muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile liigutatakse ka aeglaselt, minimaalse pea liigutamisega ka teine silm. Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem moment stereopsisele on hetk, enne saagi ründamist, mil kameeleon fokusseerib mõlemad silmad ühele punktile. Kameeleonid suudavad näha nii meie jaoks nähtavat kui ka UV-valgust
Helmholtzi (1910) maksimaalse tõenäosuse printsiip: Taju püüab proksimaalset stiimulit interpreteerida kõige tõenäolisema distaalse stiimuli poolt tekitatuna Ühine saatus: Sümmeetria: Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Objektil on · lõplik vorm, foonil aga ei pruugi seda olla. · Objektil asukoht 3.mõõtmes, foonil ei pruugi olla. · Objekt foonist eespool. · Objekt domineerivam ja paremini meeldejäävam. 2,5D visand ehk sügavustaju Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas? Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Kui kaugel on objekt vaatlejast, kahe objekti vaheline kaugus. Probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Alateadlike järelduste teooria (H
· lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas. Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tekstuurigradient ning mida see kirjeldab?
• lihtsuse -- tõlgendame vormi lihtsaimal võimalikul viisil --printsiibid. tausta ja objekti eristamine -- esimene samm kujutise nägemise protsessis sageli selle eristamine taustast. Oluline on tajuja roll, mismoodi ta visuaalset pilti tõlgendab (mis on taust, mis mitte). 6. Millistest seaduspärasustest lähtub tajusüsteem nähtava sisendi korrastamisel (sõelumisel)? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid (geštaltpsühholoogiast!). 7. Sügavustaju (kaugustaju) monokulaarsed ja binokulaarsed tunnused. 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates
Formaalsete operatsioonide Lapse arengu ealised iseärasused (vt.materjal+iseseisvad tööd)-1a- Laps sünnib tervikliku nägemisstruktuuriga. Vastsündinud on tundlikud staadiumis (üle 12a), vaimsete võimete lõppaste. LAT – lähima arengu tsoon, AAT – aktuaalsearengutsoon heleduse suhtes, nad näevad tervikobjekte üsna selgesti kui need on lähedal. Kuni 3.elunädalani ei taju lapsed värve ja neil on piiratud sügavustaju. Mõne Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja esimese päeva jooksul näivad nad olevat vähem tundlikud valu suhtes, kuid nende maitse- ja lõhnaaistingud toimivad täiel määral. Esimesed emotsioonid jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine.Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine,
1.1 Mis on psüühika? Mis seda Psüühika on inimese või muu PG lk 12. uurib? organismi võime reageerida ümbritsevale keskkonnale. Psüühikat uurib psühholoogia. 1.2 Nimeta ja kirjelda 1. Teadvusele kättesaamatud PG lk 13-14 teadvustamata protsesside tüüpe. protsessid. Nt. Sügavustaju kuidas Too iga protsessi tüübi kohta me teadvustame sügavust või PA lk 11-13 OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et kujutis liigub, kuid kui silmi veidi liigutada, siis saame aru, et kujutis
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
Psüühika ülesanne üldisemalt on organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast, millest tulenevalt võib psühholoogiat ka teadvuse uurimiseks nimetada. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma ehk peegeldama ehk reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist- automatiseerumine (käimine- me ei mõtle kõndimise ajal, kuidas üht jalga teise ette tõsta). Sigmund Freud (1856-1939)- Viinis tegutsenud arst ja professor, kes viimase saja aasta
Tuntumad sügavustunnused on lineaarperspektiiv ja kattumine. Tekstuurigradient- suuremal vaatekaugusel olevate pinnaosade projektsiooni detailide tihenemine, mille põhjal vaatleja hindab esemete kaugust. Samuti on kaugemal asuvad asuvad objektid paksemast õhukihist tingituna sinakama tooniga. Sügavustunnused erinevad mõju poolest. Disparaatsus, kattumine, liikumisparallaks on ehk mõjusamad. Erinevate tunnuste kombineerimine tagab sügavustaju täpsuse. · Värv. Inimsilm eristab mitut miljonit värvivarjundit, mis erinevad tooni, heleduse-tumeduse ja küllastatuse poolest. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendigaretseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. Sõltuvalt pigmendist neelavad retseptorrakud enam kas
Lõhnade klassifitseerimisel pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. 16. Kirjeldage näidete abil erinevaid adaptatsiooni liike meeleorganites (pos, neg, selektiivne) Miks on adaptatsioon oluline ? mis juhtuks ilma selleta? TAJU 1. Sügavustaju monokulaarsed tunnused. Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tektuurigradient ning mida see kirjeldab? · interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · varjud ja valgusnurk · õhuperspektiiv · tekstuurigradiendid · tuttav suurus · suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + + tekstuurigradient
edasi ajju edasiseks töötluseks Kokkuvõttes: nägemisvälja stimulatsioon projitseerub topograafiliselt primaatidel umb. 20-sse erinevasse ajupiirkonda; 40 % ajukoorest tegeleb nägemisega. Järgmine üldine jaotus on ... ...`MIS' ja _'KUS' süsteemid (WHAT-WHERE) ajukoores: · `KUS'-süsteemi ehk Tekto-pulvinaarse süsteemi funktsioon:objektide ruumiline lokalisatsioon;silmaliigutuste juhtimine;suurte vormide tajumine;sügavustaju (tertsiaarsed alad kiirusagaras, BA 7. jt). · `MIS'-süsteemi ehk Genikulo-striaarse süsteemi funktsioon tajus:objektide vormi peenanalüüs, värv(tertsiaarsed alad oimusagaras, BA 20.-22. jt) Nägemisteravus: · Projektsioon reetinal peab olema selge seda omadust nimetatakse nägemisteravuseks. · Silmaläätse kohanemist objekti kaugusega nim. akommodatsiooniks, see on sisuliselt fookuskauguse muutus, saavutatakse läätse kuju muutmisega kas kumeramaks või lamedamaks.
2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu (stiimuli joontunnused, mis näitavad objekti asendit) 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) ● pildilised tunnused ○ interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid
Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe Tajulise grupeerimise puhul vaatleme, sarnasusi, ühist tausta, lähedust, suletust kõiki omadusi mida suudame näha ja märgata erinevate meelte abil. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu: binokulaarsed sügavustunnused: silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . Monokulaarsed sügavustunnused: visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates. Ehk siis kas silma kohanemine - silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) või pildilased tunnused: lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid, kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise, tekstuurielemendid
Taju organisatsiooni iseloomustab gestaltide tees, et ’paljudest geomeetriliselt võimalikest kontuuridest võetakse tajus aluseks parim lihtsaim ja stabiilseim. Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Rubini objekti ja fooni eristamise printsiip: - Objektil on lõplik vorm, foonil ei pruugi olla - Objekti asukoht on 3. mõõtmel, foonil ei pruugi olla - Objekt on foonist eespool, foon jääb objekti taha - Objekt on domineerivam ja jääb paremini meelde. 2,5D visand ehk sügavustaju Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas? 2D reetina pildist luuakse 3D taju maailmast Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? - Monokulaarsed tunnused – need mis vajavad ainult ühte silma, aga saab kasutada ka siis kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma
liikumisahelat: KÕHULI- NELJAKÄPULI-POOLPÕLVITUS-PÜSTI ja/või PÜSTI-KÜKKI-ISTUMA. Üldliigutuslik areng: liigub kahe käega toe najal; laskub toe najal seistes (püstiasendist) kükki ja istuma; võib õnnestuda omal jõul seismine; haarab pintsetimeetodiga ka väiksemaid esemeid; joob tassist. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: lapse iseloomust võib saada aimu; laps hakkab tundma huvi peitusemängu vastu. Sensoorne areng: areneb välja sügavustaju ehk kõrgusetunnetus; laps võpatab ja ehmub ootamatute häälte peale, asjad, millest laps aru ei saa, kohutavad teda. Intellektuaalne ja keeleline areng: jäljendab erinevaid helisid; kasutab kahesilbilisi sõnu (näiteks: mam-ma, ti-ta, an-na); teab üksikute sõnade tähendust; ilmuvad vastavate zestidega sõnad (ei, jah). (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011). LISAINFO: Kui laps suudab omal jõul seista, võib innustada teda toe najal esimesi samme tegema
Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju kehaasenditaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju sügavustaju Taju omadused: Kiirus närvisüsteemis erutuse liikuvuse kiirus, erinevatel in erinev Eristamisvõime milliseid väikseid erinevusi asjade juures märgatakse. Värvuste tajumine. Terviklikkus ja analüütilisus (märgata detaile) võimaldavad mõistlikul viisil Mõtestatus - suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis määravad ära eseme Maht ja jaotuvus võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte.
Kuna isiksuse struktuuri osad on oma loomult vastandlikud, on pidev sisekonflikt inimesele omane. Mina funktsioonid suudavad siiski enamasti tagada konflikti talutavuse. Kui aga mingitel põhjustel miski või ülimina nõudmised tugevnevad, siis võib tasakaal paigast ära minna. See võib toimuda näiteks eluperioodil, mil seksuaaltung on tugevam. Tekib ärevus, kasutusele võetakse kaitsemehhanismid. · Nimeta ja kirjelda teadvustamata protsesse. Üks näide teadvustamata protsessist on sügavustaju. Kahe silmaga korraga vaadates tajume objekte ja nende kaugust teisiti kui silmi eraldi kasutades. Teise teadvustamata protsesside rühma moodustavad need psüühilised protsessid, mis on kunagi olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Eksisteerib nähtus, mida nimetatakse automatiseerimiseks mida rohkem ja sagedamini me mingit tegevust teeme, seda automaatsemaks see muutub ja
on meie teadmised maailmast piiratud meie tajusüsteemide poolt. Hermann von Helmholtz (1821-1894) • Energia jäävuse seadus organismide puhul – toidu ja hapniku tarbimine võrdub koguenergia hulgaga, mida organism saab kulutada. • Mõõtis närviimpulsside kiirust ja avastas, et see on arvatust väiksem. • Pertseptsiooniteooria. Vaatleja varasem kogemus muudab aistingu pertseptsiooniks. • Sügavustaju – kujutis mõlemal võrkkestal veidike erinev. • Young-Helmholtzi värvinägemise teooria - võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile Ewald Hering (1834-1918) • Ruumitaju kui aprioorne, kaasasündinud omadus – mitte kogemuste abil tekkiv. • Metabolistlik värvitaju teooria – kolme tüüpi värviretseptorid, kuid need on paarides. Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia
geomeetrilisele algkujule. Ta kohtles loodust silindrite, kerade ja koonustena. Näiteks kändu käsitles ta silindrina, õuna ja apelsini kerana, mäge koonusena. Lisaks sellele viis tähelepanu keskendamine sellele, mida ta oma loodusvaatluste käigus nägi, binokulaarse nägemise põhjaliku uurimiseni. Binokulaarne nägemine tähendab seda, et kumbki inimese silm võtab vastu pisut erineva pildi, mis ajus ühendatakse. See pakub meile sügavustaju ja üksikasjaliku teadmise objektidevahelistest ruumilistest suhetest. Fovism on 20. sajandi algul väljakujunenud kunstivool, mis on omane foovide rühmitusse kuulunud prantsuse kunstnikele. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent
Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve.
Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus – silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine – näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve.
ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesuguseid: 1. Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe
) Teooriad praktikasse Ehk eristatakse kahte tüüpi vananemist: - Primaarne pidev, vältimatu protsess - Sekundaarne haiguste, kuritarvitamise ja mitte tarvitamise mõjul kulgev protsess enamasti juhitav ja välditav Füüsilised muutused: · Välimuses toimuvad muutused · reaktsiooniaeg alaneb · füüsiline vastupidavus on nõrgem ja koormuse järgne taastumine on pikem · nägemine väheneb o Sügavustaju, värvitaju; lugemine raskem; · Kuulmine väheneb o Kõrgsageduslike helide tundlikkus väheneb ei kuule, mida teised räägivad · maitsetundlikkus väheneb o Soolane, hapu ja mõru o Meestel enam, naistel vähem o Ravimite tarvitajatel enam · Kompleksed ülesanded raskendatud
tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. 2.2. Sügavustaju Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Eeldatavasti saavutatakse see nn. sügavustunnuste arvestamisega (kas automaatselt või alateadlike järelduste tulemusena). Kahesilmaliste (binokulaarsete) sügavustunnuste hulka kuulub binokulaarne disparaatsus. Monokulaarsed sügavuse tajumise tunnused on nn. pildilikud tunnused: (1) objektide osaline kaetus, (2) objektide suhteline suurus, (3) lineaarne perspektiiv, (4) tekstuurigradiendid
2000) o “noored” ja “vanad” vanad Üldiselt: paljud tänased 70. a-sed käituvad nagu 50.a-sed paar kümnendit tagasi. Lisaks: o Elatakse vanemaks o Vanade hulk populatsioonis kasvab Füüsilised muutused: Välimuses toimuvad muutused Reaktsioonikiirus alaneb füüsiline vastupidavus on nõrgem ja koormuse järgne taastumine on pikem nägemine väheneb o Sügavustaju, värvitaju; lugemine raskem; Kuulmine väheneb o Kõrgsageduslike helide tundlikkus väheneb – ei kuule, mida teised räägivad maitsetundlikkus väheneb o Soolane, hapu ja mõru o Meestel enam, naistel vähem o Ravimite tarvitajatel enam Kompleksed ülesanded raskendatud o Nt öösel auto juhtimine hõlmab: dünaamiline nägemine, valgustundlikkus, lähedale nägemine, infotöötluskiirus, visuaalne
somaatilised liigutused o Eriti intensiivselt arenevad kõrgemad analüsaatorid- nägemine ja kuulmine. Elavnemiskompleks- eriline emotsionaaalne ja liigutusreaktsioon täiskasvanu ilmumisel- käte ja jalgade tormiline liigutamine, vaatab näkku, naeratab. o Loetakse vastsündinuea lõpuks-inimese-ea alguseks. SENSOORNE ARENG. Inimesd sünnivad terviklike nägemisstruktuuridega. o Vastsündinud on tundlikud heleduse suhtes o Kuni kolmanda elunädalani ei taju värve, on piiratud sügavustaju o Mõne esimese päeva jooksul vähem tundlikud valu suhtes o Maitse-ja lõhnaaistingud toimivad. Robert Frantz- tõestas, et vastsündinu hakkab eelistama ühtesid objekte teistele. Eelistab kindlapiirilisi asju (N.malelaud). 9 minutit vana laps eristab inimese käe teistest objektidest. Väga keerulised objektid ei huvita last. Olemas sünnieelne kuulmine o Lennuvälja läheduses olevatest lastest hakkas lennukit kuuldes nutma ainult 13%, teistest lastest 80%.
lihtsa ja korrapärase mustri. mineviku kogemus – objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega. Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: Kanizsa kolmnurk). (Wikipedia) Sügavustaju Monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused Monokulaarsed tunnused- Visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Kattuvuse mõttestamine- Kui üks objekt jääb teise taha, siis ta pole kadunud Tuttav suurus- Tuttava suuruse arvestamine. Lähedal suurem, kaugel tundub väiksem. Liikumisparallaks- Sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja
nende jaoks kaua aega segadust tekitav. Sellised elementaarsed koordinaadid nagu üleval ja all, paremal ja vasakul – laias laastus tavaarenguga lapsed, kes kooli lähevad, nad üldiselt teavad, mis on üleval ja all, ajavad segamini vasakut ja paremat. VAA probleemidega lapsed, ÜÕR lapsed kooli minnes üsna selgelt ei orienteeru ruumikoordinaatides. Kui õpetaja kasutab mõistet üleval paremal nt kuupäev vihikusse, sellest ei pruugi laps üldse midagi aru saada. Sügavustaju probleemid. Need väga tõsised ei ole, sõltuvad sellest, kui tõsise VAA probleemiga on tegemist. Kui lapsel peaks kujunema haaramisliigutus, peab laps tajuma, kui kaugel see asi on. Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus. Tõsisema VAA probleemi puhul sügavustaju probleemid ka tõsised, on probleem, et see haaramisliigutus välja areneks.
Seetõttu aja ja ruumi temaatika on nende jaoks kaua aega segadust tekitav. Sellised elementaarsed koordinaadid nagu üleval ja all, paremal ja vasakul – tavaarenguga lapsed kooli minnes üldiselt teavad, mis on üleval ja all, ajavad segamini vasakut ja paremat. VAA probleemidega ja ÜÕR lapsed kooli minnes ei orienteeru selgelt ruumikoordinaatides. Kui õpetaja kasutab mõistet üleval paremal nt kuupäev vihikusse, sellest ei pruugi laps üldse midagi aru saada. Sügavustaju probleemid. Need väga tõsised ei ole, sõltuvad sellest, kui tõsise VAA probleemiga on tegemist. Kui lapsel peaks kujunema haaramisliigutus, peab laps tajuma, kui kaugel see asi on. Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus. Kompimistaju. Aitab siis, kui me mingil põhjusel asja ei näe. Nt pimedas. VAA lastel võib siin olla raskusi
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2. Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju Ajataju 3. Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate objektidega ning neid objekte mõtestada. o Eristamisvõime milliseid omadusi märgatakse, nt värvuste tajumine. Oluline et lapsed eristaksid kuju. Lugema ja kirjutama õppimisel oluline väldete eristamisel.
Kuidas lahendada 2D=3D probleemi? Monolukaarsed ja binolukaarsed sügavustunnused Tajukujundi tekkimisel on nii psühholoogilised kui ka füsioloogilised piirangud. Keerlevate madude illusioon – seotud hele ja tumeduse tajumise (mustrite kontrastid) ja silma liikumisega mis annavad liikumise mulje. Mitu mehhanismi koos. - Illusioonide puhul on kognitsioonide osa suht väike, sest teame, et see ei liigu aga silm ütleb et nägin ja tean et see on nii. Sügavustaju vihjed: monokulaarsed ja binokulaarsed - Kattumine – kui asi on millegi taga siis on taga - Suhteline suurus – väiksem asi tundub kaugemal - Absoluutne suurus – kogemuse käigus õpitakse - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Asukoht (kõrgus) - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuuri gradient – tekstuur kaob ära
Intersensoorne tajumine: *nägemine ja kompimine. *Nägemise ja kuulmise koordineerimine 19 *Üldpilt, mitte detailid *.Disparaatsus *Seostavad visuaalset ja auditoorset infot Nägude tajumine . Kaasasündinud mehhanism (Morton & Johnson, 1991) . Väga kiire õppimine (Bushnell, 1998) . Elementide asetus Sügavustaju – kahe silma abil ei hakka aga arenema enne kui umbes 13. nädalal. Maksimaalne binokulaarse sensitiivsuse periood kestab kuni 2. eluaastani. Mälu areng Mälustrateegiad Metamälu Mälu sisu Skriptid – tüüpiline tegevuste jada Skeemid – info objektide ja olukordade kohta Implitsiitne mälu . mäluvorm, mis ei sõltu teadlikust meenutamisest; see on lastel ja täiskasvanutel sama hea Eksplitsiitne mälu
Imiku silma võrkkesta struktuur on mittetäielik ja silmanärv on alaarenenud. Kuid siiski, vastsündinu pilgutab ereda valguse poole silmi ning jälgib liikuvat valgust või sihtmärki. Imikutel on esimestel elukuudel ka suhteliselt hea värvitaju. Sünnijärgselt on imiku nägemisulatus väga kitsas, kuid 210 elunädala jooksul see kahekordistub. Imikud omavad ka sügavustaju. E.J Gibson ja Walk (1960) konstrueerisid "visuaalse kalju", mis andis illusiooni kaljust 84 kui kuristikust. Eksperiment põhines südamelöökide kiiruse erinevuse mõõtmises. 23 kuused imikud, kes pandi kõhuli "sügavale" kohale, omasid aeglasemaid südamelööke, kui need kes pandi "madalale" kohale. Aeglasem südamelöökide tempo näitas, et imikud
annaabi.ee 
