Inimesel on suured unistused, ometi lendab ta nii madalalt (0)

Inimesel on suured unistused, ometi lendab ta nii madalalt.
Mari-Liis Leinus, 11.c
Igal inimesel peaks olema eesmärke, mille poole püüelda, ning et neid saavutada peaks inimene unistama . Unistama kõigest sellest, mida soovib saavutada. Unistamine on inimestel veres. Sellega kaasneb lootus paremale elule ja on see elu edasi viiv eesmärk, mille poole püüelda. Ent vahest on olulisim see, et paljudel unistustel on kombeks täituda ja sellepärast need nii tähtsad ja edasiviivad ongi.
Juba väiksest peale lasevad lapsed oma fantaasial lennata ja unistavad saada kas printsesseiks või kosmonaudiks või veel kellekski kolmandaks . Alles lapsekingades olles ei mõistagi me tihtipeale, et nende unistuste täitumine on üsnagi võimatu. Sirgudes täiskasvanuks julgeme unistada üha vähem, sest saab selgeks, et paljud soovid ei täitugi kunagi ja targem on unistamisele mitte aega raisata, sest teatavasti on aeg see, millest meil tihti puudu jääb. Kuid siiski leidub ka inimesi, kes veel vanaduspõlveski julgevad unistada suurelt . Kas või nii suurelt, et see puudutab sadu teisigi inimesi. Näiteks oli Eesti üks viimaseid suuri unistajaid Lennart Meri, kelle sooviks oli Eesti riik teha tuntuks ja tunnustatuks mujal maailmas. Ainult praegu ei unista keegi võimatust, aeg on inimesed muutnud kalkuleerivateks pragmaatikuteks.
Suureks probleemiks aga unistustega seoses on see, et nende täide viimine on enamasti väga raske ning nõuab suurt sihikindlust ning viitsimist selle nimel vaeva näha. Paljuid unistajaid on tabanud üks suur haigus, laiskus , mille vastu ravimit leitud veel ei ole. See muudab unistuste elluviimise väga raskeks, kui mitte võimatuks. Enamiku unistused kaovad siis, kui neid see ravimatu haigus tabab. Jääb vaid unistada, et unistused muutuksid tegelikkuseks. Mõned inimesed on lihtsalt argpüksid. Nad ei julge mitte midagi uut ja põnevat ette võtta, sest kardavad, et sellest ei tule mitte midagi välja. Ja nii elavad nad kogu oma elu ära kartes ja muretsedes, olles samal ajal rahulolematud, sest asjad ei ole nii, nagu nad tahaksid. Kui aga puudub usk oma projekti, siis ei tule niikuinii sellest midagi välja. See projekt on juba eos ebaõnnestunud. Kui palju on maailmas selliseid edukaid inimesi, kes ei oleks kunagi ebaõnnestunud? Kõige olulisem edutegur on järjekindlus. Võidavad need, kes oma kaotustest kõige kiiremini taastuvad ja saadud kogemused taas praktikasse rakendavad. Ei ole vaja liialt muretseda ja närveerida kogu aeg, kas ja kuidas unistused ikka täituvad, vaid lasta hetkel end juhtida ning tegutseda vapralt, kuid rahulikult .
Kõik inimesed unistavad erinevalt ja las see jääda igaühe enda otsustada, kas unistada suurelt või väikselt ja kui palju oma unistuste täitumise nimel vaeva näha. Kuid võib kindlalt väita, et unistuste nimel vaeva nähes ja nende täitudes selgub , et nende nimel tasus vaeva näha ning vanaduspõlves on hea vaadata tagasi saavutatule ning kõige selle üle uhkustki tunda. Unistusi ei saa tekitada, need tekivad ise, kui pinnas on soodne, kuid peab olema ise julge ja laskma neil tekkida.