Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Smart Client / Rich Client ja nende vahe. Väikesed ja keskmised rakendused. Suured rakendused (0)

1 Hindamata
Punktid
Tarmo Dulinets
TA2

Smart Client / Rich Client ja nende vahe. Väikesed ja keskmised rakendused . Suured rakendused


Essee keskendub tänapäevaste Smart Client ja Rich Client rakenduste erinevustele ja sarnasustele ning väikeste, keskmiste ja suurte rakenduste võrdlusele. Essee eesmärk on tuua välja rakendustüüpide erinevused, kasutades selleks erinevaid materjale internetist.
Smart Client tüüpi rakendus kasutab internetiühendust, mis loob võimaluse kasutaja lokaalsetel rakendustel arvutis suhelda serveripõhiste rakendustega üle veebi. See on kui sild veebirakenduste ja töölauarakenduste vahel. Smart Client rakenduste plussideks on veel töövõime ilma internetiühenduseta, nad toetavad mitmeid platvorme ning keeli ja võivad töötada pea kõigis seadmetel, millel on internetiühendus. Rich Client rakendused omavad neid samu positiivseid külgi, kuid võrreldes Smart Client rakenduste on neil mitmeid puudusi. Neil on küll saranaselt Smart Client rakendustele väga kõrgkvaliteetne ja kasutajasõbralik kasutajaliides, aga Rich Client rakendusi on raskem juurutada, jälgida ning uuendada . Tavaliselt on Rich Client rakendused üksi seisvad ning töötavad kliendi arvutis, omades väga vähe infot sellest, mis toimub tema ümber keskkonnas.
Kui väiksed ning keskmised rakendused on tavaliselt ehitatavad ning hooldatavad ühe insereneri poolt, siis suurte rakenduste loomiseks on vaja juba meeskonda ning protsess on kindlasti pikem. Üks viis luua väikes või keskmise suurusega rakendust on kasutades WordPressi, mis on võimas aga lihtne vahend, millega luua veebileht või blogi . Samuti on väiksed ja keskmised rakendused tavaliselt reklaami vabad erinevalt suurematest rakendustest . Neid on lihtsam hooldada ning kulutusedki on väiksemad, samas tulu on väiksem.
Infotehnoloogia ajastul võib kohata palju erinevaid rakendusi ja nende tüüpe. Tihti peale ei tehta suurt vahet Smart Client ja Rich Client tüüpi rakenduste vahel, kuna neil on palju ühiseid jooni, kuid esimene on palju lihtsamini juurutatav, hooldatav ning uuendatav, seega võiks ta olla rohkem eelistatud kasutajate poolt. Samuti võib eristada rakendusi mahu poolest – väikseid ja keskmisi luuakse kiiremini ja rohkem ning nende kulud on väiksemad, samas suurte rakenduste loomisele ning töös hoidmisele kulub rohkem raha ning inimeste hulk selle taga peab olema suurem. Suuremate kulutustega kaasneb alati ka suurem risk.
Smart Client- Rich Client ja nende vahe-Väikesed ja keskmised rakendused-Suured rakendused #1 Smart Client- Rich Client ja nende vahe-Väikesed ja keskmised rakendused-Suured rakendused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tarms94 Õppematerjali autor
Smart Client, Rich Client ja nende vahe. Väikesed ja keskmised rakendused. Suured rakendused

Sarnased õppematerjalid

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Tornarvuti peamine eelis võrreldes lauaarvutiga on see, et tema korpuses on rohkem ruumi, mis võimaldab monteerida rohkem massmäluseadmeid ja muid komponente. Sülearvuti (laptop computer). Väike kaasaskantav arvuti, mida saab kasutada süles hoides. Tahvelarvuti (tablet computer, slate PC). Puute-ekraani sisse ehitatud arvuti. Tahvelarvutid võivad olla kas ainult Internetile spetsialiseeritud või ka täiemõõdulised üldotstarbelised personaalarvutid. Nende iseloomulikuks jooneks on sisendseadmena kasutatav puuteekraan, millel töötatakse krihvli või sõrmega. 1.1.1.3 Tavalised kantavad digitaalseadmed (pihuarvutid): elektronmärkmik (PDA), mobiiltelefon, nutitelefon, multimeediamängija ja nende põhifunktsioonid. Elektronmärkmik (Personal Digital Assistant). Peoshoitav seade, milles on ühendatud arvutamine, kalendermärkmik, telefon/faks ja võrkuühendamise võimalus. PDA sünonüümina kasutatakse ka terminit pihuarvuti.

Arvutiõpetus
Probleemi-juhtumi-analüüs
60
docx

Probleemi (juhtumi) analüüs

tegutsevad... 4) Katkeb igasugune Internetiühendus (või kui ühenduskanal ütleb üles või kui selle side on katkendlik)... Kasutatud Allikad: http://landfield.pri.ee/Windows_7/Cloud_Computing_Azure.html Mis on 'Cloud Computing' ja pilveteenused? I. Lihtsalt seletatult: a) Tavakasutaja jaoks: Hästi lihtsustatult õeldes võib pilvraalindust (Cloud Computing) defineerida nii: Pilvraalindus = Veebipõhised Rakendused. Kui Sa kasutad mingi teenusepakkuja (näiteks Google, Microsofti jne) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail, Google Calendar, Hotmail, Facebook, Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox, Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st

Infosüsteemid ja nende sotsiaalsed ning...
Tarkvaratehnika kordamisküsimused
210
pdf

Tarkvaratehnika kordamisküsimused

TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

Tarkvaratehnika
Microsoft Operatsioonisüsteemid
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Windows NT 3.1 Objekte tuum tuum annab süsteem API, töötab juhendaja mode , ja määrata kasutaja space keskkonnas oma rakendusliideste mis sisaldas uus Win32 keskkonda, OS / 2 1.3 text-mode keskkonna ja POSIX keskkond. Täielik eelisostu multitegumtöötlus kernel võiks katkestada jooksvate ülesannete ajakava muid ülesandeid, ilma tuginedes kasutaja programmid vabatahtlikult loobuma kontrolli CPU, nagu Windows 3.1 Windows rakendusi (kuigi MS-DOS rakendused olid ennetavalt multitasked Windows alustades Windows 1.0) . Nimelt Windows NT 3.x, mitu I / O juht allsüsteeme, näiteks video ja trükkimine, olid user- mode alamsüsteemides. Windows NT 4, video, serveri ja printeri spuuleri allsüsteemide lisati kernel. Windows NT esimene GUI oli tugevasti mõjutanud (ja programmiliselt kooskõlas), et alates Windows 3.1, Windows NT 4 kasutajaliides oli ümber kujundatud, et viia see täiesti

Microsofti operatsioonisüsteemid
Andmeturve konspekt- kokkuvõte
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

tagauksed, juurde lisamine ümbersuunamin trooja hobused (füüsiline e vahepunkti keylogger), kaudu kaardimakseaut andmete omaatide muutmine skimmerid (keeruline vahet võltsing teha, kas see võltsitud võlts edastatava info on rohkem veebileht; võlts võrguseadmed, muutmine töö modifitseering login-ekraan mis sisaldavad käigus - või võltsing) (Ctrl+Alt+Del on tagauksi; pangale selle võimaluse kaardimaksega saadetakse

Andmeturbe alused
Infosüsteemide ülalhoid - konspekt
92
pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

• Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt: • Kliendi rahulolu (juhtumihaldus) • Stabiilne produktsioonisüsteem (käideldavus) • Piisav jõudlus (mahuhaldus) • Efektiivne infosüsteemi ülalhoid (finantshaldus) • Ülalhoid peab baseeruma õigetel strateegilistel otsustel 2) Konfiguratsioonihaldus Eesmärk: Pidada usaldusväärset arvet IT komponentidest ja teenustest ning nende detailidest. Korrektse info ja dokumentatsiooni tootmine teistele ITSM protsessidele. CSF: Info registreerimise kiirus (reaalaja lähedane) on tagatud ; Info õigsuse kontrolli tõhusus on tagatud ehk automaatse valideerimise võimekus on olemas KPI: Valideerimisel tuvastatud parandamist vajavate CI-de % ; tuvastatud autoriseerimata komponentide # 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: NAS, RSA, POP3, SEC, SQA

Infosüsteemide ülalhoid
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel). 3) Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale arusaadavad.

Arvutivõrgud
Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus ­ seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine ­ kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine ­ saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja.

Arvutivõrgud




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun