Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sydney ooperiteater". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sydney, ooperiteater, unesco, keerukad, prokofjeviSydney ooperiteater (Sydney Opera house) Anette Steinberg Sydney ooperiteater on 20. Sajandi üks kuulsamaid hooneid kogu maailmas, tegemist on modernistliku ekspressionistliku ehitisega. Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi arhitektuurilisi lahendusi ning ka detailide ja mõõtmete välja arvutamine võttis aega rohkem kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7
Sydney ooperiteater Merili Riga KIRJELDUS Asukoht Austraalia 20. sajandi üks kuulsamaid ehitisi Austraalia sümbol Võtab enda alla 1,8 ha u 120 m lai, 183 m pikk Asub vee peal Katus kaetud 1056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga Ajalugu 1950. a alguses otsustas Sydney linnavalitsus ehitada uue ooperiteatri 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss Laekus 223 kavandit 32 riigist 29. jaanuar 1957 valiti võitjaks arhitekt Jørn Utzon (Taani) Ooperiteatri ehitus algas aastal 1959 Palju probleeme: ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus venis, kallines · Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast · Arvati, et ehitus jääb pooleli, siiski tööd jätkati · 20
Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi pealinn. Melbourne on elanike arvult (3 659 700) teine linn Austraalias (Sydney järel). Melbourne on linn aastast 1842. Ta on nimetatud Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria mentori lord William Lamb Melbourne'i järgi. Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud. Sydney on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn. Sydney on Austraalia suurim ja vanim (asutatud 1788) linn. Linna keskuse, n.ö. õige Sydney (tuntud kui "City of Sydney") elanikkond on umbes 150 000 inimest, samas kui kogu metropoli piirkonna rahvaarv on 4,2 miljonit. 2000. aasta suveolümpiamängude võõrustaja. Adelaide on linn Austraalias, Lõuna-Austraalia osariigi pealinn ja suurim linn. Ta paikneb Saint Vincenti lahe ääres Adelaide'i tasandikel Torrensi jõe suudme juures kümmekonna km kaugusel ookeanist. 11
Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid
Austraalia 1962 tulekahi Victoria 14-16jan 32 450 maja Lõuna- Uus-Lõuna- 1967 3 59 kodu Mägismaa Wales tulekahi Tasmaania Must Tasmaania ~264,000 ha 1967 62 1,293 maja teisipäev 1969 tulekahi Victoria 8. jan 1969 23 230 maja Põhja-Sydney Sydney ULW 1979 Tuha neljapäev Lõuna- 418,000 ha 16. veebr. 1983 75 2,400 maja Austraalia, Victoria Ida rannikuala Uus-Lõuna- 27.dets 1993- 4 225 kodu Wales 16. jan. 1994 Dandenongs Victoria 21. jaanuar 1997 3 33 kodu Lightgow Uus-Lõuna- 2. dets. 1997 2
Versailles' loss · Versailles' oli suurejooneline barokiajastu loss, mis on tänapäevaks muutunud kogu kogu maailmas tunutud tsivilisatsiooni, ohjeldamatute lõbustuste ja võimutäiuse sümboliks. · Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. · Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. · Loss ehitati Louis XIV ajal. · 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. · Loss on olnud ka UNESCO maailmapärandite nimekirjas 30 aastat. Ehitus · Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. · Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama. · Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. · 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park.
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO....................................................................................................................6
1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ni
· Augustus W. N. Pugin disainis dekoratsioonid ja mööbli paleele. · Ehitus algas 1840 ja kestis 30 aastat. · Töö jäi pooleni mõlema arhidekti surma tõttu ja jätkus 20. sajandil. · Palee on üks poliitika elu keskuseid Ühendkuningriigis. · ,,Westminster" on tulnud UK parlamendilt ja Westminsteri valitsus süsteem on võtnud selle nime alles pärast. · Palee oli muinsuskaitse ehitis alates 1970. aastast ja UNESCO World Heritage Site osa alates 1987. aastast. Reeglid ja traditsioonid · Suitsetamine ei ole lubatud alamkojas alates 17. sajandist, aga võib kasutada mokatubakat. · Alates 2005. aastast ei ole lubatud suitsetada ruumides sees. · Ei tohi juua ega süüa istungisaalis, ainult rahandusminister tohib. · Mütsid ei tohi olla kulunud ja liikmed ei tohi kanda sõjakostüümi või sümboolikat. · Ei tohi hoida käsi taskus alates 1994. aastast.
Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalial ei ole naaberriikidega maismaapiire. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida-Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Kaugemale kirdesse jäävad Solomoni saared, Vanuatu ja Uus- Kaledoonia. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Austraalia suurimad linnad (ja osariikide-territooriumide pealinnad) on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth & Darwin. Canberra on Austraalia pealinn alates 1908 aastast, seal asub Austraalia suurejooneline parlamendihoone ja enamus saatkondi. Austraalia riigikord on konstitutsiooniline monarhia, Briti kuningannaks Elizabeth II, kindralkuberner Quentin Bryce ja peaminister Julia Gillard. Rahaühikuna on kasutusel AUD (Austraalia dollar). Austraalias on ligikaudu 22 miljonit elanikku, kes on ebaühtlaselt paigutunud elama rannikule
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda..................................................................................................................12 3.Kokkuvõte.
aasta veebruaris vastas vanemtöödejuhatajat Boriss Lõsjuk otsekoheselt: ,,Kui poleks olnud möödunudaastast betoonipuudust, mis pani meid kõige paremal tööajal neljaks-viieks kuuks rohkem niisama vahtima, oleksid sambad juba kõik valatud." (Ivar Kostabi. Sild pikeneb. Edasi 16. 02. 1980). Uue silla ehitamisega seonduvad pinged tõusid haripunkti 1980. aasta suvel. Pool aastat enne esialgse ehitustähtaja lõppu oli jäänud valada kolm sambapaari. Pooleli olid keerukad 14. ja 15. jõkke paigaldatavate sambapaaridega seotud tööd. Talade montaaz oli algusjärgus. Pingeid kruvis ka sillale planeeritud keskkatlamajast Annelinna lähtuv soojatoru, mille ehitus samuti viibis. Tööde venimise tõttu hakati uut silda vaatlema kui mitte kõige otstarbekamat ja õnnestunumat lahendust. Süüdlastena nähti eeskätt silla projekteerijaid. Olukorrast väljapääsuna vaadati üle varustuskanalid. Silla talasid hakati tootma Lätis asuvas tehases.
Vaikse ookeani ranniku kaldapiirkond, mis sai pakitud, oli ligikaudu 2,4 kilomeetrit pikk, 46 kuni 244 meetrit lai ja 26 meetrit kõrge. Ranniku pakkimiseks kasutati million ruutmeetrit erosioonikindlat kangast ja 56,3 kilomeetrit polüpropeen köit, 1,5 sentimeetrise diameetriga, millega seoti kangas kivide külge. Nelja nädala ja 17 000 töötunni vältel kasutati 15 professionaalset mägironijat, 110 töölist--arhitektuuri ja kunsti tudengeid, paljusid kunstnikke ja õpetajaid Sydney ülikoolist ja Ida Sydney Tehnikaülikoolist. Kõik mägironijad ja töötajad said tehtud töö eest palka, välja arvatud üksteist arhitektuuritudengit, kes keeldusid töötasust. Projekti finantseerisid täielikult Christo ja Jeanne-Claude ise, müües maha Christo varasemad tööd ja pakitud objektid 1950-ndatest ja 1960-ndatest. Rannik jäi kümneks nädalaks pakituks. Seejärel eemaldati kõik materjalid ja taaskasutati ning rannik sai tagasi
TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Arhitektuur Heli Kiima MAAILMA KAUBANDUSKESKUS Referaat Tallinna 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................4 Ehitise paiknemine...........................................................................................................................5 ehitise planeering............................................................................................................................. 6 Kaksiktornid.....................................................................................................................................7 Terrorirünnak...................................................................................................................................8 Uus ehitus..............................................
11 Kasutatud matrejalid 1. J, Kinggi 7 maailmaimet Tallinn, 1996 lk. 82-102, 103-114, 126-141 2. Cheopsi püramiid Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid (16.03.2009) 3. Semiramise rippaiad Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad (17.03.2009) 4. Seitse maailmaimet Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Seitse_maailmaimet (16.03.2009) 5. Sydney ooperiteater - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater (16.03.2009) 6. Eiffeli torn Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Eiffeli_torn (17.03.2009) 7. R. Burton, R. Cavendish. Maailma imed, 2 trükk, Karrup, 1995 lk. 18-19, 82-83, 84- 85, 112-113, 154-155, 212-213, 220-221, 24 11 Lisad Pilt 1 Cheopsi püramiid Pilt 2 Babüloni rippaiad
3. KULTUUR JA INIMASUSTUS Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega. Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi
12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi. Elanikke: 7 517 700 (2005), Pindala: 1579 km² Edinburgh on linn Suurbritannias, Sotimaa pealinn. Edinburghis asub Sotimaa parlament. Edinburghi vanalinn (Old Town) ja uuslinn (New Town) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas asub 1583. aastal asutatud Edinburghi ülikool. Elanikke: 457 800 (2004), Pindala: 259 km² Cardiff (kõmri Caerdydd) on Walesi pealinn ja suurim linn. Asub Bristoli lahe ääres, Walesi kaguosas. Cardiff tekkis 1093. aastal normannide poolt rajatud kindluse ümber ja oli 19. sajandi alguseni väikelinn. Koos tööstuse ja sadama arenguga hakkas linn kasvama. 1905. aastal sai Cardiff linnaõigused (city). 1955. aastal kuulutati Walesi pealinnaks.
Egiptuse püramiidid Referaat 2 Sisukord: Sisukord:............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.Usk..................................................................................................................................5 2.Astmikpüramiidid...........................................................................................................6 3.Esimesed tõelised püramiidid.........................................................................................7 4.Giza püramiidid..............................................................................................................8 4. 1. Cheopsi püramiid..
ning PAH-ide sisaldust selles, on arusaadav, miks see pakub suurt huvi keskkonnakaitse ja inimese tervise seisukohast. 7 Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Tuntumad eesti paekivi on: lubjakivi ja dolomiit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim.
...........................................................................................................7 2.13 Olümpiasümbol ..............................................................................................................8 3. Võidukad olümpiamängud.....................................................................................................8 3.1. Barcelona suveolümpiamängud ......................................................................................8 3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate...........................................................................................................................5 Mul
Jakob Westholmi Gümnaasium Prantsusmaa ajalugu,vaatamisväärsused ja köök Inimeseõpetuse referaat Ralf-Rasmus Animägi 7.c Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1.Prantsusmaa ajalugu.................................................................4...5 2.Prantsusmaa vaatamisväärsused....................................................6 3.Prantsusmaa köök..........................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................................................................9 Sissejuhatus- Prantsusmaa Valisin selle teema, sest ma olen Prantsusmaal käinud ning olen ise ka huvitatud sealsest kultuurist ning ajaloost. Prantsusmaal on ka väga huvitav köök. Pra
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 1. Püramiidid............................................................................................. 3 1.1. Püramiidide ehitus................................................................................................3 2. Semiramise rippaiad Babülonis...........................................................4 3. Artemise tempel Efesoses......................................................................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnassose mausoleum................................
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus...............................................................................................................8 1.4. Kuu sisemu
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt. Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas kõne, milles
Külastuskohtad ja vaatamisväärsused London · 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. · Rahvaste Ühenduse keskus. London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. · Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. · Londinium · Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastati 886. aastal. · Linna laastasid 1665. aasta katk, kus suri pool elanikkonnast ja 1666. aasta suur tulekahju, kus oli kannatanuid ainult 9. · 2012. aastal toimusid Londonis 2012. aasta suveolümpiamängud. Londonis on olümpiamänge toimunud veel aastatel 1908 ja 1948. · Londoni metroo (London Underground) on maailma vanim metroo. See avati 1863. · Londonis räägitakse rohkem erinevaid keeli kui kusagil mujal maailmas (270). · Londonis on maailma kõige suurem ratastooli sissepääsuga bussivõrgustik. · Londonis
Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on üks komest Giza püramiidist ning ka ühtlasi neist kolmest kõige suurem. Oma ehitaja,vaarao Cheopsi (umbes 2551-2528) järgi nime saanud püramiid asub Giza lähedal Egiptuses ja on vanim, kuid sellele vaatamata ainus enam-vähem säilinud maailmaime. Suuruse tõttu kutsutakse seda ka Suureks püramiidiks ja maailmaimede nimestikus asub ta esimesel kohal. Kui välja arvata Hiina müür, on Cheopsi püramiid suurim ehitis, mis inimene läbi aegade rajanud on. Püramiidi kõrgs on 146,6 meetrit, seega sama kõrge kui 50- korruseline pilvelõhkuja. Maailma viis suuremat kirikut- Peetri kirik Roomas, Pauli kirik Maini-äärses Frankfurdis, Westminister Abbey Londonis ning Firenze ja Milano toomkirik mahuksid korraga selle põhjale, mille pindala on 230 x 230 meetrit. Püramiidis kasutatud kivimihulgast piisanuks kõigi eemisel aastatuhandel Saksamaal rajatud kirikute ehitamiseks. Püramiidi ehitamine: N
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines transpordigeograafia Rippsild Kaiti Vasiljeva Juhendaja: Tiia Rõivas Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Rippsild................................................................................................................ 4 1.1 Akashi Kaikyo rippsild.........................................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Taani Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Geograafiline asend.................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Ajalugu.............................................................................................
turvalisuse huvides turistidele avatud. Sellegipoolest lubatakse aeg-ajalt ajakirjanikke ja eriti tähtsaid isikuid torni sisse. Tornis puudub lift ja niiviisi tuleb torni tippu jõudmiseks jalgsi ronida 334 lubjakivist astet. http://en.wikipedia.org/wiki/ Edinburgh Edinburgh on Sotimaa pealinn. See on Sotimaal suuruselt teine linn. Asub riigi kagu-osas. Edinburghis asub Sotimaa parlament. Edinburghi vanalinn (Old Town) ja uuslinn (New Town) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas asub 1583. aastal asutatud Edinburghi ülikool. 1.Edinburghi loss 2.St. Giles Cathedral 3.oti Muuseum otimaa Muuseum (Museum of Scotland) ja Kuninglik Muuseum (Royal Museum) teevad kokku Rahvusliku otimaa Muuseumi (National Museum of Scotland). See on pühendatud ajaloo, rahva ja oti kultuurile. Muuseum asub Kesk-Edinburghis Chamberi tänaval. See on osa oti Rahvus Muuseumist ja sissepääs on tasuta. Avati aastal 1998. Sisaldab oti Vanavara Muuseumi ja
EESTI HOTELLI JA TURISMIKÕRGKOOL REISIKORRALDUS VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Cheopsi püramiid.................................................................................................... 3 Semiramise rippaiad............................................................................................... 5 Artemise tempel..................................................................................................... 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju............................................................................................................... 8 Zeusi kuju asus Zeusi templ
Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest. 19 Tänapäeval näha olev müür ongi valdavalt Mingi keisrite käsul toimunud 200-aastase ehitustöö tagajärg. Siiski on müüri lagunemisele on tugevasti kaasa aidanud hiina talupojad, kes mahajäetud osi lammutades endale ehitusmaterjali hankisid. Turismi edendamise eesmärgil on viimastel aastakümnetel taas alustatud müüri kaitsmise ja taastamisega. Hiina müür võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal. 20 Taj Mahal Taj Mahal on üks maailma kaunemaid ehitisi
annaabi.ee 
