Töö teoreetilised alused (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Füüsika I - Praktikum Nr. 18 - Vedrupendli Vabavonkumine

Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 8.10.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 18 OT: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg   k  l (1) kus k on vedru jäikus, l  l  l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia

Füüsika

11

doc

VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine  Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg = -k l (1) kus k on vedru jäikus, l = l - l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul.

Füüsika

26

docx

Füüsika I praktikum nr18: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem  1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist

Füüsika

16

doc

Võnkumised

I T0 = 2 , (7.31) mgl kus I on pendli inertsimoment riputuspunkti läbiva pöörlemistelje suhtes, l vahemaa riputuspunkti ja pendli masskeskme vahel, m pendli mass. 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. Kui süsteem viiakse püsiva tasakaalu asendist välja, siis tehakse selle käigus tööd tasakaaluasendisse suunatud jõu vastu, mille moodul oli F = kx . Siis töö, mis selleks tehakse, võrdub töö definitsioonvalemi (5.18a) põhjal integraalina kx 2 A = F ( x )dx = kxdx = . 2 See töö muundub süsteemi potentsiaalseks energiaks. Seega ­ kui võnkuva süsteemi hälve on x, on tema potentsiaalne energia kx 2 Ep = , (7.32) 2 seega on ta võrdeline hälbe ruuduga

Füüsika

24

pdf

Füüsika 1 eksam

Hõõrdejõud kirjeldab, kui suurt sundivat jõudu on vaja, et panna keha liikuma ning hoida liikumises. Hõõrdejõud on liikumapaneva jõuga vastassuunaline ning jaguneb seisuhõõrdejõuks, liugehõõrdejõuks ja veerehõõrdejõuks. Liugehõõrdejõu suurus on praktiliselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. Hõõrdetegur on hõõrdejõu ja pindu kokkusuruva normaaljõu suhe: Fh µ= Fn 19. Elastsusjõud Töö ja energia 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus, konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel, raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö. Töö Töö on keha liikumisolekut kirjeldav suurus, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ja kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö on protsessi, mitte olekut kirjeldav suurus. Kui jõu mõjul nihutatakse keha, siis see jõud teeb tööd

Füüsika

4

doc

Gravitatsiooniseadus ja võnkumine

p=nkT. - 23 lihtsama võrrandid: kiiruseks. Selle leidmiseks tuleb arvutada töö valgusele järgi jõudma. Seepärast jõuab Maxwelli jaotus NB! dA= fdr ja kogutöö integreerides RM-. valguskiir kehani A varem kui kehani B.

Füüsika

30

docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. ⃗a =2( c ω ⃗ ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a x c 10.Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena.

Füüsika

34

docx

Füüsika eksami konspekt

tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k – jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ –hõõrdetegur 10,* Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena.

Füüsika

Kommentaarid (0)