Rakvere Ametikool Harjutused töötamisel sundasendis Referaat Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Töötooli valik istuvale tööle......................................................................................4 Harjutusi tööajal............................................
lahustid, rullmaterjalid). Sarnasused: töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni; töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes; valmistavad vajaduse korral ette ja kohaldavad asjakohaseid muudatusi töökohal; tööülesannete hulka kuulub pindade ettevalmistamine; väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis; oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas; vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus; korraldavad iseseisvalt oma töökoha ja vastutavad oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Põrandakatja ja plaatija Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC,
21.saj · Tänapäevased toolid on ergonoomilised, kuna toetavad selga ja neil on olemas käetugi. Lisaks on toolid reguleeritavad vastavalt inimese vajadusele Probleem · Tänapäeval töötavad väga paljud inimesed arvutiga. Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõttu istuvad inimesed arvuti taga sundasendis. Mõjutavad tegurid · Füüsikalised tegurid Psühhosotsiaalne tegur: o Valgustus Töökaaslastega läbisaamine o õhutemperatuur o õhuliikumine o Füsioloogilised tegurid o sundasend o liigutuste kordumine o Psühholoogilised tegurid o võimetele mitte vastav töö o halb töökorraldus o töö monotoonsus Millised on ohud Probleemid arvuti taga olles : · kaelapiirkonna probleemid
töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekahjustuste kujunemist kroonilist bronhiiti ja kroonilist kopsupõletikku. Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsuastma. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel. Need asjaolud võivad põhjustada käte/õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea
piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima tootmisruumides), samuti vibratsioon, süvendavad sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi. Ülekoormuse tekitatud haigused. Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena:
otsese valguse ning soojuse eest peab aknaid saama vajadusel katta. Valgustus peab olema töökohal piisav. Tuleks eelistada loomulikku päevavalgust. Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunult. Pikaajaline üksinda töötamine: peaks rakendama abinõusid, et vältida pikaajalist üksinda töötamist, kui sellega kaasneb õnnetuse- või vägivallaoht. Näiteks tegema kuus korra päeva, kus õppida koos klassikaaslastega. Sundasendis töötamine: pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tuleb valida sobiv töötempo ja tööaja hulka arvatavad vaheajad. ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" on seadusega kehtestatud, et puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Seega tuleb teha piisavalt pause. Näiteks liikuda või teha harjutusi, mis aitaks vähendad pinget erinevates kehaosades nagu näiteks kätes, seljas, jalgades jne.
Bioloogilised Ohutegurid Närilised -Köök peab olema koguaeg puhas , köik toidupakendid , asjad peavad kinni olema , närilised kannavad viiruseid kaasas Mikroobid - Toit peab olema üle 75 kraadi juures , kui see on alla , on võimalik mikroobidel kiiresti paljunema hakkata, kui on üle 75kraadi , ei saa mikroobid paljuneda Füsioloogilised Ohutegurid Raske füüsiline töö köögis - Alati pead kätesse laskma jõu , ei tohi kõvera seljaga tõsta Pidev ühesugune liigutus sundasendis liigesevalud ,proovida olla võimalikult sirge Psüholoogilised Ohutegurid Suhted kaastöötajatega - Pead hästi saama läbi oma kaastöötajatega , kui ei saa hästi läbi siis võib hakkata häirima su tööd Üksinda töötamine võib hakkata inimese psühikale halvasti mõjuma
ja vajaliku temperatuuriga ,õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejal on ka omad töökohustused: · Töökoha korraldamine ja korrashoid · Töövahendite esmane hooldamine Õmbleja olulised eeldused: · Sõrmede osavus · Liigutuste kiiru · Täpsus · Hea kordinatsioon ja silmamõõt Õmblejatel on omad töövahendid (käärid,niidid,nööbid jne.),millega peab olema ka ettevaatlik. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal jakorduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel.Need asjaolud võivad põhjustada käte või õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel jm.
4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö Monotoonne korduvliigutustega töö (lüh MKT) sunnib töötajat ilma katkestuseta tegema üha uuesti ja uuesti samu liigutusi. Sellist tööd tehes on otsustusõigus oma töö üle vähene, puuduvad loomingulisus ja algatusvõime. Monotoonset korduvliigutustega tööd võib iseloomustada järgnevalt: Töö seondub konkreetse kohaga, halvemal juhul teostatakse liigutusi sundasendis. Töö nõuab tähelepanu ja/või keskendumist kontsentreerumist. Tööd tehakse kiires rütmis. Hetkel kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (jõustunud 1999. aastal) sätestatakse, et monotoonsete korduvliigutuste korral on tegu nii füsioloogilise: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis
Sundasend Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Kui töötaja viibib tööajast vähemalt 50 % mingis kindlas asendis nt seisvas või mmargil asendis, siis loetakse seda sundasendiks. Samuti loetakse sundasenditeks füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Töötaja ei tohiks sundasendis töötada üle ettenähtud tööajanormi ja tuleks teha puhkepause. Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis. Oluline on ka võimlemine ja massaaz, sest see aitab lihastel lõdvestuda ja paraneb verevarustus. Kutsehaigus Kutsehaigus on haigus, mis on põhjustatud tööst. Kutsehaigusi võivad põhjustada nii füsioloogilised, füüsikalised kui ka keemilised ohutegurid.
Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Kui üks paarin toimivast skeletilihasest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine lõtvub ja pikeneb. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad. Ka kestva pinge all, st sundasendis olevad lihased väsivad kiiresti. Lihaseid treenides muutuvad lihased tugevamaks, paraneb verevarustus, tugevneb luustik ja paraneb rüht.
5. Katkised pistikupesad Kõik töötajad 6. Raskuste tõstmine Kokk 7.Viirused töölised, kliendid 8.Kõrge õhutemperatuur töölised, kliendid 9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase tõsine, mürgistus . 3 2x3=6 Põrutus, luumurd. 2 3x2=6 põletushaavad. 2 3x2=6 sõrme lõikamine. 1 2x1=2 surm. 3. 3x2=6 venitused. 1. 3x1=3
jalgades, kesknärvisüsteemi häired (peavalu, iiveldus, kohin kõrvus, raskustunne). Nõrgeneb valu-, puute-ja temperatuuri tundlikkus. Muutused südamelihastes. Müra võimendab vibratsiooni negatiivset mõju. Sundasendis töötamine Pinged lihastes, kaela-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit, selgroolülide ja diskide krooniline põletik, selgroo deformatsioon, võimetus lõdvestuda, kiire väsimine, pea uimasus, sagenevad traumad Tolm (plii, värv, mineraalid, metallid) Hingamisteede haigused, allergia NB
haavale ei satuks. 3. Bioloogilised ohutegurid: Mikroorganismid- püüda võimalikult palju hoiduda viiruste eest. Pesta käsi, oma töölauda alati enne töö lõpetamist. Parasiidid- vältida mustade kätega söömist ning nt, kui puuvilju süüa, siis alati enne söömist see puuvili ära pesta kuuma veega. 4. Füsioloogilised ohutegurid: Sundasendid- kuna kontoritöötaja istub oma tööd tehes tegelikult sundasendis, siis oleks hea, kui ta saaks vahepeal jalutamas käia ja lõõgastavaid harjutusi teha kätele, silmadele jne. Hea oleks, kui töötaja end ka ringutaks. Sundliigutused- hiirt kasutades oleks hea, kui töötajale muretsetakse hiirematt. Kindlasti peaks laud olema piisavalt suur, et töötajal hiirt kasutades poleks käsi õhus vaid oleks ikka laua peal. 5. Psühholoogilised ohutegurid: Töötaja võimetele mittevastav töö- kui töötaja tunneb, et talle antud korraldused
Töö tulemuslikkus ja tähtajad Vähene otsustusvabadus Juhtiv töö ja vastutus Suur vaimse töö osatähtsus Hirm töö kaotamise ees Halvad töötingimused Halb psühhokliima Puudub kolleegide ja juhi toetus Tööalased nõudmised on liiga suured Organisatsioonis valitsevad pinged, ebakindlus, muutused Eraelulised pinged ja muutused Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel Mis võib põhjustada tööstressi? Tööstressi võivad põhjustada psühholoogilised ohutegurid (vaata eespoolt) ja füüsikalised ohutegurid nagu müra halb valgustus kõrge õhutemperatuur
Kui haava on sattunud võõrkehad, siis neid ei tohi iseseisvalt eemaldada. vaid tuleb sidemega fikseerida. Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott. Ise ei tohi hakata liigest paigaldama - tuleb kutsuda kiirabi. Luumurde jagatakse kaheks: kinnine luumurd (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju) ja lahtine luumurd (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots). Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada ning helistage kiirabisse. Kui kannatanu lamab maas, siis
Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades töötaja nägemist ohustavaid tegureid ning füüsilist või vaimset ülekoormust töötamisel. Lisaks arvestades töökekskonna ohtegureid, mille hulka kuulvad veel müra, elektromagnetiline kiirgus, valgustatus ja tööruumis sisekliima. Töökoht peab olema ergonoomiline ning sobiv töötajale. Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab olema vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Lisaks peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, näiteks silma ja
selg sirge, küünarnukid keha lähedal ja küünarvarred peaaegu horisontaalsed. Laual paiknevad vajalikud dokumendid, abivahendid, kasutatavad seadmed ja tööriistad, peaksid olema käepärases kauguses ja nendeni ulatumine ei tohiks põhjustada ülemäärast füüsilist pingutust. IX. Tööreziim Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. See väldib samuti ka tööstressi teket. X. Ülekoormustraumad Mugava ja tõhusa töötamiskoha saavutamine eeldab reguleeritava mööbli olemasolu ning teatavat vilumust tooli või töötasapinna reguleerimisel
Investeering tervisesse - hea äritegevusele 3 väikeettevõtet: 1) Trükikoda Trükis AS Lõikajate töökohad põhjustasid töötamist sundasendis, millele lisandus pidev kummardamine istuvas asendis, mis tõttu võeti kasutusele automaatsed tõstukid, mis töötajate seisukohalt vähendavad kummardamist ning sundasendeid. Ettevõtte jaoks minu arvates suurim pluss tuleneb aga tõstuki efektiivsusest, mis muudab kogu lõikustsükli kiiremaks. 2) Saaremaa Teed AS Probleem, mis tekkis traktorijuhil niites teerääri, seisnes selles, et traktorijuht pidi jälgima
mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. · Määrus: Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Määruses käsitletakse raskute käsisti teisaldamise riskitegureid ning raskute käsisti teisaldamise hindamist. · Määrus: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks
kehakaalu. Kuna aju vajab kogu aeg hapnikuga varustatud verd, siis mida rohkem liikuda, seda parem on verevarustus ja hapnikurikkam on veri. Liigutamsel ja õige rühi hoidmisel saab toit meie kõhus ka seedida ilma raskusteta, sest sisikond ei ole kokku surutud. Ei ole ainult noored need, kes istuvad päevad läbi arvutite taga.Tänapäeval kasutatakse väga paljudes töökohtades töö kiiremaks ja täpsemaks muutmiseks arvuteid. Vanematel inimestel võib pidevalt sundasendis istumisest esineda lihaste ja liigeste kangestumist, lülisamba kõverdumist.Teadmiseks Teile, et inimene peaks käima päevas vähemalt 500 sammu. Seega võiksite igal õhtupoolikul võtta kätte ja minna vähemalt jalutamagi. Veelgi parem oleks võtta abiks ka käimiskepid, mis panevad kogu keha lihased tööle ja suurendavad koormust. Tempo võib igaüks valida vastavalt oma soovile ja enesetundele. Tihti tuuakse kehalise aktiivsuse vähenemise põhjuseks väsimust pikast kooli- või
· tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud · kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama; · enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada; · elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses; · kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja. 3. Tööreziim Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. 4. Kuvariga töötamine - nõuded töötamiskohale 5. Töökoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt. Töötajal peab olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend.
juhtmeid. Sellise olukorra ennetamiseks tuleks juhtmed kokku siduda ning kõrvalistesse kohtadesse suunata, kus need töötajatele ette ei jääks. Kukkumistest võib tekkida väga palju suuremaid ja tõsisemaid vigastusi. Suureks ohuks IT erialal ülekoormus sundasendist. IT spetsialistid veedavad suurema osa enda tööpäevast kontoritoolis arvutiekraani ees istudes. Sellest tulenevalt on töötaja alati sundasendis, jalgades vereringe väheneb. Sellise ülekoormuse ära hoidmiseks tuleks kindla aja töötamise tagant teha väikene paus, et käia natukene ringi ja end liigutada, kasvõi 5 minutit, et vereringe jalgades taastada, puhata käsi ning kaela. IT alal töötavatel inimestel on ka suureks ohuks seljavalud ning muud liigeseprobleemid, mis tulenevad istumisest halvas asendis. Seljavalu on Euroopa Liidus peamine tööga seotud
10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12. KOKKUVÕTE 13 13. KASUTATUD KIRJANDUS 14 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST Organismi ülekoormusest tingitud haigestumised on kutsehaiguste hulgas esimesel kohal meie vabariigis. Põhjusteks võivad olla töö ja töökoha ebaratsionaalne organiseerimine ja kujundus: pikaajaline viibimine sundasendis liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge korduvad samalaadsed kiired liigutused vead raskuste käsitsi teisaldamisel liigväsimus töökoha või töövahendi vibratsioon jne. Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus, libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, tööks sobimatu mikrokliima), samuti ka töötaja füüsilised iseärasused (nõrgad lihased, lülisamba sünnipärased vead), stress ja suitsetamine
mittevastav töö jt.) ohurite vältimine: Tööandja peab kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Eraldi on seaded rasedatele ja rinnaga toitvatele naistöötajatele ning alaealisele ja puudega töötajatele, kus tööandja on kohustustatud tagada ohutusi samuti. Tööandja on kohustustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna
edenemist jälgimas. Sisearhitekti tööpäeva pikkuse määravad projektide hulk ja tähtajad. Tööde tähtaja lähenemisel on tavaline, et tehakse ületunde ja töötatakse ka nädalavahetustel. Tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes on sisearhitekti tööaeg seotud nende lahtiolekuajaga. Aga nõuded tervisele? Sisearhitektil peab olema hea nägemine, sest tema töös langeb silmadele väga suur koormus. Palju tunde tuleb olla sundasendis joonestuslaua või arvuti taga ning see võib olla koormav lihastele-liigestele. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Sisearhitekt on loominguline töötaja. See eeldab kunstiande olemasolu. Kunstiandest tähtsamadki on hea silmamõõt ja ruumitunnetus. Väga oluline on tehniline taip. Sisearhitekt peab olema hea joonestaja ja joonistaja, omama põhjalikke teadmisi värvi- ja vormiõpetusest, kunstiajaloost jpm
Tööaeg Vastavalt seadusandlusele Kõikidel töötajatel I Keskendumisvõimalus Kõikidel töötajatel II Töö organiseerimine Puhkepausid, lõunavaheaeg, Ootamatud tööd II stabiilne rütm 7. Ohustatud isikud Sõltuvalt töö kestusest ja töö iseloomust on erinevate ohutegurite riskitasemed erinevad. Kindlasti on soovitatav sundasendis ja pingelise töö korral teha puhkepause, mille ajal teha sirutus-, venitus- ja painutusharjutusi kätele ja kogu kehale. Suuremate vaevuste korral suunata töötajaid luu- ja lihaskonna tervisliku seisundi kontrolli. Oluliseks terviseriski allikaks on ka töötamine mehhanismidega. Ohustatud isikuteks on kõik tootmise töötajad, kelle töö on seotud mehhanismidega. Ohu vähendamiseks tuleb jälgida seadme ohutusnõudeid, õigeid töövõtteid ja jälgida mehhanismide korrasolekut.
pidi jälgima nii seda, mis toimus traktorist nii taga- kui ka eespool muutes tema kehaasendi ergonoomiliselt ebaõigeks. . Ta jälgib ja juhib tööorganit ühes suunas, mis muudab traktorijuhi võimalused töö kiiremini sooritada. See tuleb kasuks loomulikult ettevõttele, mis minu arvates kiirendab nende edaspidist tööprotsessi olulise kiirusega. 2. Ettevõte: Trükikoda Trükis AS Probleem on selline, et Lõikajate töökohad põhjustasid töötamist sundasendis, sellele lisandus pidev kummardamine istuvas asendis.Lahendus oli selline, et lõikajate töökohad varustati automaatsete tõstukitega, mis vähendavad kummardamist ja sund-asendeid. Minu arvates, see on väga vajalik, sest see hoiab automaatselt pakkide etteantud nivood. 3. Ettevõte: Pajusi ABF AS Kuna loomadele peab olema sööt kättesaadav 24 tundi ööpäevas, siis sellest tulenevalt peab karjak ühe vahetuse jooksul, mis on 12 tundi, liikuma iga
märgata esimesena vaid nende kahe grupi ohutegureid, sest need puudutavad kõiki töötajaid, kas eraettevõttes üksi töötades või siis suures firmas mitmekümnekesi töötades. Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud ,,liinifirmade" probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine, ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Sellekohta saabki lugeda alljärgnevast referaadist. 3 Ehitusplatsil varitsevad ohud: Õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (Redelitelt, tellingutelt, upitades, kaitsevarustuseta);
4.2. Teha köögiplokis vajalikud koristus- ja puhastustööd. 4.3. Elektriseadmed (pliidid, ahjud jne.) tuleb vooluvõrgust välja lülitada. Neid võib puhastada või pesta alles peale mahajahtumist. 4.4. Töö ja koristusvahendid ning tööriietus tuleb jätta ettenähtud kohtadesse. 5. ERGONOOMIA Ülekoormushaiguse põhjuseks võivad olla töö ebaratsionaalne organiseerimine, pikaajaline viibimine sundasendis, üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge, korduvad samalaadsed kiired liigutused,äkilised töörütmi muutused,ebaõiged töövõtted, vead raskuste käsitsi teisaldamisel, pisitraumad ja liigväsimus. Raskusi tõstes: -hoida selg võimalikult sirge -tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal -hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud -pöörata keha jalgadest, mitte seljast -mitte tõsta õlgadest kõrgemale -vältida korduvat ühe käega tõstmist
Leian et need tegevused on vajalikud ,et teadvustada lapsi ka sellest. Kuna paljud vanemad ei teadvusta lapsi paljudest asjadest. 3. Mis on riskianalüüs, milleks seda vaja on ning kes koostab? Kas töötajatel on õigus küsida mistahes ajal riskianalüüsi tulemusi asutuses, kus ta töötab? Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga. Riskianalüüsi tegemine on järjepidev protsess ja riskianalüüsi peab hoidma pidevalt vastavuses olemasoleva töökeskkonnaga. Pärast ennetusabinõude rakendamist tuleb hinnata nende piisavust arvestades inimeste ja tehnoloogia vahetumisega ning seadmete ja hoonete amortiseerumisega. Riskianalüüsi viivad läbi tööandja esindajad, vastav teenuspakkuja või
kõiki töötajaid, kas eraettevõttes üksi töötades või siis suures firmas mitmekümnekesi töötades. Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud ,,liinifirmade" probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine, ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Kuid kuidas saab neid ohutegureid vältida ja millised on nende vähendamise võimalused? Kuidas peaks käituma ohtlikes olukordades? Sellest saabki alljärgnevast referaadist lugeda. Kontoritöös valitsevad ohud
*selja vigastamine raskeid materjale tõstes *kokkupuude ohtlike ainetega *valjust mürast tekkinud kuulmiskahjustus Ohutegurid toiduainetöötluses: *mikrobioloogilised *füüsikalised *keemilised Ohutegurid puidutöötluses: *puidukoores ja selle all olevad seened ja nende eosed *hallitusseened, *puidutolmus elavad lestalise, *õietolm *ühetaoliste liigutuste tegemine *raskuste käsitsi tõstmine *töötamine pikka aega jalgadel ja sundasendis viibimine *müra *keemilised ained *suur traumade saamise risk Ohutegurid põllumajanduses *puhastus- ja desinfitseerimisvahendid *loomasööda happed *pestitsiidid *lenduvad gaasid *tolm Kasutatud materjalid: http://www.terviseamet.ee/et/tervishoid/tootervishoid/tootervishoiuteenus.html http://www.ti.ee/index.php?page=940& http://www.ti.ee/ott/index.php http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=262686 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13341893
pesemiskohad. Meestele ja naistele on olemas eraldi käimlad töökohal. Olmeruumide sisetemperatuur on vähemalt +18 °C. Töökohal töötavatele töötajatele võimaldatakse nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Töötajatel on võimalus einestada ja puhata puhkeruumis. Puhkeruumis on laud ja seljatoega toolid. Istumistöö korraldamine: Töökoht kujundada selliselt, et ei tekiks vajadust olla ettekummardunud või pöördunud sundasendis. Koormus selgroole oleks viidud minimaalseks ja selgroo õige asend hoitakse ainult vähese lihaspinge varal. Jalaasendite vaba vahetamine ei oleks takistatud. Jalad oleksid tugevasti põrandale toetatud. Töötamiskohale juurdepääs oleks vaba takistustest. Töötool vastaks järgmistele nõuetele: Istekõrgus peab olema kergesti reguleeritav ja kohandatav vahemikus, mis on kasutajale tööülesande lahendamiseks sobiv. Seljatoe kõrgus ja kaldenurk peavad olema reguleeritavad.
Eriti hoolsad olgu inimesed, kelle suguvõsas on veenilaienditega hädas oldud - neil on selle haiguse tekkeks pärilik eelsoodumus geneetiliselt päritud sidekoe nõrkuse näol. Soodustavateks teguriteks naistel on ka hormonaalsed muutused: puberteet, rasedus, menopaus. Seega võivad veenilaiendid tekkida eri eas naistel. Veenilaiendid kimbutavad inimesi, kelle töö nõuab pikaajalist seismist (müüja, juuksur jne) või pikaajalist istumist (kontoritöötaja, autojuht), kus jalad on sundasendis. Varikoosi soodustavad ka liigne kuumus (saun, kuum vann, päevitamine jm), ülekaalulisus, kõrgete kontsade kandmine. Veenilaiendite teke on esialgu kosmeetiline probleem - häirima võivad hakata läbi naha kumavad sinakad sooned-tombukesed, mis kerkivad naha pinnast kõrgemale. Hiljem tekitavad veenilaiendid ka tervisehädasid, kuna verevool aeglustub. Väsimus-, raskus- ja pingetunne, jalakrambid ning nahamuutused on probleemid, mis võivad hakata vaevama.
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi, - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 9. ERGONOOMIA Ülekoormushaiguse põhjuseks võivad olla töö ebaratsionaalne organiseerimine, pikaajaline viibimine sundasendis, üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge, korduvad samalaadsed kiired liigutused,äkilised töörütmi muutused,ebaõiged töövõtted, vead raskuste käsitsi teisal- damisel, pisitraumad ja liigväsimus. Raskusi tõstes: -hoida selg võimalikult sirge -tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal -hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud -pöörata keha jalgadest, mitte seljast -mitte tõsta õlgadest kõrgemale -vältida korduvat ühe käega tõstmist
piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima tootmisruumides), samuti vibratsioon, süvendavad sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest;
Keemilised ohutegurid tolm kemikaalid, mis on tervisele kahjulikud bakterid Bioloogilised ohutegurid rakukultuurid geneetiliselt muundatud mikroorganismid raskuste käsitsi teisaldamine Füsioloogilised sundasendis töötamine ohutegurid seisev töö rutiinne töö Psühholoogilised töökoha kujundus (nt ruumi suurus) ohutegurid koostöökonflikt 2 Milliste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja -ohutuse alal?
kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi.• Vibratsiooni juhib luukude, seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse seotud vibratsiooni tekitava tööriistaga, nagu siseelundid, lülisammas. • Kohtvibratsioon põhjustab “suremistunnet” kätes (eriti öösiti), valusid ülajäsemetes, tekib käte külmakartlikkus. Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustab - • füüsiline koormus, • sundasendis töötamine, madal temperatuur• müra • Niiskus• Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel. • Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused juba 5 –
väsimust, ülepinget, valgusega (silmade ja nägemise kontroll); puhata silmi nägemise halvenemist (vaadata kaugusesse, teha harjutusi); pidada puhkepause Töötamine Töö spetsiifikast lähtuvalt Vaevuste ennetamiseks pidada puhkepause; teha sundasendis moodustab suurema osa võimlemisharjutusi; kohandada töökoht tööajast töötamine pidevas sobivamaks;vajaduse korral ja lähtudes istuvas asendis, mistõttu struktuuriüksuse majanduslikest võimalustest võib töötajatel esineda luu- suunata töötajaid tervisekontrolli (luu- ja ja lihaskonna probleeme lihaskonna kontroll)
Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: pause teha tihedamalt iga tunni tagant 10 min. RÄÄKIMINE- Telefonimüüja räägib terve oma tööpäeva. Mõju tervisele: Häälepaelad väsivad suure koormuse tõttu ja võib tekkida häälepaelte põletik ja hääle kaotus. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Vajadusel kasutada joogivett, nõrga hääle olemasolul anda häälele puhkust. TÖÖASEND- Praktiliselt möödub tööpäev istudes. Mõju tervisele: Sundasendis töötamisest võivad tekkida valud selja alaosas ja kaela- õlapiirkonnas, küünarvartel ja randmetel. Riski tase: I I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: istuvtöö saab tooli vastavalt vajadusele reguleerida. tõusta püsti enda sirutamiseks. Tuleks pidada rohkem pause. TÖÖ ARVUTIGA- Silmade ja ekraani vahekaugus (optimaalne vahe 5080 cm), Keha ja käte ebamugav asend, hiire ja klaviatuuri ees ei ole randmete toetamiseks piisavalt ruumi.
Riskide haldamine Enam ohtu tekitavad ohutegurid on tingitud pigem töö iseloomust kui töökorraldusest ja keskkonnast. Kõige enam ohtu tekitab kuvari pikaajaline kasutamine. Kuna enamus tööst tehakse arvutis, siis on keeruline seda ohutegurit vältida. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §3 punkt 4 ütleb: ,,Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast." See on täiesti võimalik, sest konkreetse töötaja osad tööülesanded tuleb täita ka näiteks laoruumides, mis on heaks vahelduseks kuvariga töötamisele. Samas kui töötaja töötab üle
kehale edasi. Nii põllumajanduses töötavad töötajad sõltuvalt ametikohast, puutuvad kokku lokaalse vibratsiooniga näiteks vibreeriva masinaga töötamisel (masinate remondilukksepp) ja üldvibratsiooniga näiteks traktorikabiinis (traktorist) või mujal kus esineb töökeskkonnas näiteks kompressorite või tootmismasinate vibreerimist. Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile võimendab füüsiline koormus, sundasendis töötamine, madal temperatuur, müra ja niiskus. Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, vanusest, soost ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanematele, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel. Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võib töötajal tekkida juba vibratsiooni kahjustused 510 aastaga. Enamasti tekib
pearinglus ja peavalu, kuulmis- ja vereringe normaliseerumine, andmaks nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni- kehale puhkus vibratsioonist. häired ning väljasirutatud käte värisemine. Vibratsioonikeskkonnas ja sundasendis töö põhjustab lülisambakahjustusi. Libisemis- ja töötajad Kukkumine territooriumil liikudes, hoone Võtta kasutusele meetmed ohtude kukkumisoht sisetreppidel/astmetel ja välistrepil, vabal ajal kõrvaldamiseks (talvine liivatamine, välistingimustes liikudes. Komistamine trepiastmete märgistamine jne.).
· Korrapärane täisväärtuslik toitumine · Eelnev ja perioodiline läbivaatus EBA VÕI ÜLEVALGUSTATUSEST TINGITUD TERVISEPROBLEEMID · Uimasus , unisus , tähelepanu langus · Silmanägemine halveneb · Tööõnnetused ja vigastused · Vaimsed tervisehäired , meeleolulangus , depressioon · Silmade ülepingest tekkivad - laulihaste krambid , silmade ärritusnähud , silmade kuivamine · Sundasendis ja sundliigutused skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused . TOIME ORGANISMILE · Kesknärvisüsteemi kahjustus püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine . · Endrokriinsüsteemi kahjustus isutus , kehakaalu langus , tsirkadiaanse rütmi häirumine . · Südame veresoonkonna kahjustus · Kuulmis ja tasakaaluorgani kahjustus kuulmisteravuse langus , kohin kõrvades
Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Me ei saa muuta inimest, tema seisundit, kuid me saame muuta tingimusi, milles inimene töötab.
· Põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumist · Teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas · Jalgealune on ebapüsiv 2.Töö kuvariga 2.1. Tööandja peab töötajale korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab: · Silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale. · Luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamisel Kui kontrollil selgub, et töötaja tervis on kehvade töötingimuste tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks. 2.2. Kuvariga töötamisel peab: · Töölaud või - pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, hiire, klaviatuuri sobivat paigutust. · Töötool olema püsikindelistme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad,
lõdvestust Lihaspinge suureneb minimaalselt Lihaspinge pidev suurenemine Vere vajadus lihases on võrdne selle Lihaskoe varustatus hapnikurikka verega juurdevooluga halveneb Lihaskude on varustatud hapnikurikka Vere vajadus lihases on suurem kui verega juurdevool. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Kutsehaigust, mis on põhjustatud luu-, lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest, nimetatakse ülekoormushaiguseks. Võib väljenduda järgmiste tervishäiretega: - pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest - kaela-, õla-, seljalihaste valud - käte ja jalgade tuimusetunne, suremine - kaela-, rinna-, nimme- ristluupiirkonna radikuliit - selgroolülide ja diskide põletik
Kahjustatud lihas on pingul ja selles võib leida punkti või sõlmekese, millele vajutamisel valu levib piki lihast. Haiget teevad just teatavad liigutused." (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid Kehaline ülekoormus, lk 294) Miks on aga toitlustöötajad just eriti ohustatud erinevate tervise riskide poolest: 1. Suur osa nende tööst on füüsiliselt koormav 2. Tööpäevad on pikad ja stressi rohked 3. Töö sisaldab seismist ja pikaajaliselt sundasendis olemist 4. Selles sektoris töötab palju hooajatöötajaid, kes ei jõua tööga kohaneda 5. Kasutatakse palju noori, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised Toitlustuse erialal töötavatel inimestel on füüsiline töökoormus suur. Uuringutes on välja selgitatud, et ligi pooled inimesed, kes töötavad toitlustuasutuses on sunnitud töö tõttu olema valulikus ja väsitavas asendis. Kõige sagedam terviserisk toitlustussektoris on luu- ja lihaskonna vaevused.
(üle 30), kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- ja väljapoole, töötamine randmete piirasendis; töötamine pidevalt pinge all oleva käega, hoides käes detaili või tööriista. Tagajärjed: kõõluste ja närvide kahjustused, öised käevalud, käte "suremine". Soovitav tööasend: hoida õlad vabad ja õlavarred kehale võimalikult lähedal, töötada normaalse randmeasendiga. Selg Tüüpilised vead: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine, raskete esemete ebaõigete võtetega tõstmine. Tagajärjed: seljavaevused, radikuliit. Soovitav tööasend: hoida selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sund- Asendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Jalad Tüüpilised vead: kestev seismine. Tagajärjed: vere voolukiiruse aeglustumine, jalgade tursumine, veenilaiendid, suurenenud koormus südamele.
annaabi.ee 
