määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2)
102 • Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. • Natüürmorti võib jaotada kujutatu põhjal alaliikideks: lille- ja viljademaal, kalad ja jahitrofeed, vanitas–tüüpi vaikelud ning einevaikelud. • Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. Natüürmorte on leitud ka Pompei ja Herculaneumi seinamaalidelt. • Kuigi nüüdisaegseset vaikelu vaadeldakse 17 sajandist, on sellest ka varasemaid jälgi olnud Kreekas. POMPEII JA HERCULANEUM • 50 a. eKr - 79 a. pKr. Nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. • Kasutatud on varju ja valgust, tänu millele on loodud ruumiline pilt.
Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis. Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmaavadele kullast silma kujutised, mis olid elutruud. Sisikond asetati eraldi uriinides hauda. Niiluse kallastest asub Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Püramiididest hakkati varastama vaaraode varandust. Sellest ajast hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu, kuid sealgi ei jäänud need sugugi puutumatuna. Usuti, et surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette. Enne tema juurde viimist kaaluti inimese süda "tõe ja õiguse" kaalul. Ühel kaalukausil asus inimese süda, teisel tõe sulg. Anubis viib surnu kaalu juurde, kes kaalub ka surnut. Thot kirjutas resultaadi üles. Kaalukausid pidid olema vähemalt tasakaalus, siis viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit
Samuti seotud matustega, kuid hoopis teises tähenduses. On oma nime saanud sellest, et enne matmist hoiti surnuid kodus lautsil. Majapidamises aga ei ole hiljem hea hoida asju, mis puutusid surnuga kokku, mis tõttu viidi surnuga seotud esemed lautsipuu alla, kuhu need jäeti kõdunema. Need puud asuvad küla piiril ning on ka teatud piiri tähistajaks, sinnamaani saatis terve küla surnut, kuid sealt edasi läksid lähemad sugulased ja sõbrad. Lautsipuu juurde löödi puruks ka surnu pesemiseks kasutatud nõud. Kultuslikud kivid On päris mitmeid erinevaid kive, mis kultusliku üldmõiste alla lähevad: lohukivid, liukivid, ravikivid, ohvrikivid, jäljekivid. Päris ohvrikivid on välimuselt täiesti tavalised ning silmatorkamatud rändrahnud, võivad olla küll ka väga suured, kuid enamik on väiksemad. Nende alla loetakse selliseid ohvrikive, mille kohta on andmeid, et sinna on päriselt ohverdatud ning pärimuses on räägitud nendele kividele ohverdamisest
Kombed Ingeris oli levinud nutulaulud, see oli naiste vanad rituaallaulud. Nutulaule lauldi elu tähtsamatel sündmustel nagu pulmad , matused , sõjaväkke minekul jne. Tähtis oli laulu ajal nuuksuda. Tekst rääkis raskest elust ja sellepärast oli raske tundeid varjul hoida. Surnu juures lauldi , kuna sellega anti surnule teisepoolusele minekuks turvatunne. Nutt oli moodus , kuidas hoida ühendust surnutega. Paremad nutjad olid vanad naised , kes olid saanud tunda elu pahu poolt. Kohati kasutati professionaalseid nutjaid , see komme ei olnud Ingeris laialdaselt levinud. Surnu silmad suleti , et ta ei vaataks endale järglast. Surnu pesti ja viidi sauna ootama matuseid. Surnuaiale minekul peatuti korraks , et teha mälestuseks "karsikko" .
Laps tunneb end turvaliselt, kui saab aru, et temast hoolitakse. Näita lapsele oma armastust. Räägi ka lapsele oma enda valust, siis ta saab aru, et mitte ainult temal pole raske. Kui sa ei näita oma tundeid, siis arvab ka laps, et nii on õige. Sellisel juhul sulguvad nad endasse ja ei räägi enam oma muredest. Proovi jäädvustada ka mälestust lahkunud lähedasest, et ta teda ei unustaks. Seleta lapsele, et lahkunu on nüüd paremas kohas ja näeb teda. Surnu korrastamine See on viimane teenus surnule ja selle puhul tuleb austada surnu eelnevaid soove ja uskumusi puudutavaid tavasid. Samuti suhtuda ja käituda surnuga austusega. Surnu korrastamiseks tuleks valmis panna kõik selleks vajaminevad vahendid ja uurida kas omaksed tahaksid olla korrastuse juures. Samuti küsida kas omaksed soovivad jätta ehteid, mida lahkunu armastas kanda. Korrastamiseks kasutada ühekordseid vahendeid ja kaitseriietust. Surnu peaks asetsema sellili
Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm registreeritakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. Surmaakti koostamiseks tuleb esitada arstlik surmatõend või kohtuotsus surnuks kuulutamise kohta ja surnu isikut tõendavad dokumendid (pass, ID kaart). Surmaakti alusel väljastatakse surmatunnistus ja riikliku toetuse saamise tõend. Riiklikku matusetoetust makstakse matuse korraldajale Eesti territooriumil korraldatava matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks. Matusetoetust makstakse: 1. Eestis registreeritud surma korral; 2. Eesti alalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava välismaalase väljaspool Eestit registreeritud surma korral.
tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras. 2) animism ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma). 3) Monoteism kaugenemine esivanematest. Surija soovid täidetakse eetiliste kaalutlustel. 4) Materialism kaugenemine esivanematest jätkub. Surnute mõju edasine vähenemine. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu suu ja silmade sulgemine). Surm on muutunud lunastusmõisteks
välismaale avatud. Põlluharimine Egiptuses oli võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele. Mesopotaamias sõltus see Tigrise ja Eufrati jõgedest. Üleujutused jätsid maha pehme ja viljaka mulla, kuhu hiljem oli oli hea seemneid külvata. Mõlema riigi puhul on sarnasuseks see, et üleujutused aidasid kultuuril areneda. Egiptuses on hieroglüüfkiri , Mesopotaamias aga kiilkiri. Mesopotaamias ei pööratud eriti tähele panu elule pärast surma. Egiptuses aga usuti, et surnu sattus Osirise riiki. Pärast surma toimus matuseseremoonia, mis kestis kaua. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda pandi kaasa ehteid, riideid jpm. Seintele raiuti püramiidiraamatud. Egiptuses vana riigi ajal puudus sõjavägi. Uue riigi ajal oli aga alaline armee. Toimus sundvärbamine. Sõjavägi moodustus jalaväest, eliitväest ja hobukaarikutest
vabal soovil. Kes saab surma registreerida? abikaasa sugulane hõimlane lahkunuga koos elanud isik Surma registreerivad perekonnaseisuasutused: maakonnakeskuses maavalitsus kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet Surma registreerimiseks esitatakse: arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta surnu isikut tõendav dokument Surma registreerimisel koostatakse surmaakt ja väljastatakse surmatunnistus. Välisriigis registreeritud surma kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele. Surmaakti alusel väljastatakse surmatunnistus. 1. juulist 2009.a. eraisikutele enam matusetoetust ei maksta.
Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned. Surnud maeti elukoha juurde, kohati majadesse surnu hauas selili, väljasirutatud asendis, käed rinnal või külgedel. Panused: tööriistad, relvad, ehted, looma ja inimesekujulised ripatsid. Merevaigust ehted. Nöörkeraamika kultuuri ajal hakkas asustuse veesidusus kaduma, oluline oli hea põllumaa olemasolu. Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras
Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, ja ka arheoloogia vahendusel, midagi muutub usundis koguaeg, samuti on see piirkonniti väga erinev. Muinasusundi all mõistame muinasajal valitsenud uskumuste kogumit. Eestlaste usund oli oma põhiolemuselt loodususund e.animism. Loodususund oli seotud metsa ja veekogudega, pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat, palju austamisobjekte ja ka esivanemate austamine oli väga tähtis. Usuti, et elava ja surnu vahele jääb vastatikune suhe. Arvati, et lahkunud esivanemail oli võime midagi muuta. Läti Henrik on "Liivimaa Kroonikas" kirjeldanud eestlaste matuseid: "Pühitsesid suure kaebamisega ja joomisega oma viisi!" Haual söömist ja joomist peeti peiedeks. Kui aga surnu peiesid korralikult ei peetud võis surnu tulla koju tagasi "võlga nõudma" e. "kodu käima". Kodukäimise vältimiseks keelati surma kojutulek, lõigates koduteele puudesse riste või raidudes neid kivise. On teada ka
väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkuda ega reostada. Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud
..ohverdataksegi ka elundeid. Lihas on kätes rohkem väge kui nt kannikalihastes, sest käsi on liikuvam) -juuksed(skalbijaht, juuste lõikamine kui väe vähendamine, skalbi eemaldamine kui alandamine) -habe(habemeta mees on poisike) -silmad -pea -suguelundid(viljakus, kurja needuse tõrje) -veri (vere asendusained- lepapuna) -eritised -luud ->hambad->säilivus -küüned (kurat kogub inimese küüsi et teha kübarat) Preamanism - väekas laip, elava surnu teooria. Tekitab inimestes hirmu, mis omakorda põhjustab nn. surnutõrje (pea mahalöömine, vai läbi südame , koopasse sulgemine jne.) Hauda maeti inimene koos tema väega. Animatistlikud riitused: 1. Lihasöömine- liha kas toores või keedetud, mitte küpsetatud, ei mingeid maitseaineid. (hiljem, väelooma söömine, vein ja leib vein kui veri, leib kui liha) 2. Raviriitused- väge on kas liiga palju või liiga palju. Väge palju: palavik, punetised, krambid.
tähendanud mõlema eriolendi hingejõu ühendamist. Nagu inimese elujõud keskendub teatud elundeisse ja kehaosadesse, nii ka loomadel-lindudel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu näiteks kihvad, küüned, sarved, karvad, suled, nokad; elujõudu sisaldavad ka kivikillud, karbikesed jms. Kes selliseid asju endale saab, saab endale ka vastava olendi jõu. Seepärast hoiti enda ligiduses neid jõudu sisaldavaid esemeid. Eriti rohkesti olid nendega varustatud nõiad. Laip Surnu puhul tema elujõud on temast lahkunud. Kuna keha külmub, kangestub, hakkab haisema ja mädanema, millest järeldub, et keha on vallutanud mingisugused võõrad jõud, muidugi siis tugevamad ja järelikult ka elavaile kardetavad jõud. Sellepärast laip on muutunud elavaile hirmutavaks ja hädaohtlikuks, kellest on hoitud eemale. Ei usuta hinge igavest surematust või igavest elu, vaid niikaua , kuni säilib midagi konkreetset tema kehast, näit. luud, või kasvõi mingi mälestuski temast
on selle tipp ja lubjakiviümbris hävinud. Püramiidi idaidaküljele ehitati lahkunud valitsejale pühendatud tempel, kuhu tema hingele kindla korra järgi ohvriande toodi. Kui ta pärast surma jumaluseks kuulutati, asetati tema kuju spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud ruumi. Mõne püramiidi juurde kuulusid nii hauatempel kui ka müüriga äärestatud kaldtee. Püramiidide lähedal on leitud maetud laevu. Nagu te juba teate, laevaga pidi surnu sõitma hauatagusesse maailma või saatma päikesejumalat tema teekonnal. Kuskil 50 aastat tagasi leidsid egiptuse arheoloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Püramiide ehitati umbes tuhat aastat: kolmandast kuni kaheteiskümnenda dünastiani, st. et
olid talupojad, kes moodustasid ka sõjaväe. Käsitöölised töötasid ülikute juures. Orjad olid peamiselt endised talupojad. Egiptuse religioon Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra (jumalaid oli kokku u 740).Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta.
ülesvoolu jääva kitsa jõeoru. NIILUSE ORU ASUSTAMINE Umbes 10 000 aastat e.kr olid rändelolevate küttide ja korilaste salgad liikunud Saharas idasse ja asusid Niiluse orgu. Esijalgu elasid nad arvatavasti väikestes gruppides, ränneldes vastavalt aastaajale ja Niiluse iga aastastele üleujutustele. Nad sõltusid Niiluse veest ja jõgede palistavast viljakast pinnast. MATMIS KOMBED JA KUNST Varased Egiptlased matsid oma surnu keha otse liiva alla. Kuum liiv luivatas surnukeha ja ei lasknud sellel laguneda. Mõnikord pandi surnu kõrvale ka keraamikat, ehteid ja kujukesi. Teeba lähedale Herakonpolisesse rajati umbes 3000. aastat e.kr suur kalmistu. Seal leidub ka üks maalitud seintega hauakamber, mida peetakse esimeseks oma taoliseks. KÜLAD JA KÄSITÖÖ Aeglaselt arenesid asulad küladeks ja niiluse vett hakati aina rohkem kasutama. Põlluharijad kaevasid niisutus kanaleid, mis täitusid üleujutuse ajal
siiski Goujoni nümfid. Goujoni ja Pilon töötasid ka uue hauamonumenditüübi kallal. See erines kõigest sel alal varem loodust. Renessansiajal kujunes Itaalias välja magavat surnut kujutav hauamälestusmärk, millele oli omane mingi õilsus ja ideaalsus. Michelangelo loobus Medicite kujude loomisel sarnasuse taotlemisest põhjendusega, et järelmaailm niikuinii ei tea, kuidas lahkunud eluajal välja nägid. Põhjas kujunes juba XV ja XVI sajandil hauamonumendi tüüp, milles surnu tagaleinamine ja ülistamine oli ühendatud tema idealiseeritud ülla kujutisega ja tagasihoidliku tõetruu ülevaatega tema elust. Sarkofaagi kohal, milles surnu puhkas, püstitati terve ehitis. Goujoni kujundatud Louis de Breze hauamonumendil (1535-1540) Rouenis on kontrasti veelgi tugevamini rõhutatud. Hauamonument asetseb müüri ääres ja jaguneb horisontaalselt kaheks osaks. Ülemises osas on surnu kujutatud rüütliturvistikus, hobune seljas istuvana; simssi hoiavad ilusad
Hathor, kes oli lehmakujuline ning kehastas viljakust. Jumalatele rajati arvukalt templeid, kus toimetasid preestrid kombetalitusi. Preestrid olid austatud isikud, sageli olid preestrid ka valitseja nõuandjateks riigijuhtimise küsimustel. 5. Egiptlaste religioonis oli sügavalt juurdunud uskumus sellest, et inimene jätkab oma tavapärast elu ka pärast surma ning selleks tehti suurejoonelisi matuserituaale, kuna keha tuli säilitada. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega, mis toimus valju halamise saatel. Seal eemaldati surnu siseelundid ja peaaju ning kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. Kui muumia oli valmis, võis matus alata ning surnu toimetati üle Niiluse jõe hauakambri juurde, kus suleti muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse, et ta saaks häirimatult elada surnute riigis. 6. Hieroglüüfid tekkisid umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkega ning
Eraldiseisvateks vaimseteks olenditeks muutusid katk ja külmatõbi ehk hall, kes tuleb külmalt maalt inimesi väristama. Katk sõidab aga inimesena ja liigub loomana või muu olendina ja puudutab surmalemääratuid kepiga. Iseseisev vaim on ka surm, kes kutsub nimepidi. Vikati- ja liivamehe nimetused. Surma nägemise motiiv viitab surma kui surnut ennast - hinge lahkumist kehast. 14. Elu pärast surma. Lahkunud lähevad surnuteriiki, kuhugi kaugele vee taha. Muinaseestlaste teadvuses surnu on jatkanud oma elu lihtsalt oma uues kodus, st hauas, hiies, kalmistul. Surnute hinged siirduvad kalmistu puisse, kividesse jms, kujunevad hiiepuud, millel erilised võimed. Mõiste manalane tähendab ilmselt maa-alust. Germaanlaste eeskujul on ka meil kujunenud riigi-idee; jumalateriik, hiiduderiik, surnuteriik jne, millest viimast nimetatakse ka toonela riigiks. Tooni mõistet võib käsitleda jällegi, kui surnu isikut. Surnu elu on samasugune kui maine, toimetused samasugused
Patukahetsus ei olnud egiptlaste religioonile iseloomulik. Eksimine tuli inimlikust nõrkusest. ETTEKUJUTUSED SURMAST Ba ja Ka mõiste Inimesele on sündides kaasa antud Ba (hing) ja Ka (teisik, elujõud). Pärast surma sõltub Ka olemasolu sellest, kuidas inimese keha on säilinud. Siit ongi pärit mumifitseerimise komme. Ba külastas hauakambrit ning tal oli võim Ka-ga taasühineda. Ainult Ba ja Ka taasühinemisel on inimesel võimalik jätkata elu surnuteriigis. Surmariigis (Duati) Surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda ,,tõe ja õigluse" kaalul. Ühel kaalukausil asus süda, teisel tõe sulg. Kaalu juurde viib surnu Anubis, kes on ka kaaluja rollis. Thoth kirjutab tulemused üles. Kui kaalukausid olid tasakaalus, viidi surnu Osirise juurde ülekuulamisele. Seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et surnu ei ole elanud korralikult, neelas koletis Ammit ta ära. Osirise juures pidi
Ajalooline ülevaade matmiskombestiku kujunemisest muistses Eestis .............................. 6 2.2. Ajalooline ülevaade slaavlaste matmiskombestiku kujunemisest ....................................... 7 3. Matmisrituaalide struktuur...................................................................................................... 8 3.1. Matmiseelsed rituaalid ......................................................................................................... 8 3.1.1. Surnu pesemine............................................................................................................. 8 3.1.2. Esemete kirstupanek ..................................................................................................... 9 3.1.3. Kodus olek ja surnuvalvamine.................................................................................... 10 3.2. Matmisrituaalid:.........................................................................................
Seth- kõrvetav ja vijatu läänetuul. Horos- Isise poeg, pistrikukujuline. Hathor- jumalanna, lehmakujuline, lehma pea või- sarvedega. Kehastas viljakust, kaitses naisi, edendas tantsu ja muusikat. Anubis- surnute jumal, saakalipäine. Thot- kuujumal, hieroglüüfide leiutaja ja kirjatarkuse kaitsja. Apis- must härg, valge lauguga, Memphise jumal Ptah looma kujul. Osirise kohus- saakalikujuline Anubis mõõtis kaaluga, kas surnu süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei lasunud pahategusid oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maadi üles, langes surnu saagiks õgijale, kes ühendas endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi. Usk surmajärgsusesse: usuti, et surnu jätkab oma elu enamvähem tavapärasel viisil ka peale surma. Seda aga ainult siis kui surnule said osas matuserituaalid, mis tema keha säilitasid. Surnukeha
Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist
Haldjas – teistpoolsuse kaudu(’’juhuste kokkusattumus’’) 12. Miks valvati matmata surnut? Keda veel valvati sama loogika kohaselt? Matmata surnut valvati selleks, et Kurat surnut ära ei vahetaks ja sama loogika kohaselt valvati last/imikut, kellele ei oldud veel nime pandud. 13. Surma kergendamise abinõud 1) Tasutakse võlad 2) Räägitakse ära saladused 3) Peeglid kinni 4) Aken lahti 5) Kellad seisma 6) Kära vältimine 7) Surnu soovide täitmine 8) Vaatamas käimine, surijat ei jäeta üksinda – hirm üksi surra 9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5
lahingus haavata ning tapeti haavatuna 9. oktoobril 1967. aastal peale vangivõtmist ilma kohtuta. Jornal do Brasili reporter Carlos Villa Borda kirjutas 13. oktoobril 1967. aastal: "Räägi viie Boliivia ametniku või sõjaväelasega ja sa kuuled viit erinevat versiooni Che surma kohta. Pöördu poliitilise rühmituse või ajalehetoimetuse poole, ja nende surmaversioonid killunevad tosinateks lugudeks, milles ühed on usutavad, teised aga rohkem või vähem fantastilised." Kas surnu oli ikka Che Guevara? Diario de Sao Paulo reporter Joaquim Pinto Nazario külastas mitu kora Che isa, et teada saada viimase arvamust Boliivias Chena välja pakutud surnu identiteedi kohta. Fododel tuvastas isa mõned iseloomulikud tundemärgid, kuid ometi märkas kaht olulist erinevust. Esiteks hammaste asend ja teiseks kõrvade suurus ja kuju. Che vend Roberto aga peale Boliivias käimist, et seal näidatud laip ei olnud tema venna oma. Kahtlust lisavad ka
asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Astmikpüramiid-Vaarao mastaba ehitati kõige kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema.Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Püramiid-Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid lV dünastias Kaljuhauatüüp- looduslikult hästi varjatud matmispaikade kasutamine, mis ruumiliselt sarnanevad mastabadega 3.Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse. 4.Kaetud lihvitud kiviplaatidega, tipuosa oli sageli kullatud 5.uskusid et inimese elu jätkub pärast surma ja selleks tuli keha säilitada , kus hing saaks asuda.Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. 6. Iseloomilik inimese kujutamisviis; pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates 7
oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Umbes 5000-1800 eKr. oli noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikumi perioodil hakati rajama kalmistuid, mis asusid asulatest väljaspool, natuke kõgematel küngastel. Surnud asetati haudadesse, mis olid kaevatud maasse. Nad asetati külili ja kägarasendisse ja käed sätiti pea alla. Arvatakse ka, et surnu oli kinni seotud. Kuna uskumused muutusid ja surnuid hakati kartma. Vanemal pronksiajal (u.1800-1100 eKr.) matmiskommetes uusi muutusid ei olnud. Noorem pronksiaeg u. 1100-500 eKr. Toimus suur muutus, sest hakati rajama kalmeehitisis - kivikirstkalmed. Need koosnevad suurtest kividest 5-8 meetriste läbimõõduga ring ja selle keskele oli asetatud rist, kuhu sängitati surnu. Ringi, kirstu vahele ja peale kuhjati kividest küngas. Keskele maeti tavaliselt
neidki oli Egiptuses vähe. Kõige rohkem oli neid vaarao lossides, kuid ka rikkad ülikud said omale orja lubada. Põlluharimine. Igal suvel ja sügisel tõusid vesi üle Niiluse kallaste. Kui vesi langes jäi sinna väga viljakas muda, kus sai kasvatada vilja. Jõevett suunati kraavideabil ka sinna kuhu see ei ulatunud.Lõigatud viljapeade peal lasti trampida härgadel et terad peadest eralduksid.Vilja säilitati aitades. Elu pärast surma. Pärast surma mumifitseeriti surnu, et surnukeha ei häviks, muidu poleks hingel kuhugi tagasi tulla. Muumia mässiti sidesse ning pandi sarkofaagi. Rikkad perekonnad ehitasid oma surnutele uhkeid hauakambreid. Arvati, et kõike mida inimene elujooksul vajab, vajab ta ka pärast surma.Usuti, et surnud peavad Osirise kohtu ees aru andma elu jooksul korda saadetud tegudest. Surnu südant kaaluti kohtu ees sulega. Kui süda oli kergem kui sulg, oli tegemist hea inimesega, kui aga vastupidi
Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6. Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur) *kvaliteetsem keraamika *silmaauguga kivikirved *karjakasvatus *maaviljelus *alepõllundus *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D) 7. Pronksiaeg *loomakasvatus *maaviljelus *kala- ja hülgepüük *kaubandus Skandinaaviaga *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500) *pronksi ümbertöötlemine *kivikirst- ja laevkalmed *asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid.
Kõik kordub uuesti, terviklik mõtlemine. Tervik koosneb transentsentsest e sealpoolsusest, immanentsest e siinpoolsusest ja minevikust ja olevikust LOODUSUSUND Lunastusõpetus Inimene tajub enda ümber olevat loodust. Loodus on elav maailm. Loodus on hingestatud. Seda iseloomustab maagiline mõtlemine. Maagia on tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Seda iseloomustab müütiline maailm. Kõike seletatakse müütide abil. Surm on ebaloomulik. Surnu tuleb õigesti maha matta, muidu tuleb ta kummitama. Surma päritolu selgitab ka müüt. Surmal on alati põhjus. Surnu hing saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Iseloomulikud tunnused Vaimolendid 1) Loodusvaimud Üritatakse käituda nii, et loodusvaimu ei ärritataks. Suhtutakse loodusvaimudesse kui elus isikutesse. Kehaproportsioonid erinevad inimese omadest. Sellest on tulnud päkapikud, härjapõlvlased, näkid. 2) Surnuvaimud Peetakse vanadusse suremist ebaloomulikuks
Nad austasid jumalaid (neid oli üle 700), nende abil Egiptlased selgitasid loodusnähtusi. Egiptlased ususid, et pärast surma on elu ja see on isegi tähtsam kui praegune elu (peeti, et et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma). Surnukeha mumifitseerimine (eriline töötlemine keha paremaks säilimiseks) moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (mille nimetati ba), ja elujõud (mille nimetati ka) - see on surnu teisik, kes sündis ilma koos temaga. Hing-ba on midagi jumalatesarnast, mis on inimeses juba tema eluajal ning vabaneb kehast ainult pärast tema surma. Hinge-ba sümboliseeris inimpeaga lind, kes lendas pärast inimese surma ära. Kujutlus hingest kui linnust oli väga levinud niinimetatud primitiivrahvaste seas. Kõige tuntumad Egiptuse vaaraode hauakambrid on püramiidid, mis pärinevad Vana ja Keskmise riigi ajast. Hauakambri peamine eesmärk oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses
sugulased. · Kui pärandi avamise ajal on mõlemad vanemad elus, siis pärivad mõlemad vanemad võrdse osa. · Kui pärandaja vanemad on surnud, siis astuvad nende asemele nende alanejad sugulased. 3. III järjekorra seadusjärgsed pärijad · Vanavanemad · Kui nad on elus, pärivad mõlemad võrdses osas pärandi. 4. Abikaasa seadusjärgse pärijana · Pärib abikaasa ¼ abikaasa varast. Ülejäänud sellest surnu lapsed. · Abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui surnu on enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku. 5. Privaatautonoomia pärimisõigus 1. pärandaja poolel: isiku õigus teha oma elu ajal ise oma surma puhuks enda vara kohta korraldusi testeerimisvabadus. 2. reeglina vaid pärast pärandi avanemist 3. range kohustus järgida vorminõuet notariaalsed piirangud
" Üteldes annab ta kirikuõpetajale rahapotiga vopsu pähe, nii et pott katki lõhkeb ja kirikuõpetaja surnult maha langeb. Õhtul koju jõudes, on vennad imestunud. Noorem vend räägib targematele jällegi kogu loo ära ning vanemad vennad hakkavad kartma, et neil kirikuõpetaja surmaga mingi jama võib tulla. Nad tõid surnud kirikuõpetaja enda juurde peitu. Noorem vend aga oli luuranud, kuhu vanemad vennad kirikuõpetaja viinud olid. Vanemad vennad sellest teada saanud, matsid nad surnu mulla alla. Nad pidasid ka nõu ühe siku ära tappa ja see sinnasamasse paika ära peita, kus enne surnu oli seisnud. Sikk kaeti valge linaga kinni ja jäeti tal pea otsa, nõnda et habe natuke katte alt välja paistis. Vanemad vennad olid kirikuõpetaja matusele palutud, kuid noorem vend mitte. Kodus istudes hakkas nooremal igav ning ta läks samuti matusetele. Kohale jõudes hakkas noormees õiendama, et miks teda ei ole kutsutud. ,,Mis õigusega jätate te mind kutsumata?" Ta tunnistas
Kui laps saab 1,3,5 siis aetakse neil pea paljaks. 2) Abielu sobiva abikaasa otsivad oma lastele vanemad, kasutades tutvusi või kuulutusi. Kui leitud on sobiv kanditaat, siis koostatakse sobivus horoskoop (astroloog koostab) samuti määratakse sobiv päev abiellumiseks. Tihti peab peigmees tasuma ka pruudi luna. 3) Surm kui inimene sureb, siis ta pestakse, pannakse puhtalt riidesse,asetatakse kanderaamile, surnu suhu tilgutatakse gangese vett, keele alla pannakse tükk kulda või münt. Surnu kantakse kanderaamil pidulikul rongkäigus tuleriidale Kangese jõe äärde. Tuleriida süütab põlema lahkunu vanim poeg või lähim sugulane. Süüdates suhu asetatud puutüki, selle ajal lauldakse Mantrat. Pärast puhastamist heidetakse ülejaanud tuhk ja kondid Kangese jõkke või mõnda teise jõkke. Linnades toimub põletamine krematooriumites. Hindeline töö
Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja detailideni väljaarenenud uskumus, et inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka peale surma. See oli võimalik vaid siis, kui surnule said osaks disguised matuserituaalid, mis pidid tagama ta keha säilimise. Minu arust oli hea, et egiptlastel oli selline uskumus, sest kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi. Seal mõõdeti, kas surnu süda on kergem või raskem kui Maat. Süda mullel polnud pahategusi oli kergem ja surnule sai osaks igavene elu. Patuse südamega surnu aga läks saagiks õgijale. See uskumus muutis inimesi hästi käituma. Ühiskond jagunes seisusteks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja ning määras ametisse preestreid. Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke - kirjutajaid
Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda. · Püramiidide ehitamisega hakati varakult pihta, sest need võtsid väga kaua aega. · 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule. · Püramiidide sees olid käigud (müüriti pärast matuseid kinni), mis viisid
Kõrgus 14.73m. Paremal loomi kujutavad reljeefid väravalt(Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulatati teise põletusega tellise külge). Istari väravani viis protsessioonitee, mille algne pikkus oli 240 m 8. Mida tead Vanade Egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingedede ränadamisse. Nad uskusid, et teatud aja jooksul ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagaisi tulla, surnu keha balsmeeriti, muudeti muumiaks ja asetati haudehitisse 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kirjelda üht neist põhjalikult. Cheopsi püramiid e. Suur püramiid, Kairo lähedal Kõik 4 külge keskmiselt 230 m pkkused. Alguses kerkis püramiid 146,6 m kõrgusele maapinnast. Ehitatud peaaegu ideaalselt tasandatud platsile. Südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist
peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitus, mis koosnes ratsa ja jalameestest. Venekirveste kultuur-*3at. Algul jõudsid Eestisse uued hõimud, nende sõjakirveste põhjal nim. seda kultuuri nii.*Iseloomulikud olid neile nöörijäljenditega savinõud ja matmiskombed- maasse kaevatud surnu asetati külili. *Venek. hõimud tegelesid algelise loomakasvatusega, kasvatades kitsi, lambaid, veiseid, sigu. *Selle kultuuriga võix seostada maaviljeluse algust Eestis. *Kultuuri algatajad- indoeurooplased.
Jünger toetajad, keda Jumal endale kogus. Apostel juudid, kelle Jeesus Kristus läkitas, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui paganatele üle maailma. Protestantism roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile aimu, mille Kristus on ära teeninud. Loodususund Lunastusõpetus - Kogudus - Iseloomulikud tunnused kardetakse surnuid, surnu nimesid enam ei kasutata ja sarnased sõnad unustatakse ja mõeldakse nende asemel uued. Et surnu ei hakkaks kodukäijaks, siis purustatakse ta jalaluud vms ja maetakse maa alla ja tähistatakse koht ära, et seda vältida saaks. Usutakse vaimolenditesse. Peasuunad - Pühakiri pole. Antakse suuliselt edasi põhitõdesid. Rajaja - pole Pühad paigad - hiis Iseloomulikud riitused sünd, täiskasvanuks saamine, abielu, surm. Hinduism
Akropol Vana-Kreeka kõrgendikul asuv kindlus Arkaad sammastele toetuv kaarestik Atlant meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur Kreeka templi tüüp Empoor kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis algne visand, kavand Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ikoon pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur piirjoon Kore/kuros / V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks inimese peaga lõvi kuju Minusteel väike algustäht Majuskel suur algustäht Mastaba V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis
Ka kunst pidi suuredama vaarao hiilgust ja süvendama jumalakartlikkust. Vaarao oli egiptuse ainuvalitseja, ta oli ise nagu jumal. Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30. 3.--6. dünastia valitsesi Vana Riiki (u. 2800--2300 aastat eKr). Nii nagu arhitektuuri, nii ka skulptuuri puhul seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. 2 Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud
papüüruseroost on võimalik valmistada jalatseid, köisi, kirjutuspaberit ning isegi laevu. Papüüruserullidel on säilinud muistsed Egiptuse hieroglüüftekstid ning egiptlaste loodud on ka 365 päeva pikkune kalender. Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on ka hieroglüüfkiri, mida kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Egiptuse kunst Skulptuur Egiptuse skulptuur täitis peamiselt üht ülesannet, milleks oli surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus. Ei ole võimatu, et egiptuse skulptuuri aluseks olid portreemaskid, mis võeti surnutelt. Usuti, et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta.
ridadega kivikirved 7)MATMISKOMED. Kammkeraamika surnuid sängitati asula territooriumile,isegi elamute põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehted eluks teise ilma. Ühele oli pandud kaasa sookure tiivaluud. Nöörkeraamika-kalmistud rajati asulast väljapoole või kõrgemale küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja käed pea all. Arvatakse,et surnu oli kinni seotud. Suur muutus:kiviristkalmed-ring ja keskel kirst,kuhu pandi surnu. Kirstu maeti tavaliselt mees, maaomanik, vahel ka naine ja laps;laevkalmed-laeva kujulised kalmed, levinud Lääne-Eesti saartel. Kivikirstudesse pandi põletatud surnute jäänused. Osa olid maetud maahaudadesse. Eelrooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse. Surnud asetati tarandimüüride vahele,vähem maeti põletatult. Rooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse põletatult. Keskmisel rauaajal maeti
Maetu nimi, mis moodustas nende isikupära, oli kirjutatud paljudesse kohtadesse ning oli samuti enda loitsuga kaitstud. Ba, keda kujutatakse kui inimese peaga lindu, oli see, kes suutis päevaga liikuda edasi hauakambrist maailma. Kui kõik need inimese aspektid olid säilitatud, mäletatud ja küllastunud, siis elas surnud inimmene edasi akh'i vormis. Akh oli maagiliste võimetega õnnistatud hing, kes elas jumalate seas. Hauataguse elu loomust, mida surnu nautida võiks, on raske defineerida, sest traditsioonid erinevad Antiik-Egiptuse religioonis. Surnuteraamatus näeme, et surnud ühinevad nii Osirise kui ka Ra'ga ja elavad ka pühadel väljadel, paradiislikus reaalse maailma sarnases maailmas. Matuserituaalid läksid kaugele selleks, et surnuid jumalatega samastada. Paljudel juhtudel nimetatakse Surnuteraamatus lahkunuid kui ,,Osiris N". See on Osiris, kelle juurde surnud ühes loitsus peale otsustamise rituaali viiakse. Osiris
matusekommete osas. 2 1. MATMISKOMBED VANAS EGIPTUSES 1.1.Esimesed muumiad Vanad egiptlased uskusid, et lisaks inimese füüsilisele kehale, oli tal olemas ka viis komponenti: tema nimi, vari, ka-spirituaalne teisik, kes pärast inimese surma tema hauakambris kaasapandud toitu sõi ning mugavusi nautis, ba- kujutatud kui lind, kellel on surnu nägu ning lendab vabalt ringi nii elavate kui ka surnute riigis ja lõpuks akh, keda sümboliseerib tuttiibis. Akh oli surematu hing ning koondkuju kõigest mille poole kõik eelnevad püüdlesid. Et akh saaks oma võimed rakendada, pidi keha olema võimalikult hästi säilinud, seetõttu hakatigi inimesi kunstlikult mumifitseerima. Võimalusi selleks oli palju ning millise kasuks otsustati, sõltus paljuski sellest, mida keegi endale lubada sai. 1.2.Mumifitseerimine
Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia maagiline - Odin sõjaline - Thor; Thorsday lepp - punane (lepatriinu, lepa punane koorealune) Riitused: 1) lihasöömine 2) raviriitused 3) ajutine püha 4) väeotsimine - esemed
Tegelased: Romeo, Julia, Nende sugulased, Kirikuõpetaja, munk. Sisu: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Kahjuks aga ei suuda munk, kes Romeo'le sellest teatama pidi oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud
Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Usund Püramiidide idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba. Nad toitsid end ainult musta leiva ja veega
annaabi.ee 
