armastust tema tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, taaslavastades oma isa mõrvastseen ning jälgida Claudiuse käitumist, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab. Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema. Ta läheb oma ema tuppa ja süüdistab teda mõrva kaasosalisena. Gertrude võtab süü osaliselt omaks
Parimad ametijuhendid ei piira töötajaid, vaid pigem toetavad nende püüdlusi saada kogemusi, suurendada nende oskusi ja arendada nende võimet panustada organisatsioonile. TL sõlmimisega võtavad TL pooled endale vastastikused kohustused. Kui kohustust ei täideta on tegemist kohustuste rikkumisega. Kohustust rikkunud pool vastutab oma kohustuse rikkumise eest. Õiguskaitsevahendeid võib kasutada üksnes juhul , kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü vormid on: Hooletus vajaliku hoole järgimata jätmine; Raske hooletus vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine; Tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Hooletuse ja raske hooletuse väljaselgitamiseks tuleb võtta aluseks hoolsuse määr. Hoolsuse määra saab hinnata konkreetse töösuhte põhjal. Süü puudumise korral ei saa tööandja töötaja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada. Nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud
Kes peaks vastutama tekkinud kahju eest ja millises ulatuses? Selgita lahenduse käiku viidetega õigusnormidele. Vastus: Tuginedes VÕS § 640 lõige 2 sätestab, et töövõtja (antud hetkel Jüri) kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Siinkohal võibki oletada, et Jüri ei teinud kõik endast oleneva, et töökoht oleks ohutu ning Jüri tekitas tulekahju hooletusest. VÕS §104 sätestab omakorda vastutuse süü puhul, siinkohal lõiked 1 ja 2 sätestavad, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral ning süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Lõige 3 täpsustab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Eeldusel, et Jüri süü on tõestatud, vastutab tema oma kohustuste rikkumise eest ning seega ka tekkinud kahju eest. 5.Jaan leppis Jüriga kokku ,et Jüri osatab ära tema suvila ja maatüki
Tänapäeval pole mingi probleem kedagi läbi ajakirjanduse maha teha. Rahvas on mugav, kergesti mõjutatav ning läheb üldjuhul kõige sellega läbimõtlematult kaasa. Õigluse eesmärgiks ei ole ilmtingimata kohtulik karistus. Karistatavat valdavad üldjuhul ka süümepiinad. Kohtunik teeb vastavalt kohtuasjale ning vajadusel kasutades südametunnistust, õiglase otsuse. Edaspidine on juba karistatava enda arusaam asjast. Üldjuhul satutakse kohtusse ju karistatava enda süü tõttu. Sellepärast ei näe ma ka alust, milleks panna süü ja halvustada kedagi, kes teeb vaid oma igapäevast tööd, mida iga teine lihtkodanik ei suudaks. Meie ühiskond peaks austama niivõrd väärikat tööd eelkõige juba seetõttu, et karistatav saab kätte õiglase karistuse ning sellega kaasneva õppetunni. Kohtunik näeb vaeva ja pühendab end otsuse tegemiseks 100%. Selle kõige eesmärgiks on muuta ühiskond turvalisemaks ning paremaks paigaks, kus elada
1. Kirjutage järgmised laused ümber vana kirjaviisi reeglite järgi. Tere lõunast, armas õpetaja. Ole terve tulemast. Küll Jumal annab ka aega tööd teha. Mul on õieti kitsas käes nende juttude pärast, mis rahvas ajab Jumala sõnast ehk Piibli raamatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keeles trükitud on. Kuule, armas Jüri, ja pane hästi tähele, mis öeldakse. Vaata, see oli nende süü, et nemad enese väe ja tarkuse peale lootsid. Terre lounat, armas oppaja. Olge terwe tullemast. Kül Jummal annab ka aega tööd tehha. Mul on õieti kitsas käes nende jutte pärrast, mis aiab Jummala sõnnast ehk Piibli ramatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keles trükitud on. Kule, armas Jürri, ja pane hästi tähele, mis ööldakse. Waata, se olli nende süü, et nemad ennese wäe ja karkuse pääle lootsid. 2. Kirjutage järgmine 1739. aasta piiblist 2
Ta on teistest erinev, tavainimene ei mõista teda ning jääb ülejäänud maailmaga võõraks. Alles vanglas mõistab ta, kui eriline on elu. Teistega ta oma avastusi ei jaga ning sureb nii, et ainult tema teab kogu tõde. Tema suhe maailma ja inimesega on huvitav. Ta jääb nende mõlemaga võõraks, sest ta on omapärane ja ei suuda sulanduda ülejäänud keskkonda. Ta on raske isikus, keda on võimatu klassifitseerida. 2. Milles seisnes ta süü ja süüdimatus, ka Camus' arvates Tema süü seisnes selles, et ta oli süüdimatu. Alati on võimalik valida hea ja halva teo vahel, aga Mersault'l oli ükskõik. Ta tegi seda, mida õigeks arvas. Päike paistis talle silma, tema lasi araablase maha, nii lihtne see oligi. Ka Camus' arvates on peategelane süüdimatu. Maailm ja inimene on iseendale käsitamatud, samuti ka jumal. Seetõttu ei pea ka inimene mitte millegi pärast vastutama
poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks;
6.1 Delikti üldkoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 6.1.1 Objektiivne teokoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.1.2 Õigusvastasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 6.1.3 Süü . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 6.2 Riskivastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 6.3 Tootjavastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 6.4 Vastutus teise isiku eest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
ennustanud, et tema enda laps ta surma saadab, ei oleks vanemad oma poega tappa tahtnud. Kui oraakel Oidipusele ennustusest ei oleks rääkinud, poleks ta kasuvanemate juurest lahkunudki ja tema isa oleks samuti ellu jäänud. Ka karjus tegi valiku, jättes pisikese Oidipuse ellu. Kui ta oleks poisi tapnud, oleks tõenäoliselt ka kuningas pääsenud. Karjus oli piisavalt heasüdamlik ega suutnud last tappa. Osa edasistest sündmustest on just nimelt karjuse süü. Nii selgub, et ühe inimese otsused mõjutavad paljusid. Saatus võib olla lihtsalt õigustuseks oma valedele otsustele, aga kui midagi elus hästi läheb kiidetakse ikka ennast, mitte saatust. Mina arvan ,et saatust ei saa milleski süüdistada-inimesed ise teevad oma valikud. Samas, teoses kohtab Oidipus teel vanameest ja tema saatjaskonda. Neil tekib tüli ja hetke ajel tapab Oidipus kõik peale ühe, kellel õnnestub pääseda-jällegi oli tegemist
Presidendi kõne 24. veebruaril pidas president maha kõne, mis oli suunatud Eesti rahvale. Selle kõne käigus puudutas ta mitmeid teemasid, näiteks puudutas president teemat, mis on Eestis valitsenud juba pea 7 aastat ja selleks on välismaale tööle minemine ja president ütles väga otseselt, et see on riigis ainult otsustajate süü ja see on suur kaotus. Siinkohal olen ma täiesti nõus presidendiga, eesti rahva välismaale tööle asumine on riigiametnike süü ja siiani nad pole ka midagi selleks teinud, et seda peadata. Veel puudutas president ka vaesuse teemat, kus ta tõi välja, et inimesed kolivad järjest rohkem linna ja me peaksime rohkem lugu pidama maainimestest. Siinkohal ma tsiteeriksin Mart Helmet: ´´ Tõde,
Dorian Gray enda elu kunstnikuna Dorian Gray elu muutus täielikult peale seda, kui ta oli kohtunud Basil Hallwardi ja Lord Henry'ga ning temast maaliti saatuslik maal. Peale Doriani eluviiside muutumist, tundus Dorianile endale kõik korras olevat ning ta nautis elu täiel rinnal, saades alles hiljem aru kui valesti ta oli oma elu elanud. Kuid kes või mis oli õieti süüdlane Doriani hinge rikkumises? Muidugi oli suur süü ka Dorianil endal, sest keegi ei sundinud teda sellist eluteed valima, seda sai otsustada vaid tema ise. Dorian oleks saanud oma eluteed muuta mitmel korral, kuid kunagi ei osanud ta teha õiget valikut, vaid läks järjest sügavamale. Kõige esimene võimalus, oli Dorianil oma eluga õiget teed pidi minna, kui tema ellu ilmus Sybli Vane. Gray oleks pidanud vaatama mööda oma uhkusest ning andestama Sybli'le, keda ta tõeliselt armastas
tõenäosusega järgneb lennuki plahvatamisele firmajuhi surm. Lahendaja leiab, et nõusolek tegu toime panna oli antud kavatsetult. Teo mille Peeter nõustus toime panema eesmärk oli süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine ning Peeter teadis või pidi vähemalt võimalikuks pidama, et see saabub. 1.4. Õigusvastasus. Kaasusest ei ilmne õigusvastasust välistada võivaid asjaolusid 1.5. Süü. Kaasusest ei nähtu süüd välistada võivaid asjaolusid. 1.6. Kokkuvõte: Peeter pani toime KarS paragrahvide 114.p 7 ja 22.1.lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo. 2- Paigutades lennukisse lõhkekeha võis Peeter toime panna KarS paragrahvide 112 lg 2 p 1 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo. 2.1. Kahjustatav õigushüve-lennuohutus. 2.2. Objektiivne külg: 2.2.1. KarS paragrahv 112 lg 2 p 1 eeldused
testis tunnistaja testamentum testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü contractus leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult õigused, teisel ainult kohustused) contractus bilaterales kahekülgne leping causa (õiguslik) alus, põhjus; seisund; olukord; kohtuasi; protsess; õigusliklut relevantne asjaolu offert/propositum kavatsus, kava, plaan; tahtlus; üldkäsitlus
lõpuks saanud ka doktorikraadi. Ta on rahutu teadlane, kes kõiges mis ta teeb proovib muuta inimkonda paremaks.Ta on iseloomult väga tagasihoidlik, see on ka üks põhjustest miks ta arvab, et ta teadmised on täiesti kasutud. Faustil puudub enesekindlus, seda võib välja lugeda sellest, et ta nii kergekäeliselt sõlmislepingu Metistofelesega. Ta saadab Metistofelese abil korda palju, aga tema teod on väga kerged kui soovid ja näivad vähese vastutusega kuna alati saab ta süü ajada Metistofese kaela. Ainuke hetk, kus ta isiklik süü ja vastutamatus esile kerkib on Margareta loos. 5. Margareta traagika. Margareta on tohutult ilus noor tütarlaps, kellel ei ole elus väga hästi läinud, aga kellesse Faust sellegipoolest pimesi armub.Ta ema on raskesti haige ja isa juba aastaid surnud, mistõttu on pidanud ta ülesse kavastama oma noorema õe. Peale kõike juba läbielatut enne Fausti kohtumist peale seda muutub ta elu ainult traagilisemaks, tappes tahtmatul
2. Kaudne-kui kahju on tekkinud eri tingimuste või suhetevõi eriliste asjaolude kokkusattumise tõttu(serviisi üheeseme katki minemine-hinnaline kahju-kahju kogu serviisile) Süü- isiku tahteline kahju tekitav tegevus-dolus- , mida ei tule ära segada samanimelise detailiga-pettusega. Süü-võib seisneda isiku hooletuses,ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel-culpa CULPA LIIGID: 1. Isiku süü võib avalduda tegude sooritamises-culpa in faciendo-Nt:isik määris hooletusest teise riided. 2. Süü võib avalduda millegi tegemata jätmises- culpa in non faciendo-nt:asja hoiule võtja ei lukustanud houruumi ust 3. Süü võib seisneda isikute hooletuses oma abiliste valikul-culpa in eligendo- 4. Isik võib olla süüdi ka selles,et ta hooletult järelevalvet teostab-culpa in custodiendo- nt:vanemad ei valva lapsi ja need tekitavad naabrile kahju
Mida tähendab andestus? See tähendab, et andestatakse kõik üksteisele tehtud ebameeldivused ega tuletata seda enam kunagi meelde. F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks. Ka selles romaanis sooritatakse kuritegu, millele järgneb karistus
õigsuses kindel olla. Seda enam, et teadupärast olid mõned vaimud pahatahtlikud ning võisid inimesi valedega segadusse ajada. · Hamleti haridus. Hamlet tahtis minna Wittenbergi ülikooli õppima, kuid Claudius ja ta ema ei andnud talle selleks luba. Teoses mainitakse, et see seostus arvatavasti sellega, et troonipärijatel ei tahetud lasta lahkuda. · Tegevus toimub renessanssi ajastul, kus kõige tähtsam on inimene ise. · Kuidas üritab Hamlet Claudiuse süü kindlaks teha? Lossi saabuvad näitlejad ning Hamlet otsustab lasta neil oma isa mõrv uuesti lavastada. Hamlet arvab, et Claudiuse näoilme räägib ta enda eest. Etenduse ajal jookseb Claudius saalist välja ning tema süü tundub sel hetkel kindel olevat. · Peale näidendit oleks Hamletil võimalus Claudiusel ühe mõõgahoobiga pea maha lüüa, kui ta näeb teda audientsisaalis palvetamas, aga ta ei tee seda. Miks? Hamlet
Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust
Kõige rohkem teada olev haigus on kopsuvähk ja viljatus. Noored ja suitsetamine Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust
Võlgniku viivitus Kreditori viivitu Obligatsiooni lõppemine Obligatsiooni mittetäitmine Täitmine Uuendus Taasarvestus Leppetrahv Loobumine Aegumine Surm Kreditori viivitus ei ole täitmist vastu võtnud Kahju liigid, süü liigid Süü Kahju Vastutusest vabastavad asjaolud Tahtlus Hooletus Otsene tegelik kahju Saamata jäänud tulu Juhus Vääramatu jõud Culpa liigid Culpa astmed Tegevuses Raske hooletus Tegevusetuses Kerge hooletus Puudub nõutud hoolsus Abiliste valikul
Lein sõltub suhtest vanemaga. Mida parem oli suhe, seda vähem kahetsust ja süütunnet. Kui täiskasvanud laps oli väga sõltuv vanemast, on ta veel enam emotsionaalselt laastatud. Ta võib tunda suurt, lõputut igatsust. Teatud mõttes võib tunda nõrkust jätkamaks ilma vanemata. Suuremad raskused leinaga võivad esineda juhul kui lapsel oli vanemaga kehv suhe. Paljud lapsed, hoolimata sellest kas nad on noored või täiskasvanud, tunnevad, et prooblemid vanematega on nende süü. Isegi väärkoheldud lapsed üritavad vahel terve eluaeg oma vanemate ootusi täita. Nad usuvad, et üks päev mõtlevad nad välja, mida teha või öelda, et nende vanem saaks olla rahul ja uhkust tunda. Kui täiskasvanud laps ei saanud oma vanemaga läbi, siis tunneb ta end süüdi liiga vähese pingutamise pärast. Seetõttu kaasneb leinaga raevu-tunne, sest kadus võimalus asju paremaks muuta. Enamik täiskasvanuid, kes ootamatult vanema kaotasid, tunnevad end tühjalt, süüdlaslikult
Ei. Mitte ainult paksud pole pilkealused, vaid on ka kõik teised, kes ei kuulu standarditesse liiga karvased, inimesed ebakonditsionaalse näolapiga, puuduvate kehaosadega, puudega, liiga peenikesed, lühikesed, pikad ,,Hei, kuidas üleval ilm on?" Rääkimata inimklasside vahelistest suhetest, kus jaotutakse kaheks: rikkad ja vaesed. Miks eesti ühiskonnas on nii palju lapsikut sallimatust? Minu arvamus toetub ehk kõige lihtsamale variandile, ajades süü Eestit vallutanud kommunismi kaela kõik pidid olema võrdsed. Inimesi, kes on ,,paremad" või ,,halvemad" nõukogude normi järgi, hävitati. Teistsuguseid inimesi ei tohtinud olla pidi olema tubli töörahvas, kes laulab ilma vastuhakuta ülistavat laulu Stalinist. Salati maha ka usk jumalasse. Pühade raamatute alustalaks on headus, headusega kaasneb sallivus. Usk on tähtis, et end alal hoida. Polegi oluline, kas usk on just mõnda jumalasse
muuta. Kuid kunagi pole ju teistel kerge ennast muuta, vaid jagada õpetusi. Sageli võivad tekkida küsimused, kas me tõesti pidevalt enese kasvatamisega tegeledes ja ennast kasvatada lastes ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me oskame ise määratleda oma õnne? Kasvamine käib millegipärast käsikäes kasvatamisega. Kuid kindlasti kõik vead, mis ma oma elu jooksul olen teinud on ainult minu enda süü. Näga endas neid kõige vastikumaid vigu, näha enda sooritatud uskumatuid lollusi ning näha nõmedaid mõtte ja suhtumisradu ei ole just meeldiv.. Enamasti inimsed süüdistavad oma eksimustes ja ebaõnnestumistes teisi, aga nad ei mõista, et kõik mis nendega juhtub on nende enda süü. Enesekasvatamiseks on võimeline igaüks, kel jätkub piisavalt tahtekindlust. Ning lõpuks pole enam kedagi süüdistada. Kõik endas ilmnev on enda
3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemise õigus läbi võõra maa 5. modus agendi – talitusviis, tegutsemisviis; modus vivendi – elulaad, koosolemisviis 6. ratio decidendi – (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8
muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja me võime kirjeldada emotsioone kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsedvõi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus,viha) kaudu. Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus ja uhkustunne omavad olulist eneseregulatsiooni funktsiooni andes meile tagasisidet meie endi mõtete, kavatsuste ja käitumise kohta. Edu ja eksimuste korral tegeleb inimese mina enesehindamisega tuginedes moraalsetele standarditele, enda ootustele ja sotsiaalsetele tavadele. Kui me rikume standardeid, siis kogeme negatiivseid enesekohaseid emotsioone, kui aga meie tegevus vastab või ületab standardit, siis kogeme positiivseid enesekohaseid emotsioone ning paraneb enesehinnang
Kohtu koosseisu ilmumisel ja lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti. 4. Mis on süüdistuskokkuvõte? Mida see sisaldab? Süüdistuskokkuvõte on üksnes süüdistatava poole versioon juhtumist. Seal kajastuvad kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud.Süüdistuskokkuvõtte sisu ei pruugi langeda kokku sellega, mis tegelikult toimus. Lühidalt kirja pandud, keda milles süüdistatakse ja millega süü on tõestatud 5. Miks peab kohtulahend olema kirjalik ja põhjendatud. Kohtuotsus on kohtulahend millegsa otsustatakse kellel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada. Kouhtuotsus vormistatakse kirjalikult ja sellest võib lugeda, milline kohus otsuse tegi , millal toimus kohtuistund js kes sellest osa võtsid, milline oli hageja nõue ja millised olid kostja vastuväited, millist seadust kohus asja lahendamisel kohaldas. Põhjus: ei tekiks kaksipidimõtlemist
,,Võõras" Alber Camus 1. Meursault' suhe maailma ja inimestega 2. Tema süü ja süüdimatus, ka Camus´ versioonis 1. Meursault oli suhteliselt tagasihoidlik inimene, kellele ei meeldinud olla tähelepanu keskpunktis. Ta ei hoolinud eriti teiste inimeste arvamusest ning käitus ja ütles, nagu heaks arvas. Sõpru ei olnud tal kuigi palju, perekonda polnud loonud ning ka emaga, kes oli hooldekodus, suhtles harva. Ema matustel ei olnud Meursault kurb ega rõõmus ning jäi mulje, nagu poleks ta oma emast hoolinudki
Saksa keele sõnad Lektion 47 Toetus,liikmemaks-der Beitrag-e" Kõmupealkiri- die Schlagzeile-n Raadio-der Rundfunk Märge-die Notiz-en Tõttu-wegen Hoolimata-trotz Varas-der Dieb-e Toimepanija-der Täter- Tegu-die Tat-en Tunnistaja-der Zeuge-n Hädaabikõne-der Notruf-e Põhjus-die Ursache-n Reaktsioon-die Reaktion-en Demokraatia-die Demokratie-n Avalikkus-die Öffentlichkeit Riik-der Staat-en Vallandama-kündigen Teada saama-erfahren,erfuhr,hat erfahren Linnapea-der Bürgermeister- Süü-die Schuld Kodanik-der Bürger- Kaebama-beschweren Streikima-streiken Tegelema millegagi-bescäftigen
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Õigusõpetus AKT Tallinn 7.aprill 2011 Ettevõte nimetus: OÜ Aruvutid Adressaat: klienditeenindaja K Klienditeenindaja K teatas,et eelmisel päeva jooksul oli tekkinud kassa puudujääk, milleks on 2000 (kaks tuhat) krooni. Töötaja ei tunnista oma süü. Töötaja K-ga oli sõlmitud kirjalikult Varalise vastutuse leping vastavalt TLS § 75-le, kust lähtub,et töötaja K võtab sõltumata süüst vastutuse temale ülesannete täitmiseks antud vara säilitamise eest. Tulenevalt TLS §75-lt on otsustatud 5 kuu jooksul töötaja K iga kuu 400.00 krooni palgast maha arvestada. Juhataja Töötaja K (allkiri) (allkiri)
12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. - : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
