Vana - Egiptus (0)

KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS
AJALUGU VANA- EGIPTUS
1.Mõisted
Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja
Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk
Sfinks – inimese peaga lõvikuju
Preester – usuliste kombetalituste läbiviija
Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud
Muumia – surnukeha , mida palsameeriti
Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha
Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone.
Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas
Geomeetria – maamõõduteadus
Aritmeetika –arvutamisõpetus’
2.Egiptuse asend ja loodus.
Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks.
3.Üks Vana – Egiptuse jumal
Vt õpikust.
4.Vaaraode tähtsamad tegevused.
Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse
Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu
Thutmosis II – Tegi 10 sõjaretke Aasiasse ( Eufradi äärde), Nuubiasse
Tutanhamon – kuulub kõige paremini säilinud haud
Amenhotep IV – Uskus ainult päikesejumalat Aton, muutis oma nime EnhAton
7.Jutukesed.
Vana-Egiptuse ühiskond
Vaara oli jumalkuningas.Tal oli oma riigis ületamatu võim. Kõik elanikud pidid täitma tema käske. Vaarao oli egiptlaste arvate Päikesejumala Ra poeg Horos ning surnult Osiris.
Ametnikud ja preestrid täitsid vaaraode käske. Vaarao abilisteks olid maakondades asevalitsejad, kes kogusid andamit ja kontrollisid, et täidetakse vaaraode käske.Tihti said nad kogutud andamid endale jätta ning seepärast olid nad suhteliselt rikkad. Kui asevalitseja suri päris tihti tema koha tema poeg. Ka preestrid täitsid riigi valitsemises olulisi osasi.
Kirjutajad märkisid üles andamite kogumise ja seaduseid.
Käsitöölised ja talupojad .Enamiku ühiskonnast moodustasid talupojad, kes elasid jõe orgudes, ega tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada. Põhilisteks talupoegade töks oli veekanalite kaevamine. Talupoegade elu oli raske neil oli pisike maja kus ei olnud tihti akentgi ja pool saagist pidid nad andma andamiks.Neid töid millest talupoegade oskustest ei piisanud tegid käsitöölised. Taskusks said nad oma tööeest toitu ja rõivaid.
Orjad oli ühiskonna alamkiht.Enamasti olid orjad sõjavangid ja neidki oli Egiptuses vähe. Kõige rohkem oli neid vaarao lossides, kuid ka rikkad ülikud said omale orja lubada.
Põlluharimine .
Igal suvel ja sügisel tõusid vesi üle Niiluse kallaste . Kui vesi langes jäi sinna väga viljakas muda , kus sai kasvatada vilja. Jõevett suunati kraavideabil ka sinna kuhu see ei ulatunud.Lõigatud viljapeade peal lasti trampida härgadel et terad peadest eralduksid.Vilja säilitati aitades.
Elu pärast surma.
Pärast surma mumifitseeriti surnu, et surnukeha ei häviks, muidu poleks hingel kuhugi tagasi tulla. Muumia mässiti sidesse ning pandi sarkofaagi. Rikkad perekonnad ehitasid oma surnutele uhkeid hauakambreid . Arvati, et kõike mida inimene elujooksul vajab, vajab ta ka pärast surma. Usuti , et surnud peavad Osirise kohtu ees aru andma elu jooksul korda saadetud tegudest. Surnu südant kaaluti kohtu ees sulega . Kui süda oli kergem kui sulg , oli tegemist hea inimesega, kui aga vastupidi siis halva inimesega ning krokodillli laadne koletis paneb inimese nahka.