50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wezz
Õppematerjali autor
kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. Massidefekt Tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt < Zmp + Nmn Masside vahet M = Zmp + Nmn Mt nimetatakse massidefektiks. Massidefekti põhjus massidefektiks. on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. E = M c2 on tuuma seosenergia. Tuumajõud Tuum ei ole kõva keha mille sees on neutronid ja prootonid. Tuuma hoiavad koos tuumajõud. Tuumajõud on üks neljast vastastikmõju liigist looduses tugev vastastikmõju Tuumajõud on tõmbejõud Nad on palju suuremad kui prootonite vahel mõjuvad elektrostaatilised tõukejõud. Tuuma ehitus. Osakesed paiknevad tuumas teatud kindlatel energiatasemetel. Ühel tasemel saab olla vaid kindel arv osakesi Prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud. Energiat mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada, nimetatakse
Tuumajõud - Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Seoseenergia nim energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt - Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks. Eriseosenergia see on seosenergia ühe massiühiku kohta. Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsi
Täpsemaks reguleerimiseks kasutatakse nn reguleerimisvardaid. JOONIs Reaktorid kasutatakse tuumaelektrijaamades: sõjanduses aatomiallveelaevad, lennukikandijad, aatomi jää lõhkujad, luure satelliidid. Lisaks kasutatakse tuumareaktoreid ka plutooniumi tootmiseks. Termotuumareaktsioon Graafikult näeme, et vga suurt energiat on võimalik saada ka Mendelejevi tabeli esimeste elementide korral, kus need peavad ÜHINEMA. Kuna ühinemisel mõjuvad väga tugevalt vastu tuumajõud, siis see saab toimuda ainult väga erilistel tingimustel: 1. Ülikõrge temperatuur , 2. Õlikorge rõhk Praktikas on sellist ülikõrget temperatuuri võimalik saada ainult aatompommi plahvatusest. Tavaliselt kasutatakse reaktsiooni lähteproduktidena vesiniku ja tema isotoope. H(1,2) plus H(1,3) nool He(2,4) plus n(0,1) Seda kasutatakse nn vesinikupommideks, kus ülikõrge temperatuuri saamiseks lõhatakse kõige pealt tema kõrval olev tillukene aatomipommikene. Vesinikupommi võimsus
10) Tuumareakor, tema töö põhimõte, mida tuleb jälgida tuumareaktori töös. 11) Mis erinevus on uraani ja vesiniku tuumareaktsioonidel. Termotuuma reaktsiooni valem. 12) Iseloomusta termotuuma reaktsiooni tekkimist + näited (tähed, H-pomm) 13) Radioktiivse kiirguse bioloogiline mõju. (rad.tolmust ka rääkida) 14) Radioktiivsete ainete kasutamine. 1) Tuum on tohutul püsiv. Tuuma hoiab koos eriline jõud, mida nimetatakse tuumajõuks. Tuumajõud on maailma tugevaimad jõud massiühiku kohta. 2) Osutub, et tuuma seisumass on teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summast alati väiksem. Seda massi erinevust nimetatakse massidefektiks. 3) Seoseenergia – see on energia, et lõhkuda tuum täielikult üksikuteks osadeks. E=ΔM∙cM∙c2. See energia hoiabki tuuma koos, mille tõttu on tema lõhustamiseks vaja suurt energiat. 4) Eriseoseenergia on seoseenergia ühe tuuma osakese kohta. Osutub, et
10) Tuumareakor, tema töö põhimõte, mida tuleb jälgida tuumareaktori töös. 11) Mis erinevus on uraani ja vesiniku tuumareaktsioonidel. Termotuuma reaktsiooni valem. 12) Iseloomusta termotuuma reaktsiooni tekkimist + näited (tähed, H-pomm) 13) Radioktiivse kiirguse bioloogiline mõju. (rad.tolmust ka rääkida) 14) Radioktiivsete ainete kasutamine. 1) Tuum on tohutul püsiv. Tuuma hoiab koos eriline jõud, mida nimetatakse tuumajõuks. Tuumajõud on maailma tugevaimad jõud massiühiku kohta. 2) Osutub, et tuuma seisumass on teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summast alati väiksem. Seda massi erinevust nimetatakse massidefektiks. 3) Seoseenergia – see on energia, et lõhkuda tuum täielikult üksikuteks osadeks. E=ΔM∙cM∙c2. See energia hoiabki tuuma koos, mille tõttu on tema lõhustamiseks vaja suurt energiat. 4) Eriseoseenergia on seoseenergia ühe tuuma osakese kohta. Osutub, et
10) Tuumareakor, tema töö põhimõte, mida tuleb jälgida tuumareaktori töös. 11) Mis erinevus on uraani ja vesiniku tuumareaktsioonidel. Termotuuma reaktsiooni valem. 12) Iseloomusta termotuuma reaktsiooni tekkimist + näited (tähed, H-pomm) 13) Radioktiivse kiirguse bioloogiline mõju. (rad.tolmust ka rääkida) 14) Radioktiivsete ainete kasutamine. 1) Tuum on tohutul püsiv. Tuuma hoiab koos eriline jõud, mida nimetatakse tuumajõuks. Tuumajõud on maailma tugevaimad jõud massiühiku kohta. 2) Osutub, et tuuma seisumass on teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summast alati väiksem. Seda massi erinevust nimetatakse massidefektiks. 3) Seoseenergia – see on energia, et lõhkuda tuum täielikult üksikuteks osadeks. E=ΔM∙cM∙c2. See energia hoiabki tuuma koos, mille tõttu on tema lõhustamiseks vaja suurt energiat. 4) Eriseoseenergia on seoseenergia ühe tuuma osakese kohta. Osutub, et
10) Tuumareakor, tema töö põhimõte, mida tuleb jälgida tuumareaktori töös. 11) Mis erinevus on uraani ja vesiniku tuumareaktsioonidel. Termotuuma reaktsiooni valem. 12) Iseloomusta termotuuma reaktsiooni tekkimist + näited (tähed, H-pomm) 13) Radioktiivse kiirguse bioloogiline mõju. (rad.tolmust ka rääkida) 14) Radioktiivsete ainete kasutamine. 1) Tuum on tohutul püsiv. Tuuma hoiab koos eriline jõud, mida nimetatakse tuumajõuks. Tuumajõud on maailma tugevaimad jõud massiühiku kohta. 2) Osutub, et tuuma seisumass on teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summast alati väiksem. Seda massi erinevust nimetatakse massidefektiks. 3) Seoseenergia – see on energia, et lõhkuda tuum täielikult üksikuteks osadeks. E=ΔM∙cM∙c2. See energia hoiabki tuuma koos, mille tõttu on tema lõhustamiseks vaja suurt energiat. 4) Eriseoseenergia on seoseenergia ühe tuuma osakese kohta. Osutub, et
Tuumade lõhustumine- esineb selliseid isotoope, mille tuum jaguneb nautroni toimel kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Sellist reaktsiooni nim tuuma lõhustumiseks. Lõhustumisega kaasneb alati mõne vaba neutrioni väljalendamine, sest suurtes tuumades on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel, nim ahelreaktsiooniks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid