50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisukiizu
Õppematerjali autor
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed
Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.
diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatub koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta. Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid. Mahavaikimised ,,Miljonis" võivad tekitada kahtlusi, kuid see ei tähendaks, et tegu oli sihiliku pettusega. Üks ajaloolane olevat hiljuti väitnud, et need valed on ,,niisugused, mida
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi
diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatub koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta. Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu 4 vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid. Mahavaikimised ,,Miljonis" võivad tekitada kahtlusi, kuid see ei tähendaks, et tegu oli sihiliku pettusega
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad
Nad liikusid Hoorni neeme, peatusid Markiisaartel ning seejärel suundusid Jaapani keisririigi poole. Vahepeal olid nad olnud Santa Catarina saarel. 14 novembril ületasid Vene laevad esimest korda Vene laevastiku ajaloos ekvaarori. Elades üle kaks torni, kaotasid kaks laeva üksteist. Said kokku alles 9. aprillil Nuku Hiva juures. Lahkusid sealt 6. mail ning võtsid kurssi Kamtsatkale. Peale pika reisi jõudis ta Jaapanini. Peale selle rändasid kaks laeva veel kaua. Nende reis lõppes 22. juulil 1806 aastal, mis kestis umbes kolm aastat. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 aastal erru läinud, pöördus Krusenstern tagasi Eestisse, Kiltsi mõisa, kus neli aastat hiljem suri ja maetud Tallinna Toomkirikusse. 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen sündis 20. septembril 1778 a. Lahetaguse mõisas, Saaremaal ja suri 25. jaanuaril 1852 a. Kroonlinnas
Vürtsikaravanidelt nõudis kõrbete läbimine mitu kuud. Iga teine karavan langes ringirändavate röövijate saagiks. Oli vaja teist teed. Portugali kuningas võttis nõuks saata Indiasse mereekspeditsiooni. Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Lõpuks langes kuninga valik Vasco da Gamale. 8. juulil 1497 asus Lissaboni eeslinna sadamast teele väike eskaader. Neli laeva Vasco da Gama lipu all alustasid reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal peatasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis eskaader keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid