Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sydney ooperiteater (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Sydney ooperiteater #1 Sydney ooperiteater #2 Sydney ooperiteater #3 Sydney ooperiteater #4 Sydney ooperiteater #5 Sydney ooperiteater #6 Sydney ooperiteater #7 Sydney ooperiteater #8
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anterok Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus Sydney ooperimajast

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Sydney Opera house

Sydney ooperiteater (Sydney Opera house) Anette Steinberg Sydney ooperiteater on 20. Sajandi üks kuulsamaid hooneid kogu maailmas, tegemist on modernistliku ekspressionistliku ehitisega. Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi arhitektuurilisi lahendusi ning ka detailide ja mõõtmete välja arvutamine võttis aega rohkem kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7

Arhidetuur
thumbnail
8
ppt

Sydney ooperimaja

Sydney ooperiteater Merili Riga KIRJELDUS Asukoht Austraalia 20. sajandi üks kuulsamaid ehitisi Austraalia sümbol Võtab enda alla 1,8 ha u 120 m lai, 183 m pikk Asub vee peal Katus kaetud 1056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga Ajalugu 1950. a alguses otsustas Sydney linnavalitsus ehitada uue ooperiteatri 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss Laekus 223 kavandit 32 riigist 29. jaanuar 1957 valiti võitjaks arhitekt Jørn Utzon (Taani) Ooperiteatri ehitus algas aastal 1959 Palju probleeme: ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus venis, kallines · Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast · Arvati, et ehitus jääb pooleli, siiski tööd jätkati · 20

Muusikaajalugu
thumbnail
16
docx

Austraalia

Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi pealinn. Melbourne on elanike arvult (3 659 700) teine linn Austraalias (Sydney järel). Melbourne on linn aastast 1842. Ta on nimetatud Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria mentori lord William Lamb Melbourne'i järgi. Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud. Sydney on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn. Sydney on Austraalia suurim ja vanim (asutatud 1788) linn. Linna keskuse, n.ö. õige Sydney (tuntud kui "City of Sydney") elanikkond on umbes 150 000 inimest, samas kui kogu metropoli piirkonna rahvaarv on 4,2 miljonit. 2000. aasta suveolümpiamängude võõrustaja. Adelaide on linn Austraalias, Lõuna-Austraalia osariigi pealinn ja suurim linn. Ta paikneb Saint Vincenti lahe ääres Adelaide'i tasandikel Torrensi jõe suudme juures kümmekonna km kaugusel ookeanist. 11

Geograafia
thumbnail
9
doc

Austraalia referaat - üldinfo, kliima, kultuur, loodus

Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid

Eesti keel
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Austraalia 1962 tulekahi Victoria 14-16jan 32 450 maja Lõuna- Uus-Lõuna- 1967 3 59 kodu Mägismaa Wales tulekahi Tasmaania Must Tasmaania ~264,000 ha 1967 62 1,293 maja teisipäev 1969 tulekahi Victoria 8. jan 1969 23 230 maja Põhja-Sydney Sydney ULW 1979 Tuha neljapäev Lõuna- 418,000 ha 16. veebr. 1983 75 2,400 maja Austraalia, Victoria Ida rannikuala Uus-Lõuna- 27.dets 1993- 4 225 kodu Wales 16. jan. 1994 Dandenongs Victoria 21. jaanuar 1997 3 33 kodu Lightgow Uus-Lõuna- 2. dets. 1997 2

Geograafia
thumbnail
24
pptx

Louvrei ja Versaille loss

· Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle . · Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. · Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. · Sõjasalongile vastandub Rahusalong. · Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Pildil: Venuse salong Lossi sisekujundus · Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale. · Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile. · Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal. · Veel on Versailles` lossis Kellakabinet, Keiserlik magamistuba, kabel. Pildil: ooperiteater Teadmiseks! · Enne 1789

Keskaja kunst
thumbnail
17
odt

Uurismustöö - UNESCO Maailmapärand

SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO....................................................................................................................6 3.1 Moodustati UNESCO maailma

Geograafia
thumbnail
11
docx

Hiina vaatamisväärsused koos mahuka teksti ja piltidega

1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad Lõuna­Hiina meri ja Ida­Hiina meri ni

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun