hambakaariese suhtes. 5) Maitsmisfunktsioon keelel maitsmisensorid, mis esmalt puutuvad kokku maitseomadustega 6) Suu limaskesta niisutamine kuiva suuga rääkida ei saa Need protsessid kindlustatakse hammaste ja sülje osavõtul. Sülge produtseerivad süljenäärmed: suured ja väiksed süljenäärmed. Suured süljenäärmed - paarisnäärmed 1) Kõrva süljenäärmed (glandula parotis) parotiit (põletik) [Riniit nohu] 2) Keelealused näärmed kummalgi pool üks (glandula sublingualis) 3) Alalõua süljenääre (glandula submandibularis) mandibula-alalõualuu Väiksed süljenäärmed paiknevad suu limaskestal nii suulaes kui põskede sisepinnal ja ka keele keskmise ja tagumise kolmandiku piiril.
SEEDEELUNDKOND Mõisted: 1. Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlist kurgulae, keele-, neelu-, 2. Kurgumandleid on kaks (suulaemandlid)- Neelumandel- kontrollib õhku Suulae ehk keelemandel- 3. Piimahambaid on 20. 2- 1- 2- 4. Jäävhambaid on 32. 2- 1- 2- 3- SUURED SÜLJENÄÄRMED (3) Kõrvasüljenääre- Lõuaalused süljenäärmed ja Keelealused süljenäärmd- tulevad oma juhadega keele alla ELUNDID Magu MAO SEINA KIHID (lk 112) Seedekanali seintel limaskest: Lima HCL Ensüüm Mao lihaskest: Diagonaalkiht Ringkiht Peensool MAKS Jaguneb neljaks sagaraks- Duplikatuur- KUSEELUNDKOND
mikroobide kariogeensusega - hüdrofoobsuse modifitseerimine, mis suurendab mikroobide adsorptsiooni hamba pinnale 2) Sülje süsivesikud (enamasti valkudega seotud) Siaalhape, aminosahhariidid, galaktoos, mannoos Ülesanded: · Proteolüüsi takistamine · Viskoelastsuse tõstmine · Hapete sadenemise langetamine · Antigeeni funktsiooni täitmine 3) Sülje valgud Tsüstatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: proteolüütiliste reaktsioonide kontroll, (tsüsteiini proteaas), raku apoptoos, luu resorptsioon, vähi progreseerumise takistamine, antigeeni esitamine T-rakkudele, CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Histatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: antimikrobiaalne ja fugaalne toime (Candida albicans inhibeerimine), haavade paranemine, CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Stateriin Päritolu: süljenäärmed
TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained Valgud Vitamiinid Lipiidid Mineraalained Süsivesikud Vesi Seedekulg · Seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenäärmed Ø Maks Ø Kõhunääre · Mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi. Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas · Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid Magu · Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku · MAOS toit 1
lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, tühjenenud olekus kusepõis, pärak. Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 6. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 7. Suuõõs, keel, süljenäärmed, söögitoru Süljenäärmed - nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu
INIMESE ORGANISM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Kuidas nimetatakse kõiki keha luid ühe sõnaga? 2. Kus paikneb nägemisnärv? 3. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? 4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 5. Neere kasutatakse hingamiseks. Õige või vale? 6. Sülge toodavad süljenäärmed. Õige või vale? 7. Milline organism pumpab verd kehas ringi? 8. Kus asub küünarluu? 9. Millisele kehaosale viitab sõna ,,haistmine"? 10. Mitu kuud on naine rase? INIMESE ORGANISM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? 2. Mida on inimkehas 100 miljardit? 3. Milline kehaosa võib nakatuda tuberkuloosi? 4
silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5. Nimeta kõik seedenäärmed, mida nad seedivad? Süljenäärmed(alustab süsivesikute seedimist),Maonäärmed(alustab valkude seedimist),Maks(alustab rasvade seedimist),Kõhunääre(seedib rasvu,süsivesikuid,valke),Soolenäärmed(seedib süsivesikuid) 6. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad? Seedeelund, Seediv toitaine, Seedenäärme abil Suu, Süsivesikud, Süljenäärmed Magu, Valgud, Maonäärmed Peensool, Rasvad, Maks,kõhunääre,soolenäärmed Valgud, süsivesikud, Kõhunääre,soolenäärmed 7. Kus ja kuhu toitainete lõhustumissaadused imenduvad? Süsivesikud-peensoole soolehattude veresoontesse Valgud-peensoole soolehattude veresoontesse Mineraalid-peensoole soolehattude veresoontesse Vitamiinid-peensoole, jämesoole soolehattude veresoontesse Vesi-peensoole soolehattude veresoontesse, jämesoole seinahattude veresoontesse
SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid MAGU Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke KAKSTEISTSÕRMIKSOOL maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma :
Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased.Vaagnaõõnes paiknevad pärasool,kusepõis tühjenenud olekus ja pärak,isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega. Hingamisteed- algavad ninaõõnega.Ninal eristatakse juurt,selga ja tippu.Ninajuur on nina kõige laiem osa silmkoobaste ees.Ninaselg katab ninaõõnt ja lüpeb ninatipuga.Tipust ulatuvad ninatiivad,mis ümbritsevad ninasõõrmeid.Hingetoru,bronhid,kopsud. süljenäärmed nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari:
Hingamisteed- algavad ninaõõnega.Ninal eristatakse juurt,selga ja tippu.Ninajuur on nina kõige laiem osa silmkoobaste ees.Ninaselg katab ninaõõnt ja lüpeb ninatipuga.Tipust ulatuvad ninatiivad,mis ümbritsevad ninasõõrmeid.Hingetoru,bronhid,kopsud. süljenäärmed – nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel – on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja
* söögitoru:1) toidu juhtimine makku * magu:1) toidu kogunemine;2) toidu segamine;3) bakterite hävitamine soolhappega; 4) algab valkude seedimine; 5) osade ainete imendumine * peensool:1) seedimine;2) lõhustumissaaduste imendumine * jämesool:1) jääkainete kogunemine;2) vee tagasiimendumine;3) bakteriaalne käärimine;4) mõningate vitamiinide moodustumine (bakterite abil);5) väljaheite moodustumine * pärak:1) väljaheidete moodustumine Seedenäärmed: * süljenäärmed (keelealused-, lõuaalused-, kõrva- ja suu limaskesta süljenäärmed): 1) eritavad sülge, mis a) muudab toidu libedaks; b) lahustab toitu, et tunneks maitset; c) hävitab baktereid; d) alustab süsivesikute seedimist * maonäärmed:1) eritavad maomahla, mis a)alustab valkude seedimist (pepsiin); b) hävitab baktereid (soolhape);2) eritavad lima, mis kaitseb mao seinu * maks:1) eritab sappi, mis alustab rasvade seedimist
valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel? Vastus: Eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga aktiivsed, vajavad kindlaid tingimusi. 7. Seedeelundkonna osad. Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas? Vastus: Suuõõs, neel, süljenäärmed, söögitoru, magu, maks, sapipõis, kõhunääre, kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool. Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude
sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, kus toitained imenduvad verre,pärasool,pärak Hingamiselundkond Ninaava,neel ja kõri Tagab gaasivahetuse Ringeelundkond Süda,veresooned,veri Ainete
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi
Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. kõhrkoest. Toestab keha ja võimaldab liikuda, annab kuju, kaitseb elutähtsaid organeid. Seedeelundkond Seedekulgla-suuõõs(keel), Toidulagundamine, süljenäärmed, neel, toitainete imendumine verre, söögitoru, seedimata toidujääkide magu,12sõrmiksool, väljutamine. peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus
Sünteesireaktsiooni iseloomustab: toimub organismile vajalike ainete tootmine, vajavad energiat, keemilise sideme teke, toimub organismile omaste ainete süntees. Lõhustumisreaktsiooni iseloomustab: Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia. Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm SUU Süsivesikud Süljenäärmed Sülg Amülaas MAGU Valgud Maonäärmed Maomahl Pepsiin PEENSOOL Rasvad, valgud, Kõhunääre, Sapp,soolenõre, lipaas süsivesikud maksanääre,soolenääre Kõhunäärmenõre
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha...
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred
Keemiat käsitletakse kahjuks mingite ohtlike ainetega ja paugutamistega seotud teadusharuna, millel pole reaalse igapäevaeluga mingit pistmist. No olgu, riided, autod ja puhastusvahendid - niipalju küll. Tegelikult ükskõik, mida me sööme sh säilitusained, mitte et ülejäänud on puhas ja säilitusained "puhas keemia", kõik on seotud keemiliste protsessidega. Kui hambad on oma füüsilise tegevuse lõpetanud, jätkavad süljenäärmed aluselise süljega toidu niisutamist ning algab sahhariidide lagunemine. Seda saab imelihtsalt testida, kui hoida leiba mõnda aega suus, varsti on tunda glükoosi maitset. Aga toit sisaldab suurt osa perioodilisusetabelist. Sealhulgas metalle, mis reguleerivad meie elu ja mille puudusel tunneme väsimust, kahvatust, isutust jne. Keemilised ühendid mis on meie ühiskonnas enim tuntud on näiteks : Na2CO3-hape, Etaanhape ehk Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis.
Mumps 1.Tunnused: • Paistes, valulikud süljenäärmed ühel või mõlemal pool nägu (parotiit) • Palavik • Peavalu • Nõrkus ja väsimus • Isutus • Valu, samas närimine või neelamisraskused 2.Ravi: Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptomid kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga. 3.Tüsistused: Tüsistused mumps on potentsiaalselt tõsine, kuid harva. Põletik
Koed on koondunud organitesse ehk elunditesse -Vatsakeste ja kudede seintest leiame mitmesuguseid närve. Südant varustavad verega pärgarterid , lähtuvad veresooned. Seest ja väljas poolt on süda kaetud kileja epiteelkoega . Südames on kõik koed olemas. Ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteeme ehk elundkondi -Taimedel puuduvad elundkonnad -Inimese seedeelundkonnad on suu, neel , söögitoru , magu, peen- ja jämesool Lisaks nendele kuuluvad seedeelundkonda süljenäärmed, kõhunäärmed ja maks -näärmete poolt eritatavad ensüümid aitavad toitu seedida. -maksa poolt toodetav sapp emulgeerib toidus leiduva rasva. Eluslooduse organismiline organiseerutuse tase on rakulisest kõrgem. AUTOTROOFID organismid ,mis väliskeskkonnast hangitud orgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid sünteesivad. NEURAALNE REAKTSIOON elundite ja elundkondade talituse regulatsiooni nimetatakse neuraalseks reaktsiooniks.
keelealuste süljenäärmete turse. Poiste munandid võivad üles tursuda ja olla valulikud, tüdrukutel võib valutada kõhu Mumps alaosa.[2] NB! Poiste munandeid tuleb mumpsi korral hoolega jälgida, et need ei oleks turses. haiguse tüsistusena võib tekkida munandite põletik, mille tagajärjeks võib olla steriilsus. Turses süljenäärmed Kasutatud kirjandus 1. ,,Koolilapse tervis" Leida Kook 2. ,,Lapse tervis" Dr Miriam Stoppard 3. ,, Lapse tervise käsiraamat" Dr Bernard Valman 4. " Lapse tervise ABC" Pere ja Kodu lisaraamat 2002 5. ,,Lapsehoidja käsiraamat" Perekasvatuse Instituut 6. http://web.zone.ee/iamfree/mumps.ht m Mumps
*söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav Bkompl-nt pärmis, maksas- närvisüst kahjustused,naha kahj, aneemia C-värskes puu ja köögiviljas, sirdunis- skorbuut D-kalamaksaõlis, piimas- rahiit E-taimeõlis, nisuidudes- potentsi mõjutav K- maksas, taomatites-vere hüübimine hormoonid: 1.Näärmed *välisekrtsiooni näärmed-viimajuha nt süljenäärmed,maks *sisesekretsiooni näärmed- sisenõrenääre- endokriin (puudub viimajuha) 2.mõiste Hormoonid on boiaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesiv ad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust. 3.Horm isel *ülisuur aktiivsus *sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil *mõjutavad ainevahetust ensüümide kaudu 3.liigitus *valgud *steroidid 4.kasutatakse *organism ei tooda *ravi *rasestumisvastased vahendid 5.tootmine *imetajate näärmetes
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2
rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele?
1 SELGITA MÖISTED TOIDUAINE- inimese toiduks kasutatavad ained. Need jagunevad taimseteks ja loomseteks. Taimsed on teravili, aed- ja puuvili ja taimeöli. Loomsed on liha, kala, munad ja piim. TOITAINED- toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. Need jagunevad makrotoitaineteks ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on vesi, süsivesikud, pasvad ja valgud. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained. SEEDEKULGLA e. SEEDEELUNDKOD- körgemate organismide suust pärakuni kulgev ööneselundite süsteem, mida söödud toit läbib. SEEDIMINE- toitainete löhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks. 2 SEEDENÄÄRMED JA SELLE ÜLESANDED Seedenäärmed toodavad seedenöresid ja seedeensüüme selleks, et saaks seedida. - SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge) - MAONÄÄRMED (toodavad maomahla) - KÖHUNÄÄRE (p...
Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 8. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud
Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire. VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool-kahepoolne innervatsioon; alumine näopool-ühepoolne innervatsioon). Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv –
piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutamine ja lõhustamine toimub sülje mõjul ja süljenäärmed jagunevad suurteks ning väikesteks süljenäärmeteks. Väikesed süljenäärmed asuvad põskede limaskestas, pehmes suulaes ja keelel. Keele süljenäärmeid kutsutakse Ebneri näärmeteks. Sülje hulk, koostis ja omadused: Sülje kogus võib varieeruda, 0.5-2 liitrit. Sülje hulk ja koostis sõltuvad toidu konsistentsist. Kõige rohkem sülge eritub kuivale toidule. Sülje koostises on orgaanilised ja anorgaanilised ained, orgaanilistest ainetest on mitmesugused
See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla. MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin ...
vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt ka rinnaõõnes on seedekanali väliskestas serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit adventitsiaalkest.
jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret; 2 kõrvasüljenääret. Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11)
püsti(vertikaal-)lihas – kiud ülalt alla; 3) ülemine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni ülal; 4) alumine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni all. B.Keele välised lihased: kokku 3 paari: 1) lõuatsi-keele lihas – alalõualuult keelde; 2) keeleluu-keele lihas – keeleluult keelde; 3) tikkeljätke-keele lihas – oimuluult keelde. Süljenäärmed (glandulae salivariae) A.Väikesed süljenäärmed: kõikjal suuõõnes limaskesta epiteelis, päriskihis ja submukoosas. B.Suured süljenäärmed: 3 paari: 1)Kõrvasüljenääre (glandula parotidea), ka parootis; asub kõrvast eespool, alalõualuu ümber; kaal ca 30 g; juha avaneb suuesikusse, põse sisepinnale. 2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel).
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete jaotuse alusena arvestatakse nebde lõpposade kuju ja viimakäigu hargnemist. Hargnemata viimakäiguga näärmeid nim. liht- , hargnevat viimakäiku omavat aga liitnäärmeteks. Lõpposa võib olla hargnemata või hargnenud. Enamik näärmeid avaneb kas otseselt või viimasüsteemi kaudu katteepiteeli vabale pinnale, näiteks maks ja pankreas kaksteistsõrmikusse, süljenäärmed suuõõnde, higi- ja rasunäärmed nahapinnale. 5. Sidekoed. Veri sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte (kihnu) ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite ja kaitsekoe. Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus
Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 8. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud
* suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1 suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. (Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha
3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 6.Maks asetseb paremal pool ülakõhus mao kõrval. See on inimese suurim näärem Maks toodab
Tsirkulatsiooniorganite histoloogia. Tartu, 1988. · Ülo Hussar Vereloome- ja immuunorganite histoloogia. Tartu, 1986. Loengute kava kevadsemestriks Organite ehitusprintsiip · Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma · Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa)
Seesamluud- on väikesed luukesed Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluse libisemist. Seesamluud tõhustavad lihase tõmbetegevust. 13. Seedeaparaat: Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. 14. Suuõõs. Suuõõs on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab seda suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Jaguneb moka ja põskedega ümbritsetud hobuserauakujuliseks suuesikuks ja pärissuuõõneks, piiriks kahe vahel on hambad. Suuõõne ülesandeks on toidu haaramine, selle maitsmine, peenestamine ja süljega segamine
jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret; 2 kõrvasüljenääret. Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11)
Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks. Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks. Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult. 16. Nimeta seedenäärmed koos lühiiseloomustusega. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. Süljenäärmed eritavad sülge, mis muudab toidu libedaks; lahustab toitu, et tunneks maitset; hävitab baktereid; alustab süsivesikute seedimist. Maksa funktsioonid: Vere glükoosisisalduse kontroll Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse kontroll Vitamiinide varu säilitamine
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Sülje biofunktsioonid STOM, 2. rühm Aleksandra Stepanenko, Julia Mastitskaja Sülg • Heterogeene vedelik, mis ümbritseb limaskestasa ja hambaid • Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on
- seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED ülaneel - primaarset sooltoru täiendab otstel suu ehk oraalsopis ja päraku ehk - Primaarsest ninaõõnest ninaõõne eesosa anaalsopis Keele areng
4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil,
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
