Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks.
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine
...............................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci............................
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13
Skraa- käsitööliste põhikiri (reeglid kvaliteedile, hindade reguleerimine) Meister sell õpipoiss 4. Mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Linnaõigus linnas kehtivate seaduste kogum, e põhiseadus - linnaharta valitsejalt: omavalitsus (raad Saksamaal), raha, seadused, kohus, maksud Linnavalitsus koosnes suurkaupmeestest ja pankuritest 5. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Siiditee Hiina- Pärsia-Araabia-Lähis-Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas) Vürtsitee Moluki saared India ookean - Punane meri - Egiptus (maitseained, narkoained, oopium) Läbi Vahemere sadamate 6. Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit u 100 linna Linnad: London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn,
ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma 1492. Cristoph Kolumbus. 3. augustil 1492 väljus Palose sadamast kolm laeva ,,Pinta", ,,Santa Maria" ja ,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja
sest Bütsants oli olnud tükk aega ristiusu peamine kants Euroopa ja Aasia piiril. 5- ? 6. Kõige tugevamad riigid 15 - 16 saj olid Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania, sest neis hakkas kujunema uus valitsemisvorm- monarhia. 37. indiaanlane- Ameerika põliselanik Henrique Meresõitja- 15 saj valitsenud Portugali prints Vasco da Gama- aasta 1497 Portugalist nelja laevaga teele läinud meremees, kes soovis leida mereteed Indiasse Christoph Kolumbus- läks otsima mereteed Indiasse, kuid jõudis hoopis üle Atlandi Kesk- Ameerikasse. Ta arvas terve oma elu et oli leidnud Indiasse meretee, kuid see oli olnud hoopis Ameerika. Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud nn meretee Indiasse polnud õige, ta purjetas piki Lõuna-Ameerika ranikut lõunasse ja sai teada et see on Eurooplastele senitundmatu manner. Tema nime järgi pandika Ameerikale nimi. Fernao de Magalhaes- Avastas meretee Indiasse ümber Aafrika ja sooritas
VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas.
o Tüüringi o Baierimaa · 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega · Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell, kes oli Pippin II sohipoeg Tema aega iseloomustas: · Nimetas end hertsogiks · 732 Poetieus lahingus pani seisma Araablaste (Islami) pealetungi Euroopale · Pani aluse rüütlite sõjaväele · Jaluste kasutuselevõtt · Raskemõõga kasutuselevõtt · Alustas maade läänistamisega- maade jagamist tasuks sõjaväes teenimise eest · Ajutiselt ilmalik võim kirikliku võimu üle suurenes Frangi riik karolingide ajajärgul e. Frangi keisririik Karl Martelli surma järel päris võimu tema poeg Pippin Lühike 741-768 · Pippin lühike abistas paavsti võitluses langobardide vastu, mille tulemusel
· Lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne. · Ümarkaareline friis, dekoratiivne nn kääbusgalerii, liseenid, värviline kivi · Tähtsamad kirikud o Cluny kloostri kirik Burgundias o Notre-Dame-la-Grandé Poitiers's o Mains, Speyer, Worms, Laachi kloostri kirik Saksamaa o Itaalia romaani stiil kergem, dekoratiivsem, saledamad sambad, värviline marmor. Veneetsia Püha Markuse kirik. o Ilmalikest Wartburgi loss Eisenachi lähedal Saksamaal (ei tehtud palju) GOOTI STIIL · Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. · Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus.
· Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b. Humanism uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese:
Sveitsis sõlmisid linnad mägilastega liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu. Keskaja lõpul kujunes Sveitsi riik. Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi. Põhja-Euroopa kaubandus linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid.
Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi
saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia kuninga valdused jagati poegade vahel 7.saj keskpaigast laiskade kuningate ajastu majordoomuste võim 687 Pippin Heristalis Austraasia ja riigi ainus majordoomus: Frankide riik ühendati uuesti 714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732 pikem ja raskem mõõk; raskeratsavägi feodaaltsivilisatsioon, sõjameestele maade jagamine Karolingid poeg Pippin Lühike 741-768: kindlakäeline ja ettenägelik head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki 754, 756 sõjakäigud langobardide vastu ja vallutuste andmine Paavstiriigi valdusse Pippini kroonimine
avastas Uue Maa. Teema valik osutus juba enne uurimistöö alustamist põnevaks. Ühes olin ma juba alguses kindel, nimelt peaks see olema seotud ajalooga, kuna ajalugu on alati olnud põnev, sündmusterohke ja kirju. Enne oma praeguse teema juurde jõudmist olin ma peast läbi lasknud mitmed huvitavad sündmused, mis oleksid olnud kindlasti väärilised Ameerika avastamisele, Näiteks olin ma mõelnud võtta: "Kes ja miks ehitas Stonehenge'i?", "Kas Marco Polo oli suur maadeuurija või suur valetaja?", "Kas Eldorado on üksnes müüt?", "Miks "Hindenburg" plahvatas?", "Kas Lee Harvey Oswald tulistas president Kennedyt?" ja valikus oli ka midagi seonduvat James Bondiga. Põhjus, miks valisin praeguse teema, seisnes selles, et ma olin vahetult enne teema väljaütlemist lugenud raamatust "Ajaloo saladused" peatükki "Kas hiinlased jõudsid Uude Maailma enne Christoph Kolumbust?". See
Rahvatribuunid- (neid oli 10) kaitsesid lihtrahva huve. Senat- Riiginõukogu Vana Roomas, koosnes vanadest meestest 7) Rooma impeerium (Hispaania, Portugal,Prantsusmaa, Inglismaa,Belgia, Holland,Luxemburg,Itaalia ise,Sveits, Austria, Kreeka , Bulgaaria,Rumeenia, endine Jugoslaavia,Türgi, Süüria, Iisrael, Egiptus, Palestiina, Liibüa,Marokko, Tuneesia,Alzeeria) 8) Islami levik ja teke 7 sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline Jumal, kes on loonud maailma ja inimese. 622. Aastal lahkus Muhamed Meka linnast ja läks Mediinasse. See sündmus on on aluseks islami ajaarvamisele. 630 aastal moslemid vallutasid Meka, millest sai Isami tähtsaim pühapaik. Kui Muhamed Mediinas 632.aastal suri, olid islami omaks
keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda
paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano, Firenze, Genova, Gent, London. Esimsed ülikoolid rajati 12.saj kloostri- v linnakoolid baasil: Bologne (Ita õigustead), Pariis (teoloogia), Oxford (loodusteadused). 13.saj Cambridge (Ing), Salamanca (Hisp). Kesk-Eur esimesed ük 14.s Heidelberg, Krakov, Viin, Buda. P-Eur 17.s Uppsala. 1632 TÜ. Protestantlikud riigid: Põhja-Saksamaa (luterlus), Inglismaa (anglikaani kirik), Sveits (kalvinism), Prantsusmaa,
sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku. Suur rahvaste rändamine ja germaanlaste riigid IV kuni VI sajandil toimus suur rahvaste rändamine. See on periood ajaloos, kui hunnide rändhõimud panid liikuma germaanlaste hõimud, kes omakorda tungisid Lääne-Rooma keisririigi territooriumile. Nende sündmuste käigus kukutati viimane Lääne-Rooma riigi keiser, aastal 476
Odoaker Clodovech frangi kuningas, võttis vastu ristisus ja sundis peale ka oma rahvale Justianus I Bütsantsi keiser, kelle ajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust Rjurik varjaagipealik, kes vastas kutsele venemaad valitsema tulla Vladimir venemaa vürst, kes lasi ennast ja oma riiki ristiusustada (988) Muhamed prohvet araabias, kellele jumal kuulutas ilmutused, Meka kaupmees Karl Martell frangi kuningas, kes hakkas andma maatükke sõjameestele, ta suutis purustada muhameedlased Karl Suur Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal oli frangi riigi piirid suurima ulatusega, taastas keisrivõimu Otto I Pani aluse Püha Rooma Keisririigile Erik Punane Norrast põgenenud pealik, kes läks Gröönimaale Leif Eriksson Erik Punase poeg, kes jõudis Põhja-Ameerikasse Pippin Lühike Karl martelli poeg , sõlmis lepingu paavstiga ja pani aluse kirikuriigi
Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne-Euroopa silmapaistvamad valitsejad Richard Lõvisüda ja Friedrich Barbarossa, tulemusteta. Järgnes veel 5 katset Jeruusalemm endale saada, kuid edutult. 4. sõda tõi hoopiski Konstantinoopoli rüüstamise L- E sõdijate poolt. Vaimustus oli vaibunud ja väge oli aina raskem koguda. Ristisõjad ei toonud küll erilist kasu, kuid see-eest laiendasid ristisõdijate silmaringi, lasid neil oma seiklushimu välja elada ja Veneetsia ja Genua sai pikaajalise kaubandusliku ülemõvimu. Ristisõdade ajal rajati Jeruusalemma riiki vaimulikke rüütliordusid (Johanniitide ordu ja Templiordu), kuhu koguneisd inimesed, kes loobusid ilmalikust elust ja pühendusid täielikult kristluse kaitsele. Ülikoolid ja teadus Seoses kultuuri allakäiguga varakeskajal, olid ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Nende eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine
Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima. Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal
Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid
mõistusepäralt ära seletada raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft - käsitööliste organisatsioon gild- ametiühendus, mis kaistes oma liikmete huve - korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust Hansa Liit- kaubalinnade liit. Kokkutulekutel otsustati sõjaja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisi jne. Islam- usk, mille ainujumalaks on Allah. Selle rajas Meka kaupmees Muhamed. Koraan- Islami pühakiri Kalifaat- Kalifaat oli islamiriik 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- oli frankide kuningas 481.511. a ja Frangi impeeriumi rajaja Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- Rooma paavst, taotles ilmaliku võimu allutamist kirikule, algatas 4. Ristisõja. Muhamed- Islami usu rajaja. 3
Kõige kohutavam oli see, et aastal 1187 langes Jeruusalem. Nüüd asusid ristisõdijate eesotsa kolm juhti. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda, Philippe II. Kanti suuri kaotusi, jõuti Jeruusalemma alla, aga seda vallutada ei suudetud. Lõpus sõlmis Richard vaherahu, mille tulemusena Jeruusalemm jäi moslemite kätte, aga kristlastel oli lubatud seda külastada. Neljas ristisõda(1202-1204) Selle eestvedajaks oli Innocentius III ja temal oli ka kokkuleppe Veneetsia kaupmeestega, et nemad aitavad ristisõdijad transpordi osas. Suureks probleemiks olid piraadid. Ristisõdijatel õnnestus vallutada piraatide pesa Zara linn. Tähtis on see, et 1204 vallutati tormijooksuga Konstantinoopoli linn. Pärast seda hakkas soov ristisõdade soov vaibuma. Laste ristisõda (1212) Arvati, et lapsed pole suutnud veel pattu teha, suudavad nemad Püha Maa vallutad, kuna Jumal halastab neile. Mitu tuhat last saadeti Prantsusmaalt ja Suurbritannialt Pühale Maale.
3. Ristisõda - põhjuseks oli Jeruusalemma langemine, osalesid Saksa, Prantsuse ja Inglise väed. Jeruusalemma tagasi ei saadud.Inglismaa sai Tüürase ja jafaf vahelise rannikuriba. Õiguse kristlikele palveränduritele kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada. 4. Ristisõda - Paavst Innocentius III on algataja. Bütsants saab suure tagasilöögi, ida- ja lääirikud ühinesid katoliku egiidi all. Ristisõdijad lõid Ladina keisririigi. Veneetsia sai olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Mingi lahenduseni sõda ei viinud. 10. KÜSIMUSED. §18-23. 1. Eri seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikkond - ülesanne oli kõigi eest jumala teenimine, aadel - kaistmine ja talupoeg - kõiki toitja. Linnades tekkis veel eraldi linnakodanike seisus. Aadlikuseisus kujunes seoses feodaalsuhetega. Aadel jagunes veel kaheks: kõrgaadel ja madalaadel. 2
· Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism. · Feodaaltsivilisatsiooni kese oli Gallia ehk Prantsusmaa, sest feodalism tekkis Gallias ja sealt levis ka edasi ümberkaudsetele aladele. 2
Itaalias. Seevastu Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
