Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suured arvud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lõpmatus, standardkuju, kirjutata, matemaatik, astmes, kirjutatakse, nõbu, astmed, tavalisel, astmena, vahemaade, pindalade, palus, saigi, leiutas, ametli, kuks, nulle, mugavad, 800km, kirjutamisel, olevast, astmest, tehte, vastuseks, suuremaks, teadsinmõnikord ka nende arvude keskmiseks võrdeliseks. Positiivsete arvude geomeetriline keskmine ei ole suurem samade arvude aritmeetilisest keskmisest: a1 + a2 + ... + an n a1 a2 ... an n Ülesanne Leia arvude 23, 45 ja 76 geomeetrilise keskmine: a = n a1 a2 ... an Kasutades , saame a = 3 23 45 76 = 3 78660 = 42,85 Arvu kümme astmed Klassid Järgud Kümne aste Mõõtühikute Tähis kümnendeesliited Triljonid Sada triljonit 1014 Kümme triljonit 1013 Üks triljon 1012 tera- T Miljardid Sada miljardit 1011 Kümme miljardit 1010 Üks miljard 109 giga- G Miljonid Sada miljonit 108
nägemisprobleemid, tajuprobleemid. Õpetaja peab vihikusse ette tegema punktidena, mida laps peab üle tegema. Õpiku valikul vaata, et sees oleks kirjas, et õpik vastaks LÕKile. Kui õpikut pole, siis peab lähtuma ainekavast. Näitvahendite tegemine on õpetaja töö! Eriti esimeses klassis peab olema iga lapse laual samad asjad, mida õpetaja näitab ka klassi ees. Olemas peavad olema vihik, harilik, joonlaud, arvutuspulgad. 1-3.klassis kirjutatakse harilikuga, hiljem pastakaga. Peavad olema ka värvilised pliiatsid. Klassis peavad ka olema värvipliiatsid ja teritaja. Alates 6.klassist lapsed on võimelised kirjutama väikse ruuduga vihikusse. Geomeetriasse tuleb võtta ka valge vihik, aga see on suhteliselt mõttetu, sest lapsed ei suuda seal midagi õigesti teha. 7 Tahvel peaks olema 1/3 osas ruuduline, aga reaalselt neid ei ole enam. Seega pead
Matemaatika vajab aega ...............................32 Negatiivne astendaja ................................... 114 innustuseks . ................................. 34 Astendaja null .............................................. 114 Irratsionaalarvuline aste .............................. 115 Arvude standardkuju ................................... 116 Astendaja null põhjendus nohikutele* ......... 117 arvu absoluutväärtus ....................... 120 OSA 1 – keel ja põhimõisted ......... 39 Milleks meile arvu absoluutväärtus? ............ 121 matemaatikute keel ja žanrid ............ 42
Esmalt võrreldakse esemete paare, seejärel järjestatakse 3 või 4 eset vastava tunnuse alusel. Ülal, all. Ees ja taga. Vasakul, paremal Tööraamat lk 28–33 Nende teemade käsitlemisel kirjeldatakse vastavaid mõisteid, ka- sutades esemete ja iseenda ning kaasõpilaste asukohta nii klassi- ruumis kui ka mujal. Siin sobib joonistada ka niinimetatud õigeid pilte. Seda tehakse järgmiselt. Õpilastel on ees paberilehed, millele kirjutatakse vasakusse ülemis- se nurka V (vasak) ja paremasse nurka P (parem). Nüüd joonistavad õpilased pilte õpetaja etteütlemise järgi. Näiteks. Joonista lehe keskele maja, mis on sama kõrge kui sinu väike näpp. Majal on kaks akent, aknad on ruudukujulised. Akende vahel on uks. Ma- jast paremal kasvab õunapuu, mis on majast madalam. Õunapuu all kas- vab kolm lille. Maja ees istub kass, temast vasakul on piimakauss. Ülal taevas paistab päike
Esimeses peatükis saab ülevaate ajaloolisest arengust: isikud, kes arvutada püüdsid ning olemasolu teistes valdkondades. Teises peatükis on räägitud päevast: kus, millal ja kuidas seda tähistatakse. Kolmas peatükk põhineb uurimusel. Seal analüüsitakse põhikooli matemaatika õpikuid. 1. PI AJALOOLINE ARENG Arv tähistab ringjoone pikkuse ja selle diameetri suhet, kuid see kerkib sageli esile ka sellistes küsimustes, mis pole ringjoonega näiliselt üldse seotud. Inglise matemaatik, rahvuselt prantslane Augustus De Morgan on XIX sajandil kirjutanud:" Imeline arv 3,14159..., mis ronib sisse uksest, aknast ja katusest." Aegade jooksul on -l olnud erinevaid nimesid ning tähistusi ja olgugi, et on tegelikult arv, on seda ikka tähistatud kas sõna või siis mõne abstraktse sümboli abil. Esimene teadaolev tõend selle kohta, et oli endast inimestele märku andnud, leiti nn. Ahmese papüüruselt, mis pärineb umbes 1650. aastast e. m. a
kuna järgnevate arvude hulgas tegurit enam tõenäoliselt ei leidu. b). Fermat' väike teoreem- asendadada arvud Fermat' väikesesse teoreemi. c). Miller-Rabini test- ehkki tegu on tõenäosusliku polünomiaalse meetodiga, on tulemus suhteliselt usaldusväärne, kuna eksimisvõimalus on harilikult 0,01% või vähemgi. *Erathosthense sõel- (Antiikne) meetod selekteerimaks n naturaalarvu seast välja algarve. Üles kirjutatakse kõik antud vahemiku naturaalarvud 1,2,3....n ning nende seast hakatakse järjest välja kriipsutama n-1 kordseid arve. Alles jäävad vaid algarvud. [24].Naturaalarvude kanooniline kuju. Suurim ühistegur ja vähim ühiskordne. Iga naturaalarvu n saab esitada kujul n = , ehk sisuliselt teatud (astmesse tõstetud) algarvude korrutisena. Arv n jagub kõigi nende algarvudega p. Iga naturaalarv n on esitatav täpselt ühe unikaalse kanoonilise kuju avaldisena. Nt
Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvudeks. Üldjuhul teisendatakse kümnendarvude täisosa ja murdosa eraldi. 2.6 Kümnendarvu täisosa teisendamine teistesse arvsüsteemidesse. Näiteks kümnendarvu 115 teisendamiseks kahendarvuks kasutatakse alltoodud skeemi. Arv 115 jagatakse tulbas arvuga 2 ning eraldatakse jääk 1. Jagamise tulemus 57 kirjutatakse esialgse arvu alla. Seejärel korratakse kirjeldatud tegevust seni, kuni jagamise tulemuseks saadakse arv 1. Jagamise jääkidest moodustub eraldi tulp, mis sisaldab arve 1ja 0. Lugedes selles tulbas olevaid sümboleid alt üles leitakse lähtearvule 115 vastav kahendarv 1110011. Nagu näidatud, saab sama toiminguga ka kaheksand- või kuueteistkümnendarve. Näiteid:
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
See on aga ajutine andmete hoidmise koht. Et Teie poolt sisestatud tabel säiliks, tuleb ta salvestada arvuti kettale. Dokumendi salvestamiseks on File menüüs kaks käsku: Save ja Save As. Valides käsu Save (sama funktsiooni täidab nupp Save nupuribal) on kaks võimalust: 1. Kui tegu on uue tabeliga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As 2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde. Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad: · Save in: - siit saab valida ketta, kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel. · Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda, siis tehke selle kausta nimel topeltklõps
4 array_push($nimed, 'ahmed', 'ahti'); var_dump($nimed); 5 ?> 6 Nagu näha, lisatakse uued väärtused massiivi lõppu. Teine võimalus on omistada uued väärtused ? 1 5 Sellise võttega saad lisada ainult ühe väärtuse korraga. Kuid selle võttega saad määrata näiteks väärtuse indeksi. Juhul kui see on juba olemas, siis kirjutatakse olemasolev üle. ? 1 $nimed[13] = 'ahmed'; Väärtuse lisamiseks massiivi algusesse, kasutatakse funktsiooni array_unshift(). ? 1 6 Massiivist eemaldamine Massiivist viimase väärtuse eemaldamiseks kasuta array_pop() funktsiooni ? 1 array_pop($nimed);
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
MÄLU on arvuti osa, kus hoitakse programmi ja andmeid. Mälu koosneb mälupesadest. Üldjuhul on mikroarvutites ühe mälupesa mahtuvus 1 bait ja igal mälupesal on oma aadress. Nüüd oleme jõudnud kohani, kus peab ära seletama mõisted BAIT ja BITT. Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Programmeerimise algkursus 15 - 89 Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina. Näiteks 1 kilobaidine mälu oleks tabeli kujul järgmine:
rakendatakse olekufunktsioonile. Selle operaatori omaväärtused annavad vastava füüsikalise suuruse arvulised väärtused, s o mõõtmistulemused teatud olekutes. Operaatori omaväärtuste järjestatud hulka nimetatakse omaväärtuste spektriks. Operaatori omaväärtuste spekter võib olla kas pidev või diskreetne või osaliselt pidev, osaliselt diskreetne. Operaatorite märkimiseks kasutame suuri tähti märgiga tähe kohal, nt A^ , B^ , C^ , L^ , M^ ,... Operaatori sümbol kirjutatakse tavaliselt vasakule funktsioonist, millele ta mõjub. Kui operaator L^ seab funktsioonile (q ) vastavusse funktsiooni (q ) , siis kirjutame selle seose: L^ (q ) = (q ). (13.0) Funktsioone (q ) , mis rahuldavad tingimust L^ (q ) = (q ), (13.1) kus on arvuline parameeter, nimetatakse operaatori L^ omafunktsioonideks. Neid
Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda. Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites: 11 / 115 1. arvutis tuleb arvud esitada mitte kümnendsüsteemi arvudena, vaid kahendsüsteemis, s.t. ainult numbrite 0 ja 1 abil; 2. arvuti töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus paiknevat programmi (kuni selle ajani kasutati programmeerimiseks perfokaarte, perfolinte ja juhtimispuldi lüliteid).
Kirjutamine Andmete faili saatmiseks tuleb kõigepealt moodustada voog etteantud nimega faili kirjutamiseks. Edasine trükk toimub juba sarnaselt ekraaniväljundiga Write ning WriteLine käskude abil. Lõppu tuleb kindlasti lisada käsklus Close, et teataks hoolitseda andmete füüsilise kettale jõudmise eest ning antakse fail vabalt kasutatavaks ka ülejäänud programmide jaoks. Siinse näite tulemusena tekib käivituskataloogi lihtne fail nimega "inimesed.txt", kuhu kirjutatakse kaks nime. Tekstiekraanil enesel pole käivitamise järel midagi näha - aga see veel ei tähenda, nagu programm midagi ei teeks. Lihtsalt tema töö tulemus jõuab loodavasse faili. using System; using System.IO; class Failikirjutus{ public static void Main(string[] arg){ FileStream f = new FileStream("inimesed.txt", FileMode.Create, FileAccess.Write); StreamWriter valja = new StreamWriter(f); valja
Seetõttu on ilmselt soovitav leida niisugune seos, mis näitaks, kuidas muutub põhiühikute muutmisel meid huvitava suuruse tuletatud ühik. Niisuguseid seoseid kutsutakse dimensioonvalemiteks. Dimensioonvalem - matemaatiline avaldis, mis näitab, mitu korda muutub tuletatud ühik, kui põhiühikute muutused on ette antud. Üldkujul võib dimensioonvalemi üles kirjutada järgmiselt: dim Y = L M T I N J . NB! Tähised kirjutatakse alati sellises järjekorras. Kui mõni tähis on puudu, siis astendajat 0 ei kirjutata. Mitmete tuletatud ühikute dimensioonvalemid on toodud tabelites 2 ja 3. Tabel 2. Mõned erinimetusega tuletatud mõõtühikud ja nende dimensioonvalemid Suurus Tähis Mõõtühik Ühiku SI dimensioonvalem nimetus Sagedus f Hz herts dim f = T-1
Samasused ei ole 0 = 1, 1 = 2 jne. milles on m võrrandit ja n tundmatut x1 , x2 , . . . , xn . Definitsioon 2.8 Võrrandisüsteemi (2.5) nimetatakse lineaarseks, kuna tundmatud x1 , x2 , . . . , xn esinevad ainult esimeses astmes. Etteantud arvud aij (i = 1, . . . , m, j = 1, . . . , n) on võrrandisüsteemi kordajad ja b1 , . . . , bm on võrrandisüsteemi vabaliikmed. Definitsioon 2.9 Võrrandisüsteemi (2.5) lahendiks nimetatakse selliseid tundmatute x1 , . . . , xn väärtusi c1 , . . . , cn R, et nende paigutamine süsteemi (2.5) Joonis: Wikipedia. vasakusse poolde tundmatute x1 , . . . , xn asemele muudaks kõik võr-
kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõikide töö iseseisvate osade, st sissejuhatuse, sisupeatükkide, arutelu, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate suurtähtede ja esimese astme pealkirjadena (Heading 1), alljaotuste pealkirjad (sh lisade pealkirjad) kirjutatakse 18 väiketähtedega (v.a suur algustäht). Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading- stiilis, korjatakse hiljem sisukorda (Table of Contents). Ka pealkiri „Sisukord” on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1.
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunn
kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond, võimalikult lihtsalt seletada võhikutele. Uuurimuse lõppjärgus tuleb täpsustada ja viimistleda kirjutamise abil töö tulemused esitamiskõlblikeks. Uuurimuse läbiviimiseks on hea teha kavandeid, sest kirjutamine on distsiplineeritud tegevus. Esimene kavand kirjutatakse üldpildi saamiseks. Esimene versioon on lähtekohaks uuele versioonile, millest järgmisel etapil, sisu töödeldes, kärbitakse üleliigsed harud, täidetakse augud, kontrollitakse sisu järjekindlust. Kavandades on kirjutajal ohjad enda käes ja tal on võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid.
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
2 Dir(s) 22 939 922 432 bytes free Siit paistab, et kataloogis on üks fail. Selle nimeks on Tervitus.cs ning pikkuseks 116 baiti. Käivitamiseks tuleb meie loodud programmikoodiga tekstifail kõigepealt ära kompileerida. Kompileerimise käigus tehakse käsklused masinale kergemini loetavamaks. C# käsurearakenduse puhul on kompileerimise tulemuseks .exe - laiendiga fail, mis oma käivitumiseks vajab, et .NET keskkond oleks masinas juba olemas. Kompileerimiseks kirjutatakse kompilaatorprogrammi nimi (csc) ning programmikoodifaili nimi (praegu Tervitus.cs). Kui programmikood on masinale arusaadavalt kirja pandud, veateateid ei anta ning kataloogi tekib juurde käivitamisvalmis Tervitus.exe C:TEMPnaited>csc Tervitus.cs Microsoft (R) Visual C# 2008 Compiler version 3.5.30729.1 for Microsoft (R) .NET Framework version 3.5 Copyright (C) Microsoft Corporation. All rights reserved. Käima panekuks tuleb vaid selle
Ülaltoodust selgub vajalikkus, et detailid oleks võimalikult väheste kuludega vahetatavad või asendatavad. See tagatakse objektile teatud nõuete esitamisega, mis käsitlevad mõõtmeid, tolerantse ja pinna omadusi. Neid nõudeid nimetatakse Geometrical Product Specifications (GPS) - toote geomeetrilised nõuded. Mõõtmete tolerantsid Geomeetrilised tolerantsid Pinna tolerantsid Pikkused Astmed Kuju Pinnakaredus Lineaarmõõtmed Vahemaad Suuna Lainelisus Nurgad jne Asetsemise Viskumise Tab 1 GPS üldkontseptsioon GPS tagatakse: - toimimisvõime. Masin töötab korralikult kui on tagatud näiteks tööpinna sirgjoonelisus. - ohutus
Miks on selle probleemi uurimine oluline, vajalik või mida uut see annab? Uurimisprobleemi tüübid: Ühiskondlik-poliitilised Uurimuslikud Nende kombinatsioon Vead uurimisprobleemides Liialt kitsas ja väheaktuaalne Polegi probleemi Ebahuvitav teaduslikus mõttes Võrdleb kas liiga sarnaseid või liiga erinevaid juhtumeid Uurimisprobleem BA-töös Uurimisprobleem ei ole uurimisküsimus! Uurimisprobleem kirjutatakse lahti BA-töö sissejuhatuses eraldi selgitava lõiguna, Uurimisprobleemi lahti kirjutamine on uurimistöö müümine Põhjendused ei saa olla isiklikku laadi. Põhjendused peavad lähtuma kas ühiskondlik- poliitilisest aktuaalsusest või teaduslikest tagamaadest! Uurimisprobleem ei tohi olla liiga kitsas peab pakkuma laiemat vaadet ja seostuma laiemate küsimustega! Küsi alati: Kellele see töö huvi võiks pakkuda ja miks? Uurimisküsimused
Lause Tühi hulk on üheselt määratud. TÕESTUS Olgu 1 ja 2 kaks tühja hulka. Peame näitama, et 1 = 2. Kuna 1 on tühihulk siis transitiivsuse omaduse tõttu 1 2. Samuti selle sama omaduse tõttu 2 1. Ja Antisümmeetrilisuse omaduse põhjal need tühjad hulgad on võrdsed ehk see näitab ära, et tühjad hulgad on üheselt määratud. Pärisosahulk Definitsioon Hulka A nimetatakse hulga B pärisosahulgaks ja kirjutatakse A B, kui hulk A on hulga B osahulk ja A B. Näide: 1. Kui S = {4, 5, 7} ja T = {3, 4, 5, 6, 7}, siis S T. 2. Arvuhulkade vahel kehtivad sisalduvused . 3. Kui a < b, siis (a, b) (a, b] [a, b]. Kõigi osahulkade hulk Hulga A kõigi osahulkade hulka tähistatakse tavaliselt P( A)={ X X A }. Ülesanne: Iga hulga korral leia tema kõigi osahulkade hulk. Samuti määra |A| ja |(A)|. 1. A = 2. A = {a, b} LAHENDUS 1. A = , ()=?
Nagu teada, tekib ka Päikese ja teiste tähtede energia nende sisemuses kulgevate termotuumareaktsioonide tõttu. Termotuuma ehk vesinikupommi loomine võttis palju aega. Esimene niisugune lõhati 1. novembril 1952. Pommi teine nimetus tuleneb sellest, et tuumaainena kasutatakse selles vesiniku isotoope või vesiniku isotoope ja liitiumi. Termotuumapommi idee töötasid välja Ungari päritolu USA füüsik Edward Teller ja Poola päritolu matemaatik Stanislaw Ulam. 19. tuumareaktsioonivõrrandid Tuumareaktsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid. Iga reaktsioonis osalev aatomituum kirjeldatakse tema keemilise elemendi tähisega, mille ette kirjutatakse (üles) tuuma nukleonide koguarv ning (alla) tuuma prootonite arv. Näiteks alfaosake on 42He. Kui reaktsioonis osaleb elementaarosakesi, siis neid märgitakse osakese sümboliga. Näiteks footon on ja elektron e.
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................
Kirikali poolt koostatud materjale jne. Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a. kuulus USA matemaatik John von Neumann. Vaatleme lühidalt neid printsiipe. Neumann'i järgi koosneb arvuti järgmistest seadmetest: aritmeetika - loogika seade - täidab aritmeetika ja loogikaoperatsioone juhtseade - organiseerib programmi täitmise mäluseade või mälu - programmide ja andmete hoidmiseks sisend-väljundseadmed - info sisestamiseks ja väljastamiseks Arvuti mälu koosneb mälupesadest, millistel igal on kindel järjekorra number e. aadress.
annaabi.ee 
