Created by Riho Rosin 3 13666324649407.doc.doc SÜSIVESINIK Atsükliline Tsükliline Küllastunud Küllastumata Küllastunud Küllastumata Aromaatne (areen) Alkeen Alküün Alkeen Alküün Isomeerianähtus Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused. Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks. 1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust: NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10, ahela kuju erinev:
Lihtderivaadid Süsivesinike sisemine klassifikatsioon arvestab nende sidemete iseloomu ja struktuuri: SSIVESINIK Atskliline Tskliline Kllastunud Kllastumata Kllastunud Kllastumata Aromaatne (areen) Alkeen Alkn Alkeen Alkn Isomeerianähtus Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused. Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks. 1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust: NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10, ahela kuju erinev:
.. Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv
.. Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 H3C + H ja hiljem 2H3C H3C CH3 2H H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv
süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse -elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Benseeni keemilised omadused: 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O
Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 H-[-CH2-CH2-]x -H Monomeer polümeeri elementaarlüli x = keskmine polümerisatsiooniaste Polüeteen on tuntud laiatarbeplast, suhteliselt tagasihoidlike omadustega kuid odav Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC== CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu ei ole laengujaotus päris ühtlane RHC+ == C-H2 sideme katkemisel läheb elektronpaar selle süsiniku juurde mille küljes on rohkem vesiniku aatomeid RHC+ == C-H2 RHC+--- :C-H2 Polaarsete molekulide liitumisel kaksiksidemele on kaksiksideme polaarsus oluline ja määrab kuhu liitub positiivne ja kuhu negatiivne osa Hüdraatimine tulemuseks on alkohol R-C+H == C-H2 + H OH RCH(OH) - CH3 CH3-CH = CH2 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool
1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised omadused tavatingimustes on alkaanid passiivsed ained. Et reaktsioonid saaksid toimuda tuleb kulutada palju energiat.
valemitega. Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO(nitrosüül). -iid -o: kloro (Cl-) -aat -ato: sulfato (SO4 2-) -it -ito: sulfito (SO3 2-) Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (nt etüleendiamiin) või kui ligand annab metalliga mitu sidet (nt oksalaatioon), kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet. Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetuses aga järgitakse tähestikulist järjekorda. Metalli oksüdatsiooniaste näidatakse rooma numbriga. Negatiivse laenguga kompleksi nimes lisatakse metalli nimetusele liide aat.
plastmassid, kautsuk, kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne halogeeni- Järel- / eesliide • Lineaarse ahela puhul 1) Reageerimine leelistega Looduses leidub neid vähe. ühend Cl –kloriid / kloro- tugevad omavahelised Nukleofiilne asendus, tekivad alkoholid Saadakse alkaanide RHal Br –bromiid / bromo- sidemed, kõrge keemis ja CH3Cl + NaOH → CH3OH + NaCl halogeenimisel
6 Alkaanide omadused · Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Londoni jõud. · Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed. Alkaanide omadused · Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. · Oksüdeerumise all mõeldakse siin peamiselt alkaanide põlemist, mis on üheks inimkonna olulisemaks energiaallikaks. CH4(g) + 2O2(g) CO2(g) + 2H2O(g) H = -890 kJ Alkaanide omadused · Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. · Selleks tuleb kõigepealt tõsta molekuli
Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom. 2 Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb
KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl
kasutamist metallide keevitamisel ja lõikamisel. Aromaatsed ühendid · Aromaatseteks ühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Siia kuuluvad aromaatsed süsivesinikud ehk areenid ja fenool. Areenid · Areenideks nimetatakse süsivesinikke, mille molekulis süsiniku aatomid moodustavad kinnise korrapärase kuusnurkse ahela. Sellist ahelat nimetatakse benseenituumaks ehk -rõngaks. Areenide lihtsaim esindaja on benseen. Benseen · Molekulvalem C6H6 · Struktuurvalem · Füüsikalised omadused: värvusetu, kergesti aurustuv, iseloomuliku lõhnaga vedelik. Veest kergem ja vees ei lahustu. Plahvatusohtlik, nahale sattudes võib põhjustada mürgistusi. · Keemilised omadused: 1) annab asendusreaktsioone a) hapetega, tekib nitrobenseen, reaktsiooni nimetatakse nitreerimiseks C6H6 + HNO3 = C6H5NO2 + H2O b) halogeenidega C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl
Võivad olla hargnemata ahelaga, hargnenud või tsüklilised. C ja H elektroneg on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemp ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel (Londoni jõud). Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna C-C ja C-H sidemed on piisavalt stabiilsed. Alkaanidele on omased oksüdeerumis ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanimiga. Alkeenid alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis. Kõik 4 sp 2 c-ga seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu. Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks. Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda. Madalam sulamistemp. Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) põhjustab negatiivse laengu
süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid. ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN
5 Alkeenide nimetamine Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid: 1) Leitakse pikim järjestikune süsinikuahel. (Tsüklilise ühendi puhul moodustavadki tsüklis olevad süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.) 3) Loetakse süsinike arv peaahelas ja sellele vastavalt nimetatakse tüviühend
· Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). · Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne...). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkust. Alkaan Nimetus Sõnatüvi CH4 metaan met C2H6 etaan et C3H8 propaan prop C4H10 butaan but C5H12 pentaan pent
· Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). · Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne...). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkust. Alkaan Nimetus Sõnatüvi CH4 metaan met C2H6 etaan et C3H8 propaan prop C4H10 butaan but C5H12 pentaan pent
· Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). · Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne...). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkust. Alkaan Nimetus Sõnatüvi CH4 metaan met C2H6 etaan et C3H8 propaan prop C4H10 butaan but C5H12 pentaan pent
sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotud ühe hapniku ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel Alkaani ühendi lõpp aan sillaga. Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl
kergemini selle süsiniku juurde, mis omab kõige rohkem süsinikevahelisi sidemeid. Tekib ahelreaktsioon. Halogeeno- -F Fluoro- CH3Cl Mõned gaasid, Looduses Iseloomulikud on nukleofiilsed klorometaan enamus vedel. leidub neid asendusreaktsioonid. alkaanid -Cl Kloro- või tahked . vähe. (metüülklo- riid) Küllalt suure Halogeniidioonid(tugevate hapete happejäägid) kui nõrgad CnH2n+1-Hal Bromo- tihedusega. Saadakse nukleofiilid tõrjutakse tugevamate nukleofiilide( OH- , RO-,
struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C ja C — H sideme (σ-sideme) suurest püsivusest. Keemilised omadused • täielik oksüdeerumine • mittetäielik oksüdeerumine • pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan → alkeen + H2). CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 • alkaanide halogeenimine – on alkaanide reageerimine halogeeniga. See on radikaalne asendusreaktsioon. Füsioloogilised omadused • Alkaanidel tugev narkootiline toime • Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. • Nahka ärritavad • Tahked alkaanid üsna ohutud (parafiin) Halogeeniühendid • on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või
aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 4. Halogeenimine + Cl2 + HCl 5. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6. Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul
Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsionaalrühmad: 1. Süsivesinikud Molekul koosneb vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest. Jagatakse kahte peamisse klassi alifaatsed ja aromaatsedsüsivesinikud. 1.1. Aromaatsed süsivesinikud Molekulis sisaldub vähemalt üks benseenituum. Nimetatakse areenideks. Üldvalem CnH2n-6 Areenide nimetamisel kasutatakse väga palju mittesüstemaatilisi ehk triviaalnimetusi. Kõige tähtsam aromaatne süsivesinik on benseen: üldvalem C6H6. · Monoasendatud benseen kasutatakse alati lõppliidet -benseen (nt. nitrobenseen, klorobenseen). · Alküülasendatud benseeni derivaadid oleneb alküülahela pikkusest: o Kui ahelas rohkem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks alküülahel. o Kui ahelas on vähem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks areen. 6-fenüülhept-3-een
Keemilise sideme tüübid. ahelast, kus ühe elementaarreaktsiooni produktid on teise reaktsiooni Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine lähteaineks. molekulis või kristallis omavahel seotud. Põhilised reaktsioonid: Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte vastupidi. 1. Liitumisreaktsioonid 2. Elimineerimisreaktsioonid 3. Asendusreaktsioonid 4. Ümberasetusreaktsioonid Vabad radikaalid on osakesed, mille mõnel aatomil on osaliselt täidetud orbitaal. Neil on omadus moodustada kovalentne side selle orbitaali täitmisega teiste osakeste arvel. · Dissotsiatsioon-rekombinatsioon -kovalentselt sidestatud molekuli lõhustumine vabadeks radikaalideks ja radikaalide ühinemine kovalentselt sidestatud molekuliks · Liitumis-eraldumisreaktsioon võimalik ainult kordse sidemega substraadi osavõtul
Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas. Üheprootonilistes hapetes on üks H, mitmeprootonilistes mitu. Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 , HCl, HI, HBr, HNO3. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid
Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine (leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine. Alkadieenides on süsinike vahel kaks kaksiksidet. Täielik põlemine: C2H4 + 3O2 2CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: C2H4 + 2O2 CO2 + 2H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br Vesinikhalogeenidega: CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl Hüdrogeenimine: CH2=CH2 + H2 CH3 CH3 Hüdraatimine: CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH (H rohkem H-d)
5. Hüdrogeenimine- on vedelate õlide töötlemine kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga. Sealjuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped. Hüdratatsioon- veega ühildumine Dehüdratatsioon- veest eraldumine Dehüdrogeenimine- Hüdrogeenimise pöördprotsess e. Vesiniku ära võtmine Polümerisatsioon- küllastumata ühendite liitumisreaktsioon , mille tulemusena moodustub sama koostise, kuid suurema molekulimassiga aine. Kopolümerisatsioon- kui polümeeritakse mitme erineva monomeeri segu. Kondensatsioon- aine ülemineks gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse), liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine nt. vee eraldumine. Vulkaniseerimine- pikad lineaarsed polümeeriahelad ühendatakse sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalidele paremad mehaanilised omadused ja
etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmisedki Markovnikoni reegli alusel, kuid reageerimiseks peab neid pikaajaliselt ja tugevalt loksutama. Selles reaktsioonis on kaksiksideme ründajaks prooton (hüdrooniumioon), mis võib olla pärit mis tahes happe vesilahusest. Prooton ühineb algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpus vabaneb uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitab prooton väga reageerimisvõimelise vahesaaduse, mis reageerides veega moodustab alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult on prooton selles reaktsioonis katalüsaatoriks. Liitumisreaktsioon veega CH2=CH-CH2-CH=CH2 +H2O-> CH2=CH-CH2-CH2-CHOH e) Polümerisatsioon Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümeriseerumiseks ehk polümerisatsiooniks.
-) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone. *) Süsiniku valentsolekud: C : +6/ 2) 4); 1s22s22p2 => -) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet. *) Lämmastiku valentsolekud: N: +7/ 2) 5); 1s22s22p3 -) Lämmastik on kolmevalentne ning saab moodustada kolm sidet. *) Vesiniku valentsolekud: H: +1/ 1); 1s2 -) Vesinik on ühevalentne ning saab moodustada ühe sideme. * Süsinik võib moodustada pikki ja erineva kujuga süsinikahelaid: -) Hargnemata süsinikahel: (normaal) *) Süsinikud asetsevad järjest kõrvuti. -) Hargnenud süsinikahel: (iso) *) Ühe või mitme järjest asetseva süsiniku juurest eraldub veel teises suunas mõni ahel. -) Kinnine ehk tsükliline süsinikahel: (tsüklo) *) Süsinikud asetsevad sedasi, et nad on kõik omavahel seotud.
süsinikskelett pole muutunud. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); Vt harjutustunni vihik Brutoreaktsioonide tüübid o Liitumisreaktsioon kahest reagendist tekib uus aine o Elimineerimisreaktsioon - Üks reagent laguneb, andes kaks produkti. o Asendusreaktsioon kaks reagenti vahetavad üksikuid osi, andes kaks uut produkti o Ümberasetusreaktsioon ühe reagendi sidemete ja aatomite ümberpaigutuse tulemusena moodustub teine, esimesega võrrelde isomeerne produkt Reaktsioonimehhanism kirjeldab: o Millised sidemed katkevad, tekivad
Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake, reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter, lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilse asendusreaktsiooni korral: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit,lahkuv rühm eraldub elektrofiilina.(isel. aromaatsele tuumale- halogeenimine, nitreerimine jne) Elimineerimisreaktsioonid: kui nukleofiil käitub alusena,rebides molekulist ära prootoni. R-Hal + NaOH R-OH + NaHal Elektrofiilne liitumisreaktsioon kaksiksidemele: Ühinemisreaktsionil liitub elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem vesinikke, nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C sidemeid. 7. Nomenklatuurisüsteemid, orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted. Nomenklatuurisüsteemid: *Ratsionaalse nomenklatuuri-süsteemi võimalused suhteliselt piiratud. *Universaalne süstemaatiline nomenklatuur, kooskõlas IUPAC-i reeglitega e. nn. Genfi
Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta aine massi % väärtus. Aine massi % arvutamine. 2)Sõnastada mõisted ja tuua näiteid. Oksiid Aluseline oksiid Happeline oksiid Amfoteerne oksiid Hape(d) Alus Hüdroksiid Leelis