Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Heli levimine (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Heli
levimine
Heliallikana
võib toimida iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid võnkeid.
Helivõnked vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks
õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta
piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena.
Heli
levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid.
Kivist levivad veepinnal lained.
Sarnaselt
levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades .
Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad

Heli levimine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taavi568 Õppematerjali autor
Väike kiire kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu, kõikidel ülejäänud langemisnurkade korral on murdumisnurk väiksem langemisnurgast. Valguse levimisel klaasist õhku murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Valguse levimise suuna muutumisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Kas selline joonisel kujutatud valguskiirte liikumine on võimalik? On küll! Siin kehtib valguse levimise pööratavuse seaduspärasus. Valguse levimine prismas Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. Valguskiir - valgusenergia levimist näitav joon. Päikesevarjutus tekib,kui Kuu oma liikumisel ümber Maa on varjanud Päikese. Kuuvarjutus tekib,kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse. Valguse peegeldumine - Korrapärane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest suuremad

Füüsika
thumbnail
27
doc

Mehaanika

1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajekto

Füüsika
thumbnail
17
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Lainete levimise kiirus: Lainete levimise kiirus, v Ühik: m/s Ühe perioodi, T, jooksul levib laine edasi ühe lainepikkuse, λ, võrra. Kiirus sõltub: laine tüübist (heli vs valgus), keskkonna omadustest (koostis, temp.) Ei sõltu laine omadustest (lainepikkus, sagedus) Elektromagnetkiirguse levimise kiirus vaakumis 3*108 m/s, aines alati väiksem. Helilaine: õhus temp. 30°C 344 m/s, tahkistes palju kiirem (nt alumiiniumis 5000 m/s) Energia levimine lainena: Näited: Päike soojendab maapinda, lained muudavad kallast, heli tõttu purunenud klaasid jne. Laine tekitamiseks tehakse tööd, pannes keskkonnaosakese võnkuma (töö → kineetiline energia) Mida suurem energia anda, seda suurem on osakese nihe tasakaaluasendist (amplituud) st. mida suurem on laine amplituud, seda rohkem energiat kannab. Lainete intensiivsus: Intensiivsus näitab edasi kantava energia hulka, ajaühikus pindalaühikut läbiv energia

Keskkonafüüsika
thumbnail
46
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

10. ELASTSUSLAINE 1.Piki- ja ristlaine (+joonised) Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 2. Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. v λ= f Laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas.) v =λf 3. Lainefunktsioon (+ valem) Punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t. x ( ) ψ ( x , t )= A ∙ sin ∙ ω t− v 4. Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon (+joonised)

Füüsika
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

Igasugune keskkond ­ tahke, vedel või gaasiline ­ on mingisugusel määral Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja elastne. Kui selle mõni osake viia välja lainepikkuse korrutisega. tasakaaluasendist ja lasta vabaks, siis hakkab osake võnkuma. Tekib sumbuv võnkumine, v= V= /T sest osake on seotud teiste samasuguste Vaakumis heli ei levi,kuna seal osakestega keskkonnas. Osa võnkeenergiast keskkonnaosakesed puuduvad. muundub soojuseks, osa kandub üle (0,t)=acos t naaberosakestele. Need hakkavad samuti võnkuma. Nii tekib võnkumise levimine (x,t)=acos (t- )=acos(t- x/v) V=S/t S=V*t kahte heli. Kuulajani jõudis heli kõigepealt

Füüsika
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi tekitatava heli kõrgusehk sagedus tõuseb, kui rong sõidab vaatleja suunas. 28. HELILAINED. KUULDELÄVI. VALULÄVI. HELI INTENSIIVSUS JA VALJUS. DETSIBELL. INFRA- JA ULTRAHELI Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisinimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama

Füüsika
thumbnail
31
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

>2 Hz algab organite resonants, 5 Hz, 9 Hz resoneeruvad neerud, 20 Hz resoneerub pea õlgade suhtes. Kõige ebasobivamaks loetakse sagedusi alla 12 Hz, eriti 4-8 Hz. · Lainevõrrand. o Laineks nimetatakse ruumis levivat võnkumist. Üksikud keskkonnaosakesed piirduvad liikumisega tasakaaluasendi ümber. Pikilained, ristlained. o Lainevõrrand: z(t) = a cos 2 ( - ) , T-periood, a-amplituud, -laine pikkus. · Energia levimine lainega. o I = ½ a² ² u , -ringsagedus, u-laine levimiskiirus. (Umovi vektor ­ lainega leviva energiavoo tihedus) []. · Lainete interferents ja difraktsioon. o Kui üksikute liituvate lainete faasivahe kogu keskkonna ulatuses on konstantne, nimetatakse laineid koherentseteks (ühesuguse sagedusega). o Interferents ­ lainete liitumisel uue laine tekkimine. o Difraktsioon ­ lainete paindumine tõkete taha. · Helilained.

Keskkonafüüsika
thumbnail
32
docx

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

Kui mullid jõuavad vedeliku pinnale, siis vedelik keeb. Üleminekut tahkest olekust vedelasse nimetatakse sulamiseks, aga üleminekut vedelast olekust tahkesse – tahkestumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, aga üleminekut gaasilisest olekust tahkesse – härmatumiseks. Sulamisel, aurustumisel ja sublimatsioonil tuleb ainele soojust juurde anda. Tahkestumisel, kondenseerumisel ja härmatumisel eraldub ainest soojust. Võnkumised, lained, heli. Võnkumine ja laine. Lainete liigid: kulg- ja seisulaine, piki- ja ristlaine.Elastsulainete difraktsioon ja interferents. Heliallikas. Heli omadused. Doppleri efekt. Kaja Võnkumine - korrapärane edasi-tagasi liikumine ühe punkti ümber piki kindlat trajektoori. Kui viime pendli tasakaalust välja ja laseme selle lahti, siis hakkab pendel võnkuma. Raskusjõud püüab pendlikeha viia Maa keskpunktile võimalikult lähedale, kus oleks selle potentsiaalne energia minimaalne

Loodusteadused




Kommentaarid (1)

RoosaMustikas profiilipilt
RoosaMustikas: pole päris see mis mul vaja oli.
20:20 19-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun