Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suured Karujärved (0)

1 HALB
Punktid

Suured Karujärved
Ken Pähn
KÜG
12.klass
 
 
Kanada Karujärv
● Asub Kanadas
● Pindala 31 153 km2
● Kaldajoone pikkus 
2719m
● Maht 2240km3
● Suurim sügavus 446m
● Keskmine sügavus 
72m
 
 
● 186m kõrgusel 
merepinnast
● Valgla pindala 114 
717 km2
● Soolasus 0%
 
 
Pindala
● Esimene Kanadas
● Kolmas Põhja-Ameerikas
● Kaheksas maailmas
● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on  Mackenzie  
lisajõgi
● Asub metsakasvu põhjapiiril
 
 
http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H
&marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv
 
 
Karujärv  Tartumaal
● Nõo Val as
● Aiamaa ja Kolgla 
külade lähedal
● Asub ürgorus
● Lähedal väike karujärv, 
minevikus ühised
● Kevadine veetõus on 
kuni 0,6m
 
 
 
 
● Pindala 15,9 ha
● Keskmine sügavus 
2,6m
● Suurim sügavus 7,5m
●  Eutroofne  ning 
suurtaimerikas
● Kasvab valge 
vesiroos
 
 
●  Valgala 7,1 km2
● Kaldajoon 2,5km
● Pikkus 770m
● Laius 1,3km
 
 
 
 
Kalad
● Särg
●  Ahven
● Latikas
●  Haug
● Kiisk
●  Linask
● Angerjas
 
 
Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises
 
 
üldine
● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% 
maismaast
● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj 
km2
● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest
 
 
tekkepõhjused
● Sademeid peab olema piisavalt
● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi
●  Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada
 
 
● Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest
●  Mandrijää  kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide 
survel hakkavad alumised  kihid  keskosast 
väljapoole liikuma
 
 
Kasutatud materjal
● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv
● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv_(Eesti)
●  http://www.kalapeedia.ee/suur-karujarv-n245o-k
arujarv.html
●  http://www.v2rskeaju.eu/2009/08/noo -
karujarved/
 
 
Aitähh kuulamast! :)
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Suured Karujärved #1 Suured Karujärved #2 Suured Karujärved #3 Suured Karujärved #4 Suured Karujärved #5 Suured Karujärved #6 Suured Karujärved #7 Suured Karujärved #8 Suured Karujärved #9 Suured Karujärved #10 Suured Karujärved #11 Suured Karujärved #12 Suured Karujärved #13 Suured Karujärved #14 Suured Karujärved #15 Suured Karujärved #16 Suured Karujärved #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PjahnaKen Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne. Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Baikani mäed. Üldiselt mägised maad on Hispaania, Sveits, Austria, Baikani maad. Mägised on ka Lõuna-Euroopa poolsaared. Karpaatide ja Alpidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud - Lombardia, Kesk-ja Alam- Doonau madalik. Pinnamoe muutumine, mis sai alguse jääaegadel ja pärast seda, kestab väiksemas mastaabis ja aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad. 1704. aastal kinnitati Stockholmis kaljule tolleaegset merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente.  Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega.  Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained; jäätmete ladestamine mägedena (ohtlike ainetega saastunud pinna- ja põhjavesi) ja karjääridest ja kaevandustest vee väljapumpamine; lõhkamistööd. Avaldab negatiivset mõju ka veeorganismidele.

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun