Vana - Egiptus (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Ajaloo kontrolltöö

Ajaloo kontrolltöö Kätlin Raudsik 10F Vana- Egiptus 1.Egiptuse geograafilised ja looduslikud olud Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas, niiluse jõe orus. Niiluse jõe org oli ainus koht, kus sai harida maad ja kasvatada kariloomi. Seetõttu asusid ka muistsete egiplaste asulad ja linnad jõe läheduses. Iga aasta Niiluse jõe tõusuga kandus põldudele viljakas muda ning kui jõgi taandus siis egiptlased külvasid sinna vilja, mis tagas neile hea saagi. Põlluharimine oli võimalik vaid seal kuhu ulatus tulvavesi

Kategoriseerimata

1

docx

Ajaloo kontrolltöö

Ajaloo kontrolltöö Vana- Egiptus 1.Egiptuse geograafilised ja looduslikud olud Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas, niiluse jõe orus. Niiluse jõe org oli ainus koht, kus sai harida maad ja kasvatada kariloomi. Seetõttu asusid ka muistsete egiplaste asulad ja linnad jõe läheduses. Iga aasta Niiluse jõe tõusuga kandus põldudele viljakas muda ning kui jõgi taandus siis egiptlased külvasid sinna vilja, mis tagas neile hea saagi. Põlluharimine oli võimalik vaid seal kuhu ulatus tulvavesi

Kategoriseerimata

27

pptx

Vaaraod - Power Point

saadik 15 aastast valitsusaega märkis rahu ja õitseng Thutmosis III Arvatakse, et ta organiseeris Hatsepsuti tapmise Kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos Alistas Nuubia Egiptuse võimule, saagiks saadi hulgaliselt kulda Alistas Palestiina ja Süüria Ees-Aasias Tegi Aasiasse üle 10 sõjaretke Jõudis vallutustega Eufrati jõe kaldale ja laskis sinna oma võitude auks mälestussamba püstitada Tema ajal oli Egiptus kõige võimsam riik Idamaades Valitses 54 aastat (esimesed 20 aastat võõrasema H.) Amenhotep II Kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega Valdas sõjajumal Montu oskusi, talle polnud lahinguväljal võrdset Halastamatu sõdalane Surus kiiresti maha Süüria riikide liidu mässu Püstitas Giza lähedale steeli Püstitas Teebas palju templeid Püstitas kuningliku juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal Amenhotep Iv

Ajalugu

9

odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu

Ajalugu

25

docx

Referaat - Vaaraod

Noorem kiviaeg ­ algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa ­ sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine ­ 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas

Ajalugu

12

rtf

Vana-Egiptus

· Egiptlased kirjutasid mitmesuguseid kirjandusteoseid. (näiteks  hümne, õpetussõnu, seiklusjutte jpm) Tähtsaimaks teoseks on egiptuse suurniku seiklusrikkast elust pajatav "Sinuhe jutustus" Kasutatud allikad: raamatud : " Vana-Egiptuse igapäeva elu" Neil Morris. " Vana-Egiptus" Dr. George Hart internet : http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/vanaegip tus.htm Miksikese otsingusõna egiptus Nr 13. Muumia Nr 11. hieroglüüfid Nr 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptuse_ajalugu

Ajalugu

9

docx

Referaat "Vana-Egiptus"

tõrjunud veel pikka aega välja kivist tööriistu. Vana-Egiptuse haudehitised Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja. Vana- Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund. Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest. Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud. Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid. Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad. Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid. Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal. Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi. Dzoseri püramiid ­ 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal. Teine püramiidide väli asub Gizas. Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad). Giza suured püramiidid:

Ajalugu

5

rtf

Vena- Egiptus

VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)