Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Survegrupid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
survegrupi, erakonnas, survegrupid, kaitsevad, edendamisgrupid, meeleavaldused, juhtkond, nais, rahvaliikumised, otsesed3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende nõudmised on läbi aegade suht
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. · Va
Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp käsitleb üht valdkonda või probleemi. Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism. Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)vali
olema kõigile kättesaadav ühishüvi, mistõttu ei propageeri erakoole ja tasulist haridust, keskerakonnal ka toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised · Täidavad ühesuguseid funktsioone- esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitkat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla vimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiils
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge valik. Otsuse tegemise hetk s
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse sekkumine ühisk
· Koalitsioon IRL ja Reform · Opositsioon - SED ja Kesk 22. Parem, vasak ja tsentrumparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond- pooldavad astmelist tulumaksu, võrdsus. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond(tugineb liberalismile), Isamaaliit (kristlik demok, rahvuslus), Rahvaliit. Tsentrumparteide hulka Res Publica, popuistliku partei tunnused, juured on parempoolsed kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus: EK- haarab poliitika kõiki valdkondi, SG- käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp: EK- valijaskond, SG- võimueliit Teavitamisviis: EK- avalik tähelepanu meedias, SG- lobism
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia v
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvi
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam seal,kus tradits tugev omavalit
1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mit
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodan
parempoolsuses. 6. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Erakondade kõrval on demokraatliku ühiskonna lahutamatuks osaks suvegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kõik nad täidavad enam-vähem ühesuguseid funktsioone – esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Teisalt leidub nende kolme vahel ka erinevusi. 6.1 Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erinev on ka erakonna ja survegrupi programmiliste nõudmiste ulatus. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, alates näiteks välispoliitikast ja lõpetades perepoliitikaga. Survegrupp keskendub aga mingile ühele valdkonnale või
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inimesed pole võrd
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad Konservatiivne heaolumudel
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmet
Päike Üldandmed Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 10 30 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt
Rahva õigus sõltub Põhiseadusest, sellega Diktaatori tujust/ tahtmisest kooskõlastatud seadustest 3. Valimised Ülesanded tagada võimu regulaarne vahetumine, vahendada valijate ja poliitikute nõudmisi, hariv (saab teada, mida pakutakse) Põhimõtted valimisõigus on üldine (üle riigilised), valimised on vabad, võrdsed ehk ühetaolised (samal ajal, samad reeglid), otsesed, salajased Piirangud - varanduslik, kodakondsus, tervislikud, vanuselised Mandaadid- isikumandaat (riigikogu valimistel saadud), ringkonnamandaat (kõikidest ringkondadest saadud), kompensatsioonimandaat (jaotamata jäänud mandaatide jagamine erekondade vahel) Kvoodid- häälte miinimumnorm, mida kandidaat peab koguma (seadusest tulenevalt kehtestatud), hääled, mis saadakse üle kvoodi jagatakse nimekirjakaaslasele
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on
1.Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 1. Õigusliku baasi loomine 2. Kandidaatide registreerimine 3. Valijate nimekirja koostamine 4. kogu dokumentatstooni ettevalmistamine 5. Tulemused aldul mitte ametlikud 6. Pärast apellatsioone ametlikud 7. Tulude ja kulude kontroll 2.Miks on erakondi vaja? Erakondade ül on koondada teatud sotiallsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogramme. Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt
Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve, nt põllumehed, naftaärimehed jne. Huvituvad eeskätt enese elu- ja äritingimuste parandamisest); edendamisgrupid (liikmeskond ja organisatsioon hägusam, edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, tekivad kodanikualgatuse põhjal)
Eesti Vasakpartei Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei 9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised? SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused
vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Vabad valimised Valimiste funktsioonid · Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine · Kodanike tahte võimudele edastamine · Rahva usalduse indikaator riigivõimule · Hariv funktsioon · Demokraatlikud valimised on tähtsad, sest inimsed näitavad usaldust sellega Vabade valimiste põhimõtted · Vabad oma veendumuste järgi saad valida · Üldised · Ühetaolised kõik hääled on võrdsed · Otsesed · Hääletamine on salajane 1. valimised tagavad võimu regulaarse seaduspärasuse vahetuse 2. valimised, mis toimuvad teatud aja vahemiku järel on, korralised 3. valimiste kaudu kodanikud valivad esindajad , kes arutavad valijate soove ja võtavad vastu seadusi 4. valimised näitavad, kui suur on rahva toetus riigivõimule 5. kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust rahva usaldust riigile 6
rühmitusi Raudse oligarhia seadus - selle kohaselt muutuvad ühendused ajapikku oligarhilisteks st neis kehtestatakse väheste võim paljude üle Valimised - peamisteks funktsioonideks demokraatiates on tagada kodanike esindatus demokraatlikes esindusinstitutsioonides, kindlustada režiimi legitiimsust ning valimistulemustele vastavalt panna paika uue valitsuse koosseis Demokraatlikes riikides on üldtunnustatud normiks, et valimised peavad olema otsesed, ausad, vabad, ühetaolised, salajased ja perioodilised ning põhinema võrdsel kohtlemisel Saame eristada 3 tüüpi valimissüsteeme: Majoritaarsed e enamusvalimiste süsteem - "võitja võtab kõik ja kaotajad ei saa midagi" - > riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub valituks vaid 1 kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli nt USA, UK
Pluralistid on seisukohal, et igas keerulises ük-s võib tekkida teravaid rühmakonflikte Pluralistid arutavad institutsioonilise ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle. Nad on jaotunud selle järgi, kas institutsioonilise ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine v arendamine. Kuigi pluralistid kaitsevad pol pluraslimi väärtusi, on nad teadlikud sellise ük ohtudest, kus domineeriv motiiv on isklik huvi ning puuduvad traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. 10 Huvirühmad ja avalik arvamus Huvide realiseerimine ük-s Survegrupid kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria, nt põllumeeste, huve); on
Tugineb vabatahtlikkusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. KAUDNE SURVE- Avaliku arvamuse kujundamine massimeedia, -aktsioonide kaudu. Koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt Ametiühingute Keskliit ja SDE. OTSENE SURVE- Mõjutatakse Rkg saadikuid, ministreid või tippametnikke. Äriühingud SOTS LIIKUMISED- Killustunud võrgustikud, toetajaskond muutuv, probleemipõhised, tegevus edendab ideid või väärtusi, otsesed aktsioonid lobismi asemel. Nt nais-, gei-, rahu-, keskkonnaliikumised. SEADUSANDLIK VÕIM- Kahekojaline: Alamkoda otseste valimiste teel, ülemkoda seisulik (UK) või regionaalsetel huvidel põhinev. Nt SM, Prm, It, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa. Ühekojaline: Skandinaavia. Formaalõiguslik struktuur: spiiker (juhib igapäevatööd, tagada istungite korrakohane kulg); komisjonid/komiteed (võrdelised ministeeriumitega). Poliitiline
(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest ) Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/ Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed
ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surve avaldamiseks kasutada. 2) Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti Talupoegade Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO) 3) Ajutised edendamise ja vetogrupid - need grupid pole püsivad. Edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust. Vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajalik sekkuda valitsuse tegevusse (näiteks vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse.
Nt. Talupidajate Keskliit. 2 c) Ajutised, edendamis- ja vetogrupid Iseloomulik nõrk sisemine hierarhia. Tugineb peamiselt vabatahtlike tegevusele. Eesmärgiks kaitsta ja edendada mingisugust poliitikat või olla mingi poliitika vastu. Nt. roheliste liikumine. · Tegevusvaldkonna järgi: a) Majanduslikud grupid (nt. Piimaliit) b) Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad edendamisgrupid (nt. Lastekaitseliit) c) Õiguskaitse vallas tegutsevad organisatsioonid (nt. Inimõiguste Teabekeskus) d) Spordi- ja kultuuriseltsid (nt. Suusaliit) · Poliitiliste tegutsemisviiside järgi: a) Kaudne surve Saab rakendada avaliku arvamuse kujundamise abil (reklaamikampaaniad jne). Teine võimalus on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. b) Otsene surve Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid või ministreid, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat
Huvid seovad grupi liikmeid ühiste eesmärkide kaudu. Kui sellised grupid tegutsevad organiseeritult, nimetatakse neid huvigruppideks. Huvid võivad olla majanduslikud, kultuurilised, poliitilised, religioossed, rahvuslikud vm. Seetõttu sotsiaalsed ja huvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sotsiaalsete gruppide liikmeid ja neid iseloomustab sageli organiseeritud tegevus. Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel
on pandud kohtusüsteemi ja sisejulgeolekuasutuste arendamisele. VASAKPOOLSED: Sotsiaaldemokraatia - Tähtsustatakse võrdsust kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Ühiskond peab tagama igale inimesele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor, riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused tasuta. Erakonnad, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. Aktiivsus sõltub
annaabi.ee 
