Mis on mumps ?
Mumps ehk epideemiline parotiit on laste äge nakkushaigus , mille
kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kõrvasüljenäärmete turse .[1]
Haigustekitajaks on Paramüksoviirus.[6]
Kes põevad mumpsi ?
See nakkushaigus ohustab peamiselt üle 2-aastaseid lapsi. Kuna
mumpsi vastu on võimalik vaktsineerida , siis esineb seda haigust
varasemaga võrreldes vähem.[2]
Kas mumps on ohtlik?
Mumps ei ole väga raske haigus, kuid mõnikord võivad tekkida
tõsised tüsistused. Tugev peavalu ja kuklakangestus annavad märku
entsefaliidist või meningiidist.[2]
Haiguse sümptomis:
Palavik
Peavalu
Valulik neelamine
Kõrvasüljenäärmete ning vahel ka lõua- ja keelealuste
süljenäärmete turse.
Poiste munandid võivad üles tursuda ja olla valulikud, tüdrukutel
võib valutada kõhu alaosa.[2]
NB! Poiste munandeid tuleb mumpsi korral hoolega jälgida, et need ei
oleks turses . haiguse tüsistusena võib tekkida munandite põletik,
mille tagajärjeks võib olla steriilsus .
Kas mumpsil on ka peiteaeg?
Peiteperiood on 14- 21 päeva. Nakkavus algab 1-2 päeva enne lööbe
tekkimist ja kestab nädal aega. Haigus algab palavikuga, millele
võib järgneda valulik neelamine ja turse süljenäärmete
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada. Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik. Alla 7-aastased lähikontaktsed, kes pole saanud 4 vaktsiinidoosi või sellest on möödas enam kui 3 aastat, tuleb vaktsineerida nii kiiresti kui võimalik. Kõikide diagnoositud läkaköha juhtude kohta teavitavad arstid Terviseametit. MUMPS e. PAROTIIT Mumps on piisknakkusena leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on viirus ja mida iseloomustab üldintoksikatsioon, süljenäärmete kahjustus, harvem esineb teiste näärmete või närvisüsteemi 8 kahjustusi. Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. HAIGUSTEKITAJA: - paramüksoviiruste sugukonda kuuluv RNA-viirus.
Mis on punetised? Punetised on äge nakkushaigus, mida Mida teha olukorra leevendamiseks? iseloomustavad peenetäpiline nahalööve ja alandage palaviku paracetamoliga ning andke kukla lümfisõlmede suurenemine. Punetisi lapsele ohtralt juua. Vältige punetistes oleva põhjustab Rubella viirus.[6] Lastele levib lapse kokkupuudet rasedatega.[3] haigus enamasti piisknakkuse teel.[1] Mida saab arst ette võtta? Millised on haigustunnused? Arst saab Teie last uurida. Diagnoosi Väike palavik täpsustamiseks võetakse vereproov. Väikesed lamedad roosad täpid (esialgu Spetsiifiline ravi punetistele puudub. Siiski tekivad need kõrva taha, siis otsmikule ning on võimalik last punetiste vastu varakult seejärel üle kogu keha). vaktsineerida.[3] Kukla- ja kaelalümfisõlmed on tursunud. Mõnikord kaebavad lapsed lii
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taas
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid