Suured maadeavastused (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.

Ajalugu

14

odt

Keskaja suured maadeavastajad

Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi

Ajalugu

11

doc

Varauusaeg Euroopas

(Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. 3. Ida- ja Põhja-Euroopa a. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu:  · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. b. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. c. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. d. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. e

Ajalugu

10

doc

Keskaeg II

MAALIKUNST · Miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid, seinamaalingud enamasti hävinud. · Initsiaalid ­ esitähed, mis olid kaunistatud · Sümbolid tegevuspaiga jaoks ­ metsas nt puu. Figuurid pinnalised, riidevoldistik. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal tiibaltaritel. · Bayeux' vaip 11. saj ajaloo ja kunstimälestis. Kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale. 26. SUURED MAADEAVASTUSED VARASEMAD AVASTUSRETKED · Vallutus- ja kaubaretked kuni 15.saj II pooleni · Kartaago meresõitja Hanno 5.saj ümber Aafrika Gibraltarini Hilary Karu 6  2009 veebruar · Makedoonia Alkesander jõudis Indiani

Ajalugu

11

doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga. 1) Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid Germaanlased elasid Rooma riigi piirialadel. Rooma palkas germaanlasi piiri valvama. Rooma sõjavägi hakkas germaniseeruma. . See tähendab, et germaanlasi hakati võtma Rooma sõjaväkke. Roomlased erinesid gemaanlastest keele, riiete ja välimuse poolest. Germaani hõimu väepealikud olid hertsogid. Aastal 375 sai

Ajalugu

9

doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Nii saigi frankide peajõuks ratsavägi. loomulikult oli selliste täisvarustuses ratsameeste ülalpidamine kallis. Karl Martell andis sõjalise teenistuse eeidevalt uusi maavaldusi, kuid kiriku autoriteet põhines neil valdustel. Martell andis kõrgemad vaimkud ametid väejuhtidele. - Pippin Lühikese järeltulija Karl Suur. Karolingide dünastiale paneb aluse ka Karl Suure isa Pippin Lühike. Karl Suur oli elu lõpuni kirjaoskamatu ja elas 8. saj lõpp ja 9. algus. Karl Suur vallutas suured alad frangi riigile ja aastal 800 kroonitakse ta keisriks. Sellest ajast võtsid sündmused pöörde ja Karl Suur andis löögi Bütsantsile, kuid nende võidulootused olid nullilähedased. Üks teooria pakub, et Karl Suur soovis luua kõiki kristlasi ühendavat riiki. Selleks oli hädavajalik sulatada ühte lääne- ja idakristlased. See võis teostuda ainult Bütsantsi sõjalise allaheitmise läbi. Karolingidel käis see üle jõu ja suurendas lõhet veelgi. 9

Ajalugu

34

doc

Ajalugu 10. klassile

Võis olla selline suur saal, kus kõik koos magasid. · Refektoorium ­ söögisaal · Palverändurite ööbimiseks ruumid · Majandusruumid Mungakloostrit juhtis abt ja nunnakloostrit abtiss. Teoreetiliselt pidi klooster olema suletud maailm, aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1. Benediktlased ­ Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi

Ajalugu

22

doc

Keskaeg

olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks ­ XI. ­ XIII. ­ Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne ­ Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)